See oleks olnud aluseks nõude mittetunnustamisele, mis oleks olnud hageja riisiko, kuid halduril ei oleks olnud alust nõuda hagejalt täiendavaid tõendeid. Põhjendatud ei olnud koosoleku otsus edasi lükata tähtaja ennistamise taotluse lahendamist, kuna see taotlus tuleb lahendada enne nõude kaitsmist. Tuginedes seaduse analoogiale
lg 4 palus hageja oma õiguste rikkumise kaitse adekvaatse vahendina kohaldada analoogiat ning ennistada kohtuotsusega hagejale nõude esitamise tähtaeg. Võlgnik ning pankrotihaldur ei tunnistanud hagi. Hageja esitas nõudeavalduse haldurile reedel, 23.08.2007, kui nõuete kaitsmise koosolek pidi toimuma esmaspäeval. Haldur ei saanud nõudeavaldusega tutvuda ning samuti oli avaldus esitatud puudustega. Lisatud oli vaid äriregistri väljatrükk, mis ei oma mingit tõenduslikku tähendust nõude tõendamisel. Sellest tulenevalt ei saanud esitada haldur võlausaldaja nõudeavaldust kaitsmisele. Samuti ei ole alust tunnistada kehtetuks taotletud otsust, kuna see ei ole otsus nõude tunnustamise/tunnustamata jätmise kohta, vaid otsus vaadata nõude esitamise tähtaja ennistamine ja kaitsmine läbi järgmisel koosolekul. Üldkoosolek on nõude kaitsmise otsustanud oma hilisemal koosolekul ning hageja on selle ka vaidlustanud. Võlausaldajate üldkoosoleku esindaja ei esitanud kohtule oma seisukohta hagi suhtes. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis 30.09.2008 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu hinnangul, üldkoosoleku otsust, millega ei võetud kaitsmisele sel üldkoosolekul mingit nõuet või arutusele mingit küsimust ning jäeti see järgmisel koosolekul kaitsmisele/otsustamisele, ei saa tulenevalt
Seaduse mõte on anda läbi otsuse vaidlustamise isikule kaitse otsuste vastu, mis ei vasta seadusele või rikuvad mingit seadusest tulenevat korda. Antud juhul ei olnud tegemist 2 kummagi koosseisuga. Ühestki seadusest ei tulene, et üldkoosolek ei saaks edasi lükata nõuete kaitsmist ning nõuded peaks ühel koosolekul kaitstama. Samuti ei ole tegu seaduses kehtestatud korda rikkuva otsusega, kuna tulenevalt
Osundades halduri meelest hageja avalduses olevale puudusele ja võimaldades hagejal see kõrvaldada toimis haldur mõistlikult ning hea usu põhimõtet jälgides ning üritades vältida nõude tunnustamata jätmisest tulenevaid kohtuvaidlusi. Kohtu hinnangul puudus alus
Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus OÜ Bulean palub tühistada maakohtu otsuse täielikult ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Poolte vahel puudus vaidlus, et pankrotihaldur pidas hageja nõudeavalduse vormipuuduseks seda, et halduri hinnangul ei tõendanud nõudeavaldusele lisatud dokumentaalsed tõendid veenvalt hageja nõuet. Sellele küsimusele ei ole võimalik vastata TsÜS § 138 abil. Pankrotimenetlus on võib rajaneda üksnes konkreetsele seaduse normile ega tohi tuleneda õiguse analoogia alusel tsiviilõiguse üldpõhimõtetest nagu maakohtu otsuses osundatud TsÜS § 138 sätestatud hea usu põhimõte. Vaidlus puudub selles, et hageja nõudeavaldus vastas eranditult kõikidele
Kostjate vastuväidetes ja otsuse põhjenduses heidetakse hagejale ette vormipuudusena hoopis asjaolu, et nõudeavaldusele lisatud dokumendid ei tõendanud hageja nõuet.
lõikega tõlgendamisel tuleb lähtuda kõnealuse regulatsiooni mõttest ja eesmärgist, samuti tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõttest, mille kohaselt nõude tõendamine on menetlusoalise õigus, mitte kohustus. Arusaamatuks jääb maakohtu arutlus hageja käitumise kohta vastavalt hea usu põhimõttele. Hageja ei saanud nõudeavalduse esitamisel eeldada, et pankrotihaldur tõlgendab
lg 3 sätet põhjendamatult laiendavalt, millega tingib vajaduse pöörduda kohtu poole. Otsusest ei nähtu, millisel viisil kohtu seisukohad hageja käitumise võimaliku vastuolu kohta hea usu põhimõttega võivad olla seotud apelleeritava otsuse lõppjäreldustega. Hageja ei pea õigeks, et otsuse resolutsiooniga võttis kohus seisukoha hageja kõikide nõuete suhtes. Selguse huvides oleks mõistlik esitada resolutiivosas kohtu seisukoht iga hageja nõude kohta eraldi. Otsuse põhjendused on vastuolus sama otsuse resolutsiooniga. Kui kohus leidis, et vaidlustati vaidlustamisele mittekuulunud üldkoosoleku otsust, oleks kohus pidanud jätma hagi selles osas läbi vaatamata. Otsuse põhjendavas osas ei ole kohus puudutanud hageja nõuet: „lugeda hageja nõue kaitstuks summas 3 000 000 krooni teise järgu nõudena“. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad paluvad apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 30.09.2008 otsus on lõppjäreldustes õige. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
lg 1 sätestab, et võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse 3 ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Kolleegium leiab, et
lg 1 alusel võis võlausaldaja OÜ Bulean vaidlustada 27.08.2007 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, kui ta leidis, et üldkoosoleku läbiviimisel on rikutud seadust. Seega ei ole põhjendatud maakohtu järeldus, mille kohaselt üldkoosoleku otsust, millega ei võetud kaitsmisele sel üldkoosolekul mingit võlausaldaja nõuet või arutusele mingit küsimust ning jäeti see järgmisel koosolekul kaitsmisele/otsustamisele, ei saa tulenevalt
Selles osas on seisukoha võtnud Tallinna Ringkonnakohus 29.11.2007 määruses, millega saadeti võlausaldaja avaldus läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Kaebuses toodud seisukoht, mille kohaselt on maakohus jätnud rahuldamata kaevatava otsusega kõik hageja nõuded, millised olid hagiavalduses esitatud, ei ole õige. Selles osas ei ole maakohus menetlusnorme rikkunud. Kaebuses leitakse ebaõigesti, et maakohus pidanuks seisukoha võtma hagiavalduses toodud nelja nõude osas. Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2007 määrusega jäi jõusse Harju Maakohtu 24.10.2007 määrus osas, millega keelduti menetlusse võtmast võlausaldaja nõuet, milles paluti lugeda kaitstuks hageja nõue summa 3 000 000 krooni teise järgu nõudena (t.l.25). Seega oli maakohus selle nõude osas juba seisukoha võtnud 24.10.2007 määruses (t.l.15). Maakohus on kohaldanud õigesti pankrotiseaduse sätteid ega pole rikkunud asja läbivaatamisel menetlusõiguse norme nagu väidetakse kaebuses.
Koosolek peab toimuma mitte varem kui üks kuu ja mitte hiljem kui kolm kuud pärast käesoleva seaduse § 93 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist. Kaalukatel põhjustel võib kohus halduri taotlusel tähtaega pikendada. Vaidlus puudub selles, et haldur ka nii 27.08.2007 toimunud võlausaldajate nõuete kaitsmise üldkoosolekul otsustas ja esitas maakohtule vastava taotluse. Harju Maakohus 05.09.2007 määrusega luges halduri põhjendused kaalukateks ning rahuldas taotluse (t.l.44). Vaidlus puudub ka selles, et 03.10.2007 toimunud võlausaldajate nõuete kaitsmise üldkoosolekul hageja taotlus nõude esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldati, kuid võlausaldajate ja pankrotihalduri vastuväidete tõttu nõuet ei tunnustatud (t.l. 45-46). Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevata kohtuotsuse tühistamiseks. OÜ Bulean apellatsioonkaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta hageja OÜ Bulean kanda. Reet Allikvere Ülle Jänes Iko Nõmm 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.