KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Egon Konsand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2009. a Tartu Tsiviilasja number 2-07-40358 Tsiviilasi JMV-Research Oy (registrikood: 0650197-3; asukoht: Helsingi 00100 Mikonkatu 20B 12, postiaadress: IsoRoobertinkatu 20-22A, 00120 Helsingi, Soome) hagi Iris Fiber OÜ (registrikood: 10317139; asukoht: Lääne-Virumaa Saksi vald Saiakopli) vastu 265 992.88 krooni ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 265 992.88 krooni apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 19.02.2008. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Iris Fiber OÜ apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 7. aprill 2009. a Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant Iris Fiber OÜ, esindaja advokaat Margus Arvisto Vastustaja JMV-Research Oy, esindaja Reet Kunelius RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 19.02.2008. a otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta ringkonnakohtus menetlusosaliste kantud menetluskulud Iris Fiber OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. JMV-Research Oy esitas 01.10.2007 maakohtule hagiavalduse Iris Fiber OÜ vastu 265 992.88 krooni ja seadusega sätestatud viivise 11% tasumata arvelt alates 12.01.2007 kuni põhinõude kohase täitmiseni väljamõistmiseks. 30.09.2007 seisuga on viivise suurus 20 922.34 krooni. Hagiavalduse kohaselt leppisid kostja müügijuht Indrek Karus ja hageja omanik-tegevjuht Juha Vettanen 2006 kevadel kokku, et J. Vettanen hakkab talle kuuluvate firmade kaudu müüma Soomes kostja poolt Packline kaubamärgi all toodetavaid suusabokse ning otsima suusaboksidele ka teisi edasimüüjaid. Kostja esindaja väitel ei olnud kostjal õigust Packline suusabokse otse Soome müüa, mistõttu ta tegi ettepaneku sooritada tehing OÜ Abmen vahendusel. OÜ Abmen ostiski kostjalt 12.05.2006 100 Packline suusaboksi hinnaga 200 600 krooni ning müüs samal päeval kogu partii OÜ-le Heavyprojekt, mis omakorda müüs ja saatis suusaboksid kostja Raasikul asuvast laost kostja müügijuhi abil tellitud transpordiga 07.06.2006 Soome hageja lattu. Hageja sõlmis suusabokside edasimüügiks lepingu Fasanlinna Oy-ga, kellega lepiti kokku, et Fasanlinna Oy esitleb suusabokse ka 2006 sügisel Skiexpo messil. 03.-05.11.2006 toimunud Skiexpo messil Helsingis viibis ka Indrek Viiask, kes tegutses sel ajal kostja Eesti agendina ja abistas messil Fasanlinna Oy esindajaid klientide konsulteerimisel. Messi esimese tööpäeva pärastlõunal helistas kostja müügijuht I. Karus I. Viiaskile ja soovis, et Packline suusabokside reklaam Fasanlinna Oy esitlusboksist maha võetakse, kuna Packline kaubamärgi omanikud olid saanud infot, et messil on müügil nende kaubamärgiga Eestis valmistatud tooteid. Seejärel veel samal päeval nõudsid kostja juhid telefoni teel, et suusaboksid tuleb messilt müügilt ära viia. Telefoniläbirääkimiste tulemusena lepiti kokku, et kostja ostab kõik veel müümata suusaboksid tagasi Eestisse hinnaga 200 eurot tükk, milline hind pidi sisaldama ka veo-, lao- ja messikulude hüvitamist hagejale. Samal õhtul viidigi messil olnud suusaboksid tagasi hageja lattu Eestisse tagasiviimist ootama. 28.12.2006 oli kostja tellinud transpordi suusabokside tagasiveoks ja hagejat esindav Fasanlinna Oy saatis 85 müümata suusaboksi Eestisse kostja lattu Saiakoplisse. Hageja esitas 12.01.2007 kostjale arve kokkulepitud summas. Kostja pretensiooni ei esitanud, kuid ei ole arvet tasunud. 2 2. Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et poolte vahel puudub võlaõiguslik suhe. Kostjal puuduvad nii kontaktid kui kokkulepped hagejaga ja ta pole neid ka kunagi omanud. 12.05.2006 müüs kostja OÜ-le Abmen 100 suusaboksi hinnaga 200 600 krooni. 07.06.2006 toimetas OÜ Heavyprojekt suusaboksid kostja Raasikul asuvast laost Helsingisse. 03.11.2006 jõudis kostjani info, et kostja kaubamärgi Packline suusabokse esitletakse Skiexpo messil. Kuna kostja kaubamärgiga Packline kaubal puudus Soome Vabariigis turustamisõigus, võttis kostja ühendust kostjalt kauba ostnud OÜ Abmen esindaja I. Viiaskiga ning teatas, et kaup tuleb näituselt kõrvaldada ja Soomest tagasi toimetada, kuna kauba esitlemine võib kostjale kaasa tuua suuri trahvisanktsioone. I. Viiaskiga jõuti kokkuleppele, et kostja on nõus katma kauba tagasitoomise kulud. Tagasi saadi 85 suusaboksi, 10 rikutud suusaboksi arvega nr 109, 09.11.2006 summas 20 060 krooni, ja 50 suusaboksi eest tasuti OÜ-le Abmen arve nr 114, 19.11.2006 summas 147 500 krooni. 29.12.2006 toimetati 85 suusaboksi Eestise kostja lattu, kusjuures 25 suusaboksi omanikuks jäi OÜ Abmen ja see kaup seisab tänaseni kostja laos. Hageja esitas kostjale arve 85 suusaboksi eest tasumiseks 2007 augustis, s.o kaheksa kuud peale suusabokside Eestisse transportimist. MAAKOHTU LAHEND 3. Viru Maakohus rahuldas 19.02.2008 otsusega hagi ning mõistis välja Iris Fiber OÜ-lt 265 992.88 krooni põhinõude ja 20 922.34 krooni perioodil 12.01.2007 kuni 30.09.2007 arvestatud viivise katteks ning alates 01.10.2007 viivise katteks 11% tasumata põhinõudelt aastas kuni nõude kohase täitmiseni JMV-Research Oy kasuks. Hageja menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Otsuse kohaselt käib vaidlus selle üle, kelle vahel on sõlmitud leping suusabokside nn tagasiostuks. Asjas on põhjust kahelda ka väidatevalt kauba tagasiostuks 03.11.2006 sõlmitud lepingus müüja poolel olnud isikus ehk asjaolus, kas hagi on esitatud õige isiku poolt. Hageja on kinnitanud, et Soomes toimunud messil suusabokside edasimüügiks oli leping sõlmitud Fasanlinna Oy-ga, mis võimaldab teha järelduse, et 03.11.2006 ei olnud hageja enam kauba omanik, vaid seda oli Fasanlinna Oy. Nimetatud järeldust kinnitab asjaolu, et suusabokside Eestisse tagasisaatmisel 28.12.2006 on saatjaks olnud Fasanlinna Oy, ja ka hageja mööndus, et I. Viiask abistas messil müügitööl mitte hagejat, vaid Fasanlinna Oy töötajaid, mida on kinnitanud ka I. Viiask. Lähtudes eelkõige sellest, et hageja ise on end pidanud omanikuks ja väidetavas tagasimüügi tehingus müüjana osalenud, ei ole hagejale vastu vaielnud ka kostja, nõustus kohus käsitlema hagejat tagasimüügilepingus müüja poolel esineva isikuna. Kohus pidas tõendatuks hageja väidet, et I. Viiask esines messi ajal tagasimüügilepinguga seoses kostja esindajana. Seda kinnitab eelkõige I. Viiaski tunnistajana antud seletus, et kõik korraldused, suunised, ülesanded ja ka arved tulid kostjalt, kõik kulud maksis kostja. I. Viiaski kinnitusel mingit seost OÜ Abmen ja nende bokside vahel ei ole. I. Karus on I. Viiaskit esitlenud kostja müügiesindajana. Arveldamine toimus sularahas, raha on tunnistaja poolt üle kantud I. Karusele. Kastid tagastati 28.-29.12.2006 ja pärast seda pidi esitatama arved. OÜ Abmen poolt vormistatud ja I. Viiaski poolt esitatud arved ei puuduta käesoleva kaasuse bokse, vaid kastide edasist komplekteerimist Tartu lattu. I. Karus ja H. Zupping käskisid tal tagastamise kokkuleppe teha. Tunnistajal puudub info, et OÜ Abmen oleks samade kastide eest arvet esitanud, seda ei saanukski teha, kuna OÜ-le Abmen ei kuulunud ühtegi boksi. Kostja kasutas OÜ-t Abmen ja OÜ Abmen pani paberile (arvetele) 3 mittevastavat infot. Messile läks tunnistaja kostja konsultandina, et aidata need kastid maha müüa. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et arved nr 109 ja 114 tõendavad tagasimüügilepingut ja sellest tuleneva kohustuse täitmist, kuivõrd puudub mõistlik selgitus, miks 03.11.2006 sõlmitud tehingu eest, mille järgi kaup anti üle 29.12.2006, on arved esitatud juba 09. ja 19.11.2006, ning sealjuures puudub põhjendus, miks pidi arved esitama kahes jaos. Puudub ka põhjendus, miks ei esitatud arvet kõigi tagastatud 85 suusaboksi, vaid üksnes 60 boksi kohta. Samuti puudub veenev selgitus, millal ja kelle poolt on tuvastatud 10 suusaboksi defektsus, kui tunnistaja väitel bokside kaste messil ei avatud. Kuna bokside messilt tagastamine ei toimunud nende defektsuse tõttu, siis ei ole usutav, et arvel nr 109 nimetatud defektsete bokside puhul on tegemist messil käinud boksidega. Tunnistaja kinnitusel oli kokkulepe, et arve esitatakse alles pärast kauba Eestisse saabumist. Ka tava ja praktika kohaselt ei tasuta arveid enne kauba kättesaamist. Antud juhul oleks arve tasutud ca 1,5 kuud enne kauba maksjani jõudmist ja kostja ei ole veenvalt selgitanud, mis tingis väljumise tavapärase majandusstehingute raames toimuva suhtlemise raamidest. Asjaolu, et kostja on boksid enda valdusesse saanud, ei ole vaieldav ning asjaolu, kas OÜ Abmen on esitanud nende eest arved nr 104 ja 119 või pole neid veel üldse esitanud, ei ole antud vaidluse teema. Kui OÜ Abmen leiab, et oli õigustatud saama bokside eest raha ja see on kostja poolt tasumata, siis ta esitab kostja vastu nõude. Kui kostja leiab, et tema on õigele isikule selle kauba eest tasunud ja antud lahendist tuleneb teisiti, on kostjal võimalik esitada OÜ Abmen vastu nõue seaduses sätestatud alustel. Kostja ei ole teinud päringut OÜ-le Abmen, täpsustamaks esitatud arvete tehingulist alust, ja ei ole soovinud väidatavalt lepingus osalenud OÜ Abmen kaasamist menetlusse. Hagimenetluses esitavad pooled tõendeid ja ka kolmandate isikute kaasamine toimub üksnes menetlusosaliste avalduste alusel. Kuna tunnistaja ütlustele tuginedes ei saa pidada usutavaks kostja väidet, et boksid müüdi tagasi OÜ-le Abmen, siis oli hagejal tulenevalt lepinguvabadusest ja poolte kokkuleppele tuginedes õigus boksid tagasi müüa neid tagasi ostma soostunud kostjale. Kuna pooled ei ole väitnud, et ühegi antud kaasuses nimetatud tehingu puhul oleks olnud tegemist tagasiostuõigusega müügiga, siis oli hagejal õigus valida tagasimüügi teiseks pooleks kas mõni äriühing varasemast müügiahelast (OÜ Abmen, OÜ Heavyprojekt) või esialgse müüjana kostja. Kohus pidas VÕS §-dele 6 ja 29 tuginedes arvestatavaks hageja väidet, et ta nägi I. Viiaskis tagasimüügilepingu sõlmimisel kostja esindajat ning seda tuginedes tunnistaja ja kostja juhtivate isikute vahel peetud läbirääkimistele, tunnistajale kostja juhtivate isikute poolt antud käitumissuunistele, korraldustele, instruktsioondele ja tunnistaja nimele kostja meiliaadressiga varustatud visiitkaardi väljaandmisele. Kui I. Viiaskit käsitleda tehingus OÜ Abmen esindajana, siis puudub veenev selgitus, miks kostja juhtivad isikud jagasid korraldusi kõrvalise äriühingu esindajale. Kostja ei ole eitanud, et ta andis tunnistajale messi esimesel päeval korraldusi. Kui I. Viiask olnuks tagasimüügilepingu sõlmimisel OÜ Abmen esindaja, siis saanuks korraldused selle lepingu sisu suhtes tulla ainult OÜ Abmen juhtivatelt isikutelt. Puudub mõistlik selgitus, miks I. Viiask OÜ Abmen esindajana pidanuks lepingu sõlmima kostja esitatud tingimustel. Seega on ainuvõimalik, et I. Viiask tegutses messil kostja esindajana ja lähtudes viimase korraldustest sõlmis ka tagasimüügilepingu kostja nimel. Asjaolu, kas I. Viiask kostja agendina tegutsedes sai tasu, on I. Viiaski ja kostja siseprobleem ja ei mõjuta käesoleva asja lahendamist. Ka asjaolu, kas tasu vormistamine käis mingil põhjusel läbi muude kostja seaduslikele esindajatele kuuluvate/nende poolt juhitavate firmade ja muid raamatupidamislikke tegevusi väljendavate arvetega, ei ole antud kaasuse teema. Hageja esitatud rendilepingud ei tõenda I. Viiaski volitusi sõlmida kostja nimel 03.11.2006 suusabokside tagasimüügilepingut. Hageja viidatud 01.05.2004 kostja ja Reformatic Oy vahel sõlmitud leping on sõlmitud konkreetse õigussuhte raames ja oli lepingu p 8.1 kohaselt 4 lõppenud juba suusabokside esialgse ostu-müügi ajaks, igal juhul aga tagasimüügitehingu sõlmimise ajal, kuid see ei välista, et I. Viiaskil oli 03.11.2006 uuesti kostja agendina tegutsemise volitus. I. Viiaski tegutsemine nii enne 03.11.2006 tehingut kui ka pärast seda kostja esindajana on tõendatud e-kirjavahetusega, kaudselt ka I. Viiaski kui kostja esindaja sõlmitud rendilepingutega (mille kohta kostja on öelnud, et need on I. Viiaski poolt sõlmitud volitusi ületavalt, kuid mille kohta ei ole esitatud asjaolu, et neid oleks tühistatud või tühiseks tunnistatud), tunnistaja ütlustega, muuhulgas ka selle kohta, et probleemid tema tööle esitati alles 2007. a alguses ehk kuni sinnani ei olnud juttu sellest, et ta ei ole kostja esindaja, ja ka 03.11.2006 kuupäevast hilisemat daatumit kandva e-kirjavahetusega (tlk 105). Kostja väide, et I. Karus esines sellises suhtlemises OÜ Elynn esindajana, ei ole millegagi tõendatud. Kostja esitatud pearaamat ja arved (tl 133-140) tõendavad kostja ja OÜ Abmen vahelisi tihedaid ärisidemeid, kuid ei tõenda, et OÜ Abmen olnuks 03.11.2006 tehingu pooleks. Nõude arvutuslikku alust kostja vaidlustanud ei ole. Ehkki viivisearvestust pole hageja esitanud, ei ole kostja esitanud vastuväiteid ka viivisesumma arvutuslikus osas. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Iris Fiber OÜ taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata; juhul kui ringkonnakohus leiab, et ei saa teha uut otsust, siis tühistada maakohtu otsus ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja kantud menetluskulud mõista välja hagejalt ja jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus valesti hinnanud tõendeid ning rajanud oma väited tõendamata asjaoludele. Kostja ja hageja vahel ei ole suusabokside tagasimüügilepingut sõlmitud, mistõttu ei saa hagejal olla kostja vastu ka sellisel lepingul põhinevaid nõudeid. 1) hagiavalduse lisana 3 esitatud Ferroline Groupi arvelt nähtub, et suusaboksid saatis kostjale Eestisse Fasanlinna Oy. Oma 20.11.2007 vastuses kohtule on kostja juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et suusabokside Eestisse transportimisel on märgitud kauba saatjaks Fasanlinna Oy, mitte hageja. TsMS § 436 lg 2 alusel oleks kohus vastavate tõendite olemasolul ja kostja poolt tõendile tähelepanu juhtimisel asjaolu osas, kas hageja sai olla müügilepingu pooleks, võtma sisulise seisukoha, mitte viitama vaid kahtlustele. Vale on väide, et kostja ei ole müüjana osalenud hagejale vastu vaielnud. Kuna kostjal ei olnud võimalik nimetatud asjaolu suhtes täiendavaid tõendeid esitada, pidi kohus võtma seisukoha eelnimetatud ühe tõendi ning kostja ja hageja selgituste alusel. Selgitustest on selgelt näha, et suusaboksid olid Soomes antud messil müümiseks Fasanlinna Oy-le ning Fasanlinna Oy saatis boksid ka Eestisse tagasi. Kui kohus oleks leidnud, et hageja ei olnud 03.11.2006 enam suusabokside omanik, siis juhul, kui kohus asunuks seisukohale, et omanikuks olek on oluline asjaolu müügilepingu olemasolu tõendamisel, pidanuks hagi kui vastavat nõuet mitteomava isiku esitatu jätma rahuldamata; 2) kohus on jõudnud ebaõigesti järeldusele, et I. Viiask tegutses messil kostja esindajana. Kohus on jätnud tähelepanuta olulised kostja esitatud tõendid, mis näitavad, et I. Viiask ei saanud messil tegutseda kostja esindajana. Järeldusele, et I. Viiask oli Soomes kostja esindajana, on kohus jõudnud vaid I. Viiaski ütluste põhjal. Samuti ei ole kohus arvestanud mitmete kostja esindajate ütlustega, kuid on lugenud vastupidised I. Viiaski väited tõeseks. 5 Kohus on I. Viiaski tegutsemise kostja esindajana lugenud tõendatuks, kuna „arved tulid kostjalt“. Arusaamatuks jääb, millistest arvetest kohus räägib. Kohtule ei ole esitatud ühtegi arvet, mis tõendaksid, et I. Viiask tegutses messil või mõnel muul ajal kostja esindajana. Kohus on leidnud, et I. Viiaski volitusi tõendab muuhulgas asjaolu, et kõik tema reisikulud maksis kostja. Kohus on lähtunud vaid I. Viiaski paljasõnalistest ütlustest, jättes tähelepanuta kostja juhatuse liikmete selgitused, mille kohaselt ei ole I. Viiask kunagi kostjalt tasu saanud ja tema reisikulusid ei ole kinni makstud. I. Viiask sai tasu OÜ-lt Elynn ning ka suhtlus tasude üle (kostja 30.11.2007 vastuse lisa 5) toimus I. Karusega, kes oli OÜ Elynn juhatuse liige. Kuna toimingu mittetegemist on mõeldamatu tõendada, siis oleks kohus pidanud paljasõnaliste ütluste puhul lugema reisikulude tasumise kostja poolt mittetõendatuks. I. Viiaski Soome messi reisikulusid puudutavate tunnistuste osas on kostja esitanud Viru Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse, kuna I. Viiask on andnud teadvalt valeütlusi. Kohus on alusetult lugenud tõeseks I. Viiaski väite, mille kohaselt tasuti talle alati sularahas. Arvestades, et I. Viiaski puhul on tegemist isikuga, kes on kostja juhatuse liikmetega tülis ning kelle ütlused on seetõttu kallutatud, oleks kohus pidanud viidet tasude sularahas saamise kohta pidama mitteusaldusväärseks ja tõendamatuks. Tasu mittemaksmine on tõendatud kostja juhatuse liikmete selgitustega. Kohus on ekslikult leidnud, et asjaolu, kas I. Viiask kostja esindajana tegutsedes sai tasu või mitte, ei oma asjas tähtsust. Juhul, kui tasu maksmist ei ole toimunud, ei saa olla tegemist ka agendisuhtega. Kui tasu maksab mõni muu äriühing, siis peab sellest järeldama, et I. Viiask tegutses agendina selle kolmanda isiku eest. Kuna ka OÜ Elynn turustas kostja toodetud suusabokse, siis järeldub, et I. Viiask tegutses teatud juhtudel nimetatud isiku esindajana. Kohtu väide, mille kohaselt võis I. Viiask kolmandate isikute käest saada tasu kostja nimel, põhineb oletusel. I. Viiaskile oli kostja poolt antud teatud juurdepääs kostja kaubamärkide kasutamiseks (visiitkaart, nimi veebilehel), kuid isikute vahel ei olnud esindussuhet. Seda on kaudselt kinnitanud ka I. Viiask, öeldes, et „Mina käisin autokauplustes müüki kokku leppimas. Füüsiliselt teostasin müügi mina. Arved koostas Karus. Mina ei ole Iris Fiberi nimel ühtegi lepingut allkirjastanud“ (tl 157). Seega oli tegemist isikuga, kes pakkus kolmanda isiku kaupasid, teades, et tellimuse saamisel on tal võimalik kaup leida ja saada vahendustasu. Kohus on alusetult lugenud tõendatuks I. Viiaski väiteid, et ta tegutses kostja juhatuse liikmete suuniste järgi. Tegemist ei olnud suunistega, vaid läbirääkimistega I. Viiaski kui iseseisva isiku ja kostja juhatuse liikmete vahel. I. Viiask oli vaba iseseisvalt tegutsema ning tegi otsused iseenda ja OÜ Abmen nimel. Ka varasemas praktikas oli I. Viiaski kui OÜ Abmen esindaja ja kostja esindajate vahel toimunud läbirääkimisi, mis viisid OÜ Abmen ja kostja vahel tehingute tegemiseni. Kokkulepete järgselt vormistas I. Viiask ka kõik arved OÜ Abmen nimel. I. Viiask on ka ise tunnistanud, et tegutses OÜ Abmen esindajana. Kui I. Viiask väidab, et tal oli volitus suusaboksid OÜ Abmen nimel osta ja edasi müüa, siis on ilmne, et tal olid volitused ka vastupidise tehingu tegemiseks. Puudub igasugune põhjus arvata, et I. Viiask oleks bokside tagasimüügitehingus mingil teisel moel kui varasemas praktikas, ehk OÜ Abmen esindajana, osaline olnud. Kuna boksid olid müüdud OÜ-le Abmen, siis nõuti nende tagasimüüki samuti OÜ-lt Abmen. Kohus on vääralt leidnud, et I. Karuse poolt kunagi I. Viiaskile kui müügiesindajale viitamine saab tõendada I. Viiaskil volituste olemasolu sõlmida kostja nimel lepinguid. I. Karus viitas I. Viiaskile kui OÜ Elynn agendile, kuna OÜ Elynn tegeles bokside turustamise ja müügiga, kostja aga põhiliselt vaid tootmisüksusena. Nimetatud viitamine ei saanud panna hagejat arvama, et I. Viiaskil on õigus esindada kostjat, kuna ta teadis, et I. Viiask esindab OÜ-t Abmen (Vettaneni ettevõte OÜ Heavyprojekt omandas boksid OÜ-lt Abmen I. Viiaski 6 juhiste järgi) ning tundis I. Viiaskit ka isiklikult. I. Viiask on ka ise viidanud, et „Karus tutvustas end Vettanenile Iris Fiberi esindajana, mind müügijuhina, kellega saab suhelda“ (tl 155), ning seega kinnitanud, et temale ei ole kunagi viidatud kui kostjat esindavale isikule. I. Viiaskile on viidatud kui isikule, kellega saab bokside teemal suhelda, tehingute vormistamine oleks pidanud käima I. Karuse sõnade kohaselt viimase kaudu. Kohus on põhjendamatult pidanud tõeseks I. Viiaski väidet, mille kohaselt OÜ-l Abmen mingit seost bokside tagasimüügiga ei ole. Kostja juhtivate isikute seletuste ja esitatud tõendite põhjal on tuvastatav, et I. Viiask tegutses pidevalt ning ka konkreetse tehingu raames OÜ Abmen esindajana. OÜ Abmen on esitanud bokside müümiseks tagasi kostjale arved nr 109 ja 114. Kohus on põhjendamatult lugenud õigeks I. Viiaski tõendamata väited, et OÜ Abmen ja kostja on teinud varjatud tehinguid ning vormistanud fiktiivseid arveid. Vaid kallutatud tunnistaja paljasõnaline väide, mille kohaselt dokument ei ole see, millena ta näib, ei saa olla arvestatav tõend. Ka OÜ Abmen poolt 2005. ja 2006. a esitatud arvetest ei tulene, et OÜ Abmen oleks lisaks arvetele nr 109 ja 114 müünud kostjale suusabokse. Kohus on jätnud tähelepanuta, et I. Viiask käis Soomes bokside pealelaadimist juhendamas. Tavapärases majandustegevuses toimub kaupade pealelaadimine ja faktiline üleandmine müüja poolt. Kuna I. Viiask läks Soome bokse peale laadima, siis näitab see, et ta oli OÜ Abmen esindaja, kuna OÜ-l Abmen lasus kohustus bokside müüjana pealelaadimine läbi viia. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et I. Viiask läks messile kostja konsultandina, et aidata suusaboksid maha müüa. I. Viiaski väidete kohaselt tundis ta hagejat lähemalt ja aitas Fasanlinna Oy inimesi bokside müügil. Oma 01.11.2006 e-kirjas teatab I. Viiask kostjale, et läheb suusamessile ning tal on olemas vabapääsmed. Seega viitab ta ka seal selgelt, et on messi külastamisega seonduvat organiseerinud ise. Kohus ei ole pööranud piisavalt tähelepanu ka I. Viiaski väitele, mille kohaselt suusaboksid olid hageja omandis ning kellelgi teisel ei olnud neile õigust, mis näitab, et peale bokse Soomes turustanud äriühingu ei saanud kellelgi teisel bokside müügi osas mingeid huvisid olla. Kuna kostjal puudus igasugune huvi Soomes bokside müümise vastu, on põhjendamata ka väide, et kostja saatis I. Viiaski oma esindajana Soome kostja huvisid kaitsma. Kohus on ebaõigesti leidnud, et I. Viiaski volituste olemasolu tõendavad elektrooniline kirjavahetus, kaudselt I. Viiaski sõlmitud rendilepingud ja tunnistaja ütlused, mille kohaselt ei olnud talle varem öeldud, et ta ei ole kostja esindaja. Samuti on kohus ebaõigesti leidnud, et I. Karuse suhtlemine elektroonilises kirjavahetuses I. Viiaskiga ei toimunud I. Karuse poolt OÜ Elynn esindajana. Elektroonilisest kirjavahetusest nähtub, et I. Viiask suhtles I. Karusega suusabokside müügiga seonduvalt. I. Karus oli tegev nii kostja juures kui ka OÜ Elynn juhatuse liikmena. Kuna kostja ei tegele igapäevaselt bokside jaemüügiga ja elektroonilises kirjavahetuses räägitakse bokside jaemüügist, siis sai I. Karus nimetatud mailivahetuses osaleda vaid OÜ Elynn esindajana, kes tegeles kostja suusabokside turustamise ja müügiga. Kahtluse korral, kumba äriühingut isik esindas, peaks arvesse võtma ka isiku enda seisukohta, et kirjavahetus on toimunud OÜ Elynn nimel. Kuna I. Viiask sai tasu bokside müügi korraldamise eest vaid OÜ Elynn, siis ei ole põhjust, miks peaks eeldama, et I. Karus kirjutas I. Viiaskile kostja nimel. I. Viiaski sõlmitud rendilepingud ei saa tõendada midagi, kuna need on tehtud tema poolt omavoliliselt ning kostja ei ole rendilepingutest tulenevalt raha saanud. Esitatud ei ole ka ühtegi dokumenti, kust nähtuks, et I. Viiaskile on kostja poolt kunagi volitusi antud 7 (v.a haagise volitus). Järelhaagise kasutamiseks I. Viiaskile volituse andmine näitab, et kostjal oli tavaks anda kirjalik volitus juhul, kui isikut sooviti mingiks toiminguks volitada. Kohus on rendilepinguid kaudselt volituste olemasolu näitavate dokumentidena tunnistades teinud vastuolulise otsuse, kuna on rendilepingute kohta leidnud ka, et rendilepingud ei tõenda I. Viiaski volitusi sõlmida kostja nimel 03.11.2006 tagasimüügilepingut. Asjaolu, et I. Viiaskile ei öeldud enne 2007. a algust, et tal ei ole volitusi ja esindusõigust kostja nimel tegutsemiseks, ei saa kaasa tuua järeldust, et tõenäoliselt tal enne nimetatud perioodi oli volitus ja esindusõigus; 3) kohus on ebaõigesti järeldanud, et arved nr 109 ja 114 ei ole suusabokside tagasimüügiga seotud. I. Viiask tunnistajana ja ise kõik OÜ Abmen arved väljastanud isikuna oleks pidanud oskama täpselt selgitada, milliste muude tehingutega seoses on nimetatud arved esitatud. I. Viiask andis vaid segase selgituse selle kohta, et arvetel näidatu ei kajasta tegelikku olukorda ning tegemist on arvetega, mille alusel OÜ Abmen müüs kostjale tagasi bokse, mis on OÜ Abmen poolt kostjalt omandatud osadest kokku pandud. Arvete tasumine enne kauba kättesaamist ei ole ebaharilik. Kuna kostja oli kindel, et OÜ Abmen I. Viiaski isikus toob boksid Eestisse tagasi, siis ei nähtud põhjust, miks ei peaks arveid tasuma. Bokside Soomest Eestisse toomine viibis eelkõige I. Viiaski tegevuse tõttu. Arved esitati kahes osas seepärast, et kuni bokside Eestisse toimetamiseni võis kaupu Soomes laost müüa. Kuna 10 boksi puhul oli tuvastatud, et need on selliste defektidega, mis välistavad nende kasutamise ja müügi, siis oli kindel, et nimetatud boksid saadetakse Eestisse tagasi ning I. Viiask tegi nende osas arve koheselt pärast müügitehingut. Eelkirjeldatust tulenevalt märgiti bokside juurde ka, et need on defektiga, 50 boksi puhul seda ei tehtud. Nimetatud 10 boksi kui müügikõlbmatud müüdi kostjale tagasi sama raha eest, mille eest nad võõrandati algselt arvega nr 0087 OÜ-le Abmen (1700 krooni). Ka kõik teised OÜ-le Abmen müüdud boksid olid defektsed (arvel 0087 viide II sordile), mis kajastub ka hinnas (harilikult müügihind ca 6500 krooni, käesoleval juhul 1700 krooni), kuid need defektid ei välistanud bokside müüki. See viitab selgelt, et arvetel nr 109 ja 114 oli käsitletud samu defektseid bokse, kuna vastasel juhul ei oleks bokside müük OÜ Abmen poolt kostjale olnud arvel nr 114 näidatud hinnaga (2500 kr/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.