Obsah (8)

§ 15§ 17§ 24§ 16§ 29§ 12§ 14§ 241

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 8. mai 2009. a Tartu Tsiviilasja number 2-05-16746 T

§-dest 16 lg 1, 2, 3; 22 ja AÕS § 40 lg 1, 3 tõsta kostja välja ebaseaduslikult hõivatavast garaažiboksist nr XXX ehitises aadressil Narva-Jõesuu Kalda

1. Hagiavalduse kohaselt on kostja alates
2. a GÜ Jõekallas liige. Kostja on kogu selle aja jooksul pidevalt rikkunud ühistu põhikirja ja seadusandluse nõudeid. Üldkoosoleku kehtestatud makseid ja osamakse on tasunud pideva viivitusega, osasid makseid pole üldse tasunud. 08.05.2005 seisuga oli kostjal võlgnevus maksude osas 1804 krooni, millest ühistu juhatus oli teda korduvalt teavitanud. Seoses kostja võlgnevusega tegi juhatus 08.05.2005 otsuse kostja kustutamisest garaažiühistu liikmete seast. Juhatuse otsus tehti kostjale teatavaks 10.05.2005 üldkoosoleku 08.05.2005 otsuse saatmise teel tähtkirjaga. Kostja ei vaidlustanud tema ühistu liikmete seast kustutamise otsust. Kostja ei ole vabastanud garaažiühistule kuuluvat garaažiboksi ja jätkab ühistu vara kasutamist ilma omaniku nõusolekuta. Kostja vastuhagi hageja ei tunnistanud. Kostja esitas avalduse tema osa ühistus ümbervormistamisest Jevgeni Perlovile, kes soovis ühistusse astuda, ning enne avalduste läbivaatamist nõudis juhatus sisseastumismaksu tasumist, kuid sisseastumismaksu tasumine ei ole garaažiühistu liikmeks vastuvõtmise faktiks. Vastavalt mittetulundusühingu seadusele võtab otsuse ühistu liikmeks astumise kohta vastu juhatus, sama on märgitud ühistu põhikirjas. Juhatusel puuduvad andmed J. Perlovi ühistu liikmeks vastuvõtmise kohta, kuid juhatus on korduvalt teavitanud kostjat võlgnevusest, mida ta pole käesoleva ajani kustutanud, samuti pole kostja esitanud vastuväiteid tema garaažiühistust välja arvamise suhtes.
3. Kostja hagi ei tunnistanud ning esitas 11.10.2005 kohtule vastuhagi GÜ Jõekallas vastu, milles palus tunnistada juhatuse 08.05.2005 otsus kehtetuks. Juhatuse 08.05.2005 otsus kostja garaažiühistu liikmete hulgast väljaarvamise kohta on ebaseaduslik. Kostja ei ole rikkunud garaažiühistu põhikirja ega seaduse sätteid. Kostja ei ole saanud ühtegi teadet juhatuse 08.05.2005 otsusest ega võlgnevusest, samuti juhatuse koosolekute toimumisest. Kostja ei olnud teadlik vajadusest osaleda valvekordades. Kostjale 2 ei ole esitatud üldkoosoleku otsust, millisel viisil valvekorrad toimuvad. Ükskõik millise küsimuse otsustamisel tuleb arvesse võtta iga liikme võimalusi ja tervislikku seisundit või leida alternatiiv. Alternatiivi leidmisest juhatus keeldus, kostja on aga eakas inimene ja tal puudub võimalus olla öösiti valves. Kostja esitas 08.11.2003 hagejale avalduse palvega arvata ta välja ühistu liikmete hulgast, kuna ta edastab oma osaku lapselapsele J. Perlovile. Kostjale ei ole teada tema avalduse saatus vastuolus põhikirja p 16 ja

§ 15. Vastuolus põhikirja p 21 ja 7 ei ole ka osakut tagastatud.

Juhatus võttis 08.11.2003 osaku ümbervormistamise eest J. Perlovilt 50 krooni, kuid hiljem keeldus J. Perlovilt vastu võtmast liikmemaksu. Hagejal ei ole seaduslikku õigust nõuda garaažiboksi vabastamist. Garaažiboks nr XXX kuulub kostjale alates

1. a, GÜ Jõekallas on asutatud 06.05.1998, seega selle liikmete vara alusel. Hageja ei esitanud tõendeid, et garaažiboks kuulub hagejale. MAAKOHTU LAHEND
2. Viru Maakohus jättis 26.03.2008 otsusega GÜ Jõekallas hagi Y. Sapunova vastu garaažiboksist väljatõstmiseks ning Y. Sapunova vastuhagi GÜ Jõekallas vastu juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Kohtukulud jättis kohus poolte endi kanda. Kohus leidis, et GÜ Jõekallas hagi Y. Sapunova vastu garaažiboksist väljatõstmiseks tuleb jätta rahuldamata. Põhikirja p 21 on sätestatud liikme õigused. Ühistu liikmel on õigus vallata, kasutada ja käsutada temale kuuluvat omandit kooskõlas õigusaktidega, põhikirjaga ja omandile pandud koormistega. Päeval, mil liige loetakse ühistust väljaastunuks või väljaarvatuks, lõpevad tema liikmelisusest tulenevad õigused ja kohustused (põhikirja p 19). Isikul, kelle liikmelisus ühistus on lõppenud, ei ole õigusi ühistu varale (põhikirja p 20). Sama on sätestatud

§ 17lg 2.

Ühistu liikmed valdavad, kasutavad ja käsutavad ühistu vara ühiselt oma juhtorganite kaudu, teostades seda ühistu kui juriidilise isiku omandiõiguse kaudu seaduse ja ühistu põhikirjaga ettenähtud korras. Ühistu liikme omanduses või valduses olevaid garaažibokse ei arvata ühistu kapitali hulka ja see ei kuulu ühistule (põhikirja p 29). Ühistu vara tekib liikmete osamaksudest, sihtotstarbelistest ja muudest maksetest, ühistu vara kasutamise tulust, juriidiliste ja füüsiliste isikute abist ja annetustest ning muudest laekumistest (põhikirja p 24). Tulenevalt eeltoodust on garaažiboks nr XXX kostja omanduses ja valduses ning ei ole kostja poolt ebaseaduslikult hõivatud. Seega hagejal ei ole õigust nõuda kostja väljatõstmist garaažiboksist.

§ 17näeb ette liikmelisuse lõppemise tagajärjed.

Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab põhikirjaga ettenähtud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Isikul, kelle liikmelisus mittetulundusühingus on lõppenud, ei ole õigusi ühingu varale. Kohus leidis, et Y. Sapunova vastuhagi GÜ Jõekallas vastu juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks tuleb jätta samuti rahuldamata. TsÜS § 38 lg 1 järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Vastavalt

§ 24

lg 1 võib kohus mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib lõikes 1 sätestatud korras nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Kehtetuks on võimalik tunnistada vaid seaduse või põhikirjaga vastuolus olevaid otsuseid. 3 Kuna hageja ei tugine juhatuse koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele, tuleb koosolek lugeda pädevaks otsuseid vastu võtma. Seadusest ja garaažiühistu põhikirja p 47.2 tulenevalt kuulub juhatuse pädevusse ühistu liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine.

§ 16

lg 1, 2 sätestab, et liikme võib mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Seega Y. Sapunova ühistust väljaarvamise otsustamine on juhatuse pädevuses. Põhikirja p 51 järgi on juhatus pädev otsuseid vastu võtma, kui juhatuse koosolekust võtab osa vähemalt ½ juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu osalejate lihthäälteenamusega. Juhatuse koosolekud protokollitakse, protokoll kirjutatakse alla kõigi koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolt.

§ 29

lg 1 kohaselt võib juhatus vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. 27.04.2005 oli Y. Sapunovat teavitatud, et 08.05.2005 toimub juhatuse koosolek tema ühistust välja arvamise küsimuse otsustamiseks. 08.05.2005 tegi juhatus otsuse Y. Sapunova kustutamises ühistu liikmest, millest Y. Sapunovat teavitati 10.05.2005. GÜ-s Jõekallas on 8 juhatuse liiget, koosolekust võttis osa 6 liiget, kes kõik hääletasid Y. Sapunova ühistust väljaarvamise poolt ning kirjutasid protokollile alla. Vastavalt põhikirja p 17.4 arvatakse liige ühistust välja põhikirjaga ja kehtivate seadustega määratud kohustuste mittetäitmisel. Põhikirja p 22.1 ja 22.3 järgi on ühistu liige kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid ning õigeaegselt tasuma osamakseid ja sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud tähtajal ja suuruses. Põhikirja p 23 on sätestatud ühistu liikme vastutus. Juhul, kui osaletakse ühiskondlikus töös, mis on määratud koosoleku poolt, on ühistu liige kohustatud töötama teisel ajal või kompenseerima kulud üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses. Üldkoosoleku otsuse korral peab ühistu liige olema valves boksides. Juhul, kui pole võimalik või valvest keeldumise korral on ühistu liige kohustatud kompenseerima valve organiseerimisega seotud kulud üldkoosolekuga kehtestatud suuruses (rahalises väljenduses).

§ 12

lg 1 kohaselt võib mittetulundusühingu liikmeks olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirja nõuetele.

§ 14

lg 1 kohaselt ei saa liikmelisust mittetulundusühingus ja liikmeõiguste teostamist üle anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 15

lg 1 kohaselt on mittetulundusühingu liikmel õigus avalduse alusel mittetulundusühingust välja astuda.

§ 16

kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. Liikme võib mittetulundusühingust põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu. Mittetulundusühingust välja arvatud liikmele tuleb tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Kui liikme on välja arvanud mittetulundusühingu muu selleks pädev organ, võib üldkoosolek väljaarvamise otsuse väljaarvatud liikme avalduse alusel kehtetuks tunnistada. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et 08.05.2005 vastu võetud juhatuse otsus ei ole seaduse ega põhikirjaga vastuolus ning seetõttu tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. Kostja ei ole rikkunud seaduse ja põhikirja nõudeid. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Y. Sapunova taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist osaliselt, Y. Sapunova vastuhagi rahuldamata jätmise osas, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega 4 rahuldada Y. Sapunova vastuhagi GÜ Jõekallas vastu ning tunnistada GÜ Jõekallas juhatuse 08.05.2005 otsus kehtetuks. Kaebuse põhjenduste kohaselt hindas kohus tõendeid valesti. Apellandile ei toimetatud kätte otsust tema garaažiühistu liikmete hulgast väljaarvamise kohta, samuti kutset tulla juhatuse koosolekule tema ühistu liikmete hulgast väljaarvamise küsimuse lahendamiseks. Vastustaja ei esitanud tõendeid, et oleks edastanud apellandile mingil viisil eelpool nimetatud dokumendid. Seda, et apellant on ühistu liikmete hulgast välja arvatud, sai ta teada tema vastu esitatud hagist. Kuna apellant sai teada, et on ühistu liikmete hulgast välja arvatud, siis tal oli õigus juhatuse otsuse vaidlustamiseks, mis rikkus tema kui GÜ Jõekallas liikme õigusi momendist, kui ta sai otsusest teada. Kohus ei märgi, millistest allikatest ta tuvastas, et apellandile oli teatatud tema kutsumisest juhatuse koosolekule ja et apellandile teatati otsusest. Kohtuotsus ei ole põhjendatud ja on tehtud tõendamata asjaoludel, mis ei vasta TsMS § 436 nõuetele. Kohus kohaldas seadust
2. a kehtivusega, kuid hagis esitatud asjaolud leidsid aset ja hagi oli esitatud kohtusse
3. a. Kohus kohaldas

§ 241, mille kehtivus algas 2006.

a. Kohus ei võtnud arvesse, et

16 ja põhikirja p 17 sätestavad, et ühingust välja arvatud liikmele tuleb tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada.

1. GÜ Jõekallas vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub oma hagi rahuldada. Vastuväidete kohaselt esitab vastustaja 16.02.2002 üldkoosoleku protokolli nr 2 milles on pandud kirja kõik otsused, mis on apellandi poolt tagasi lükatud. 27.10.2004 kella 17.20 ajal olid juhatuse liikmed A. Roshchupko ja A. Iljin apellandi pool kodus ja selgitasid talle asjaolusid. Sellele vastas apellant, et kõike juhib tema väimees S. Perlov. Vastuseks vastustaja 14.12.2004 kirjale võlgnevuse kohta pöördus S. Perlov politsei poole, et algatataks kriminaalasi väljapressimise alusel. Alates
2. a kuni käesoleva ajani ei ole boksi nr XXX eest tasutud sissemaksu, sh sihtmakseid, ei täideta üldkoosoleku otsust bokside valve osas, heakorratööde tegemiseks. Seega apellant kasutab pikemat aega tasuta GÜ Jõekallas teenuseid teiste liikmete arvelt. Kõik kirjad apellandile on saadetud posti kaudu tähitult, mida tõendavad apellandi allkirjaga kviitungid kirjade saamise kohta. Volitatud isiku B. Perlova (apellandi tütar) väited, et kõigest sellest sai ta teada alles kohtus, ei vasta tõele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja apellatsioonkaebust ei esitanud, seetõttu ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsust hagi rahuldamata jätmise osas ning jätab vastustaja väited selle kohta, et ringkonnakohus peaks tegema uue otsuse, millega hagi rahuldatakse, tähelepanuta.
4. Ringkonnakohus märgib lisaks maakohtu põhjendustele, et

ei sätesta liikme õigust taotleda kohtult juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamist. 5

(redaktsioon 08.05.2005) §16 lg 1 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek.

§ 16

lg 4 kohaselt, kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Kui liikme on välja arvanud mittetulundusühingu muu selleks pädev organ, võib üldkoosolek väljaarvamise otsuse väljaarvatud liikme avalduse alusel kehtetuks tunnistada. Ringkonnakohus leiab, et apellandil oli õigus seaduses sätestatud tähtajal ja korras oma õiguste kaitseks pöörduda üldkoosoleku poole. Apellant seda õigust kasutanud ei ole, kuigi asja materjalidest nähtub, et apellant sai juhatuse vaidlusaluse otsuse isiklikult allkirja vastu kätte 10.05.2005 (tl 11). 8. Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Üllar Roostoja Egon Konsand 6 Andra Pärsimägi