KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2009. a Tartu Tsiviilasja number 2-01-19

§ 116

sätestas, et kui pool võtab omaks asjaolu, millele teine pool rajab oma nõude, loeb kohus omaksvõetud asjaolu tõendatuks, kui see ei riku teiste menetlusosaliste õigusi ega seaduslikke huve ja kui omaksvõttu ei mõjutatud pettuse ega vägivallaga ning see ei rajanenud eksimusel. Sama seaduse § 231 lg 6 kohaselt võis hagi õigeksvõtul põhineva otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Alates 01.01.2006 kehtiva TsMS § 440 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja H. Lättemaa on hagi õigeks võtnud summas 16 018.09 krooni ja see õigeksvõtt väljendub tema kirjalikus vastuses. Kohus leidis, et kostja vastuväide viiviste osas on põhjendatud. Eesti Panga nõukogu 08.06.1998 otsusega peatati hageja tegevuslitsents. Selle tulemusena peatati ka kõik panga tehingud ja toimingud. Seega puudus hagejal õigus nõuda peatatud tehingu alusel intressi ja 3 viivist. Vastavalt PankrS § 21 loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku kõigi võlgade maksetähtpäev saabunuks, intressi ja viiviste arvestamine lõpetatakse. Hageja pankrot kuulutati välja 24.08.1998 kohtuotsusega. Kostja teatel oli selle aja seisuga tema võlgnevus 16 018.09 krooni, selle summa on ta nõus tasuma ning selles summas kohus ka hagi rahuldab. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Trenton Invest taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist osas, millega jäeti hagi summas 16 436.79 krooni rahuldamata, ning uue otsuse tegemist, millega mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kokku 32 454.88 krooni. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus valesti kohaldanud PankrS § 21 (kuni 01.01.2004 kehtinud redaktsioonis). PankrS § 21 ei saa kohaldada kostjate suhtes, kuna kostjaid ei saa käsitleda võlgnikena kuni 01.01.2004 kehtinud PankrS § 3 mõttes, st kelle võlgade maksetähtpäev oleks pidanud saabuma 24.08.
2. PankrS § 3 lg 1 kohaselt pankrotivõlgnik (võlgnik) on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohus on algatanud pankrotimenetluse. Kohus on valesti kohaldanud TsMS § 440 lg 1 normi. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Kohtuotsuse tegemise ajal kehtiva TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Õigeksvõtt tähendab hageja nõude õigeks võtmist ehk hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude omaksvõtmist. Õigeksvõtt nõude osas ei saa olla osaline, samuti ei saa kohus õigeksvõtu puhul hagi osaliselt rahuldada. Kohus on lähtunud kostja H. Lättemaa õigeksvõtust ning rahuldanud hagi osaliselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega rahuldab hagi lisaks maakohtu poolt rahuldatud osale hagi täiendavalt, summas 16 436.79 kr .
4. Õige on apellandi väide, et maakohus kohaldas materiaalõigusnormi ebaõigesti. PankrS § 21 lg 1 kohaselt loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku kõigi võlgade maksetähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Intresside ja viiviste arvestamine lõpetatakse. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et võlgnikuks pankrotimenetluse mõttes sai lugeda hagi esitanud isikut AS-i Eesti Maapank, mitte aga käesolevas menetluses kostjaid, seetõttu viidatud alusel intresside ja viiviste väljamõistmata jätmine ei ole põhjendatud.
5. Asja materjalidest nähtub, et kostja H. Lättemaa on kirjalikus vastuses maakohtule märkinud, et tunnistab hagi summas 16018,09 krooni (I kd tl 30). Ringkonnakohus märgib, et kui lähtuda kohtulahendi tegemise ajal kehtinud TsMS-sest, siis on kostja seisukoht käsitletav hagi osalise õigeksvõtuna TsMS § 440 tähenduses, mitte asjaolude omaksvõtuna TsMS § 231 lg 2 mõttes. Kostja H. Lättemaa ei ole nõustunud intresside ja viiviste tasumise kohustusega ning on esitanud oma põhjendused. 4 Ringkonnakohus leiab, et hagi on võimalik ka osaliselt õigeks võtta, ning apellandi väide, et hagi osaline õigeksvõtt ei ole võimalik ning seetõttu oleks tulnud hagi rahuldada õigeksvõtu alusel, ei ole õige.
6. TsMS § 207 lg 2 kohaselt iga hageja või kostja osaleb menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Hageja või kostja toimingust ei tulene kaashagejale või -kostjale õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Käesolevas asjas ei ole teised kostjad hagile vastanud, mistõttu A. Lättemaa ja E. Lättemaa suhtes tuleb hagi täies ulatuses rahuldada, kuna nad ei ole nõudele vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud täies ulatuses ka H. Lättemaa osas. Kostja H. Lättemaa vastuse kohaselt on ta tunnistanud põhinõuet summas 16 018,09 kr, hageja aga on hagiavalduses põhinõude suuruseks märkinud 15 179.72 krooni ja kostja poolt tunnistatud summa on viiviste suuruseks. Ringkonnakohus leiab, et kostja vastuväitest ja kohtulahendist tuleneb siiski, et kostja vaidles vastu ja kohus jättis rahuldamata hageja kõrvalnõuded. Ringkonnakohus leiab, et kostja vastuväites viidatud Eesti Panga nõukogu 08.06.
7. a otsus ei lõpetanud hageja õigust nõuda võlgnikelt kohustuste täitmist, sh kõrvalnõuete osas.
8. Maakohus on lahendis märkinud, et hagi on põhjendatud nii võlasumma (hageja nõue 15179.72 kr) kui intressi osas (hageja nõue 1257.07 kr), kuid on hagi rahuldanud summas 16 018.09 kr, kuigi nimetatud nõuded kokku on 16436.79 kr. Ringkonnakohus leiab, et hagi on põhjendatud nii põhisumma, intresside, kui ka viiviste osas tulenevalt TsK §-dest 191 ja
9. Kostja H. Lättemaa viivise suuruse osas vastuväiteid esitanud ei ole, mistõttu tuleb hagi ka tema osas täies ulatuses rahuldada.
10. Ringkonnakohus leiab, et kuna hagi tuleb rahuldada, siis tuleb menetluskulud kostjatelt solidaarselt välja mõista vastavalt kuni 01.01.

§ 60lg-le 1.

Apellatsioonkaebuses ei ole apellant märkinud, millest koosnevad menetluskulud. Maakohtu toimikust nähtub, et hageja ei ole riigilõivu tasunud, samuti ei ole esitatud õigusabikulude nimekirja. Kuni 01.01.

§ 60

lg 3 kohaselt kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Ringkonnakohus jätab eeltoodust tulenevalt maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 1250 kr, nimetatud summa tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. Maakohtu toimikust nähtub, et kostja H. Lättemaa on tasunud vastuse esitamisel riigilõivu 1498 kr (I kd tl 29). Ringkonnakohus märgib, et nimetatud riigilõivu tasumist riigituludesse ei saa tasaarvestada hageja menetluskuludega. Kuna kostja on nimetatud summa tasunud ilma seadusliku aluseta, siis on tal õigus nimetatud summa tagastamiseks kehtiva TsMS § 150 lg 1 alusel arvestades sama paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtaega, mille kohaselt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Üllar Roostoja Egon Konsand 5 Andra Pärsimägi