2-06-28102/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2008 Tartu Tsiviilasja number 2-06-28102 Tsiviilasi Tsiviilasja hind AS Narva Vesi hagi korteriühistu (KÜ)
2. Juuli 27 vastu 16 744.40 krooni nõudes 16 744.40 krooni Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
3. aprilli 2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KÜ
4. Juuli 27 apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja): KÜ
5. Juuli 27 (registrikood 80158436), esindaja Aleksandr Gamazin esindajad RESOLUTSIOON Vastustaja (hageja): AS Narva Vesi (registrikood 10369373), esindajad Irina Belova ja Sergei Belov. Rahuldada apellatsioonkaebus. Tühistada Viru Maakohtu
6. aprilli 2007 otsus täielikult. Menetluskulude jaotus Teha asjas uus otsus, millega jätta AS Narva Vesi hagi KÜ
7. Juuli 27 vastu 16 744 krooni nõudes rahuldamata. Jätta poolte menetluskulud kõigis kohtuastmetes AS Narva Vesi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
8. AS Narva Vesi esitas kohtule hagi KÜ
9. Juuli 27 vastu 16 744 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt teenindab hageja vee-ettevõtjana elamut asukohaga
10. Juuli 27 Narvas alates selle elamu ekspluatatsiooni andmisest. Alates
11. a on korterelamus asutatud KÜ
12. Juuli
13. Kasutatud vett mõõdetakse ühise veemõõturi abil. Vastavuses Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 8 lg-ga 5 saatis hageja kostjale 17.04.2006 lepingu ühisveevärgi vee võtmiseks ja reovee ärajuhtimiseks alates 16.05.
14. Kostja kinnistu kõigi kaasomanike esindajana hoidus kirjaliku lepingu sõlmimisest kõrvale, kuid jätkas teenuse kasutamist, jättes seejuures teenuse eest tasumata. Ajavahemikul alates 16.
15. kuni 31.08.2006 on kostja saanud teenuseid summas 16 744.40 krooni.
16. Kostja KÜ
17. Juuli 27 vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt ei ole kohalik omavalitsus hagejat vee-ettevõtjaks määranud. Müügilepingut hageja ja kostja vahel ei ole. Hageja ja kostja vahel ei ole alates 16.05.2006 võlasuhteid tekkinud. MAAKOHTU LAHEND
18. Viru Maakohus rahuldas
19. aprilli 2007 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 11 437.57 krooni. Otsuse kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas võlaõigusliku lepingu pooleks ja vee-ettevõtja kliendiks saab olla korteriühistu või on selleks iga korteriomanik eraldi; kas 17.05.2006 öeldi üles teenuse osutamise leping hageja ja korteriomanike vahel; kas poolte vahel on võlaõiguslik leping, mille alusel kostja on kohustatud tasuma teenuste eest hageja esitatud arvete alusel. Maakohus tuvastas, et hageja ja elamu korteriomanikud olid sõlminud veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise lepingu, mille alusel hageja kohustus korteriomanikele osutama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust ja korteriomanikud kohustusid saadud teenuse eest tasuma. Hageja teavitas korteriomanikke, et ÜVVKS § 8 lg 5 nõuetekohaseks täitmiseks lõpetab ta igalt korteriomanikult eraldi teenuse eest tasu vastuvõtmise alates 17.05.
20. Pärast seda 2 esitas hageja teenuse eest arved kostjale. Vaatamata sellele on osa korteriomanikke jätkanud otse hagejale tasumist. Hageja kandis korteriomanike tasutud summad deposiitarvele ning on valmis need tagastama korteriomanikele. Kostja on kõik talle esitatud arved jätnud tasumata ja tagastanud hagejale. Kostja väitel ei ole ta hagejaga selle teenuse osutamise lepingut sõlminud. Hageja ei ole peatanud teenuse osutamist, kuigi kostja ei ole teenuse eest tasunud. Hagejaga ei ole sõlmitud lepingut, mille üheks pooleks oleksid kõik korteriomanikud ühiselt. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus sätestab erinevalt lepinguvabaduse printsiibist lepingu sõlmimise kohustuse, samuti reguleerib nimetatud seadus imperatiivselt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingute tingimusi, sh seda, kes saavad olla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingu poolteks ÜVVKS § 16 järgi. ÜVVKS § 7 lg-te 1 ja 2, § 8 lg 1 ja lg-te 3–5 alusel saab ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitujaks ning sellest tulenevalt ka vee-ettevõtja kliendiks olla kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik või valdaja. Korteriomanikud on kinnistut moodustava maatüki kaasomanikud. Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 1 lg 1 järgi on korteriomand omand ehitise reaalosale, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kaasomandi esemeks maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Ekslik on kostja seisukoht, et korteriomanditel on igaühel oma veevärk ja kanalisatsioon, mis on ühendatud hageja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Nii tehnilistel kui ka juriidilistel põhjustel ei saa hagejat kohustada sõlmima lepingut iga korteriomanikuga eraldi. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel on võlasuhe ostu-müügilepinguna. Hageja teadet 21.05.2006 selle kohta, et hageja lõpetab maksete vastuvõtmise korteriomanikelt, ei saa lugeda kestvuslepingu ülesütlemiseks. Tegemist oli lepingute asendamisega ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse nõuetele vastavate lepingutega, mis on lepingu muutmine, mitte ülesütlemine. Sellest tulenevalt on varem poolte vahel sõlmitud müügileping jätkuvalt kehtiv. Hageja nõuab kostjalt 16 744.40 krooni väljamõistmist. Hageja täitis lepingu tingimusi nõuetekohaselt. Kahju hüvitamise kui õiguskaitsevahendi kohaldamine kohustuse rikkumise korral eeldab kohustuse rikkumise fakti olemasolu. Kohustust on rikutud tasumata arvete näol. Vastutuse puudumist kohustuse rikkumise eest peab VÕS § 103 lg 1 järgi tõendama kostja. Kostja vastutuse puudumist ei ole tõendanud. Korteriomanikud on vett tarbinud, kuid jätnud selle eest tasumata. Kostja kui korteriühistu on korteriomanike ühiste huvide esindaja. Korteriomanike ühine huvi on, et hageja varustaks pidevalt korterelamut puhta veega ja puhastaks reovett. Kostjale esitatud arvete suuruse ja tekkinud võla arvestuse aluseks on liitumispunktis asuva veemõõturi näidud. Võimalike võlgnike vaheline võlgade jaotus on korteriühistu sisesuhe. Korteriühistusisene veejaotus ja arvestus on reguleeritav korteriomanike kokkuleppega. Kostja ei ole menetluse käigus vaidlustanud mõõdetud müüdava asja koguseid ega arvetel esitatud summasid. Maakohus vähendas hageja nõutud summat selle võrra, mis korteriomanikud hagejale omaalgatuslikult tasusid. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
21. KÜ
22. Juuli 27 taotleb apellatsioonkaebuses Viru Maakohtu
23. aprilli 2007 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. 3 Kaebuse põhjenduste kohaselt ei saa korteriühistu olla AS Narva Vesi hagis kostjaks, kuna ei ole astunud hagejaga võlaõiguslikesse suhetesse. Kohus on ebaõigesti leidnud, et pooled vaidlevad selle üle, kas 17.05.2006 on loobutud hageja ja korteriomanike vahelisest teenuse osutamise lepingust. Samuti leidis kohus ebaõigesti, kui leidis, et pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud võlaõiguslik leping. Hageja tunnistas hagis, et kostja hoiab kõrvale lepingu sõlmimisest ning palus kohtul kahjusumma välja mõista. Vaidluse esemeks on asjaolu, kas korteriühistu on kohustatud tasuma hageja poolt esitatud arveid summas 16 774.40 krooni. Kohus on otsuses teinud vastuolulisi järeldusi. Kohus tegi õigesti kindlaks, et hageja ja korterelamu vahel olid sõlmitud veevarustuse- ja kanalisatsioonilepingud (1980-1990). Kuid vastuolus eelnevaga leidis kohus, et hageja osutab korterelamule nimetatud teenust. Hiljem kohus märgib, et hageja on võimaldanud korteriomanikel teenust tarbida ja korteriomanikud on selle eest ka osaliselt tasunud. Seega peab kohus võimalikuks, et ühte ja sama kaupa on võimalik müüa veetorustiku kaudu korraga nii korteriomanikele kui ka omanike ühendusele. Kohus leidis õigesti, et lepingut hagejaga, mille üheks pooleks oleksid kõik korteriomanikud ühiselt, sõlmitud ei ole. Samas jõudis kohus järeldusele, et kostja on kohustatud tasuma hageja arveid, kuna arvete tasumata jätmisega tekitati hagejale kahju. Kohus märkis, et lepingu pooled otsustavad läbirääkimiste käigus ise, millise kaasomanike ühise tegutsemise vormi kaudu leping sõlmitakse, samas kohus leidis, et lepingu läbirääkimiste staadiumis puudub hagejal muu võimalus, kui esitada kostjale arved. Kohus tuvastas, et vee-ettevõtja teade sellest, et ta lõpetab maksete vastuvõtmise igaühelt eraldi, ei saa lugeda lepingu ülesütlemiseks, samas on arusaamatu, miks tuli kehtivate lepingute alusel arved esitada kolmandale isikule. Seos vaidluse esemega puudub ka kohtu väitel, et vett ei saa mõõta korterites asuvate veemõõtjate alusel, sest hagejal puudub võimalus ja seaduslik alus korterisiseste veemõõtjate kontrollimiseks. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kõik majandusküsimused, sealhulgas veevarustuse probleemid tuleb lahendada korteriühistu kaudu. ÜVVKS § 8 lg 5, AÕS 72 ja KOS § 12 lg 3 tuleneb, et kaasomandi haldamine toimub korteriomanike enamuse otsuse alusel. Apellant ei vaidlusta maakohtu otsust selles, et turul valitseva äriühingu käitumine on mõistlik. Kuid selliseid hinnanguid võib anda vaid võlasuhete korral. Ainsaks kahju tõendavaks tõendiks luges kohus hageja poolt koostatud arveid, millega rikkus TsMS § 435 lg
24. Ekslik on kohtu seisukoht, et korteriomanikud tasusid
25. a maist augustini arveid omaalgatuslikult. Tegelikult tasuti arveid lepingute alusel. Kohus on ebaaus, kui väidab, et korteriühistu on korteriomanike ühiste huvide esindaja. Apellant, tuginedes KÜS §-le 1 ja 2, KOS §-dele 8, 14-15, 20-21, leiab, et korteriühistu esindab korteriühistu liikmete ühiseid huve korteriühistu kaudu, mitte aga ei esinda korteriomanikke tehingute puhul. Korteriomanikud ei ole mingi tehinguga andnud korteriühistule õigust esindada neid suhetes hagejaga. Maakohus viitas otsuses VÕS § 116 lg 2 p-le 1, kuid ei märkinud, millist lepingut kostja rikkus. Maakohus ei ole märkinud, mis alusel tekkisid kostjal kohustused hageja ees. Otsuses viidatud VÕS § 103 lg 1 puudub seos antud vaidlusega. Ekslik on kohtu seisukoht, et korteriomanikud tarbisid vett, kuid ei maksnud selle eest. Kohtule on esitatud kostja poolt maksekorraldused ja kviitungid selle kohta, et korteriomanikud on teenuse eest tasunud. Maakohus, tuvastades, et hagejal puuduvad tehnilised ja juriidilised võimalused mõõta müüdava vee kogust iga korteriomandi puhul eraldi, väljus hagi eseme piiridest. Gaasi- ja elektrimüüjad on tehniliselt korraldanud igale korteriomanikule kauba müügi korra. Kuni
26. a maini pidas sellest korrast kinni ka hageja. Maakohus, võttes arvesse korteriomanike poolt tasutud summasid ja vähendades haginõuet, ignoreeris TsÜS § 6 lg-s 3 sätestatut, s.o et õigused ja kohustused antakse üle üleandmise 4 tehinguga. Maakohus, rikkudes mittetulundusühingute seaduse § 2 lg 2, pani meelevaldselt korteriomanikele kohustuse tasuda teenuste eest korteriühistule, ja vastupidi, nagu oleksid korteriomanikud tasunud nende poolt tarbitud teenuse eest korteriühistu asemel. Sellega rikkus maakohus üht mittetulundusühinguid puudutavat põhireeglit, et ühingu liikmed ei kanna vastutust ühingu kohustuste eest ja ühing ei kanna vastutust oma liikmete kohustuste eest.
27. AS Narva Vesi vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb Viru Maakohtu
28. aprilli 2007 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole apellant kaebuses selgelt väljendanud oma nõuet ja ei ole arusaadav, millises osas ta otsust vaidlustab. Maakohus on teinud seadusliku ja põhjendatud otsuse ning kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. EELNEV APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS
29. Viru Ringkonnakohus jättis
30. detsembri 2007 otsusega maakohtu otsuse muutmata.
31. Riigikohus tühistas
32. aprilli 2008 otsusega nr 3-2-1-25-08 Viru Ringkonnakohtu
33. detsembri 2007 otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus leidis, et seadusest ei tulene vee-ettevõtjale kohustust sõlmida lepingut vee-ettevõtja võimalike klientidega, sh ka korteriühistuga. Seetõttu leidis Riigikohus, et kohtud leidsid ebaõigesti, et praeguses vaidluses on korteriühistul kohustus sõlmida vee-ettevõtjaga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele vastav leping. Samuti ei ole õige kohtute järeldus, et
34. a aprillis toimus tulenevalt ÜVVKS § 16 lg-st 3 tegelikult varem korteriomanikega eraldi sõlmitud lepingute asendamine seaduse nõuetele vastava lepinguga ja selle tulemusena on korteriühistu kui korteriomanike esindaja muutunud korterelamu majandamist puudutavates võlaõigussuhetes lepingu pooleks. Kohtud on sisuliselt samastanud korteriühistu liikmete (korteriomanike) huvide esindajaks olemise lepingu pooleks olemisega. Korteriühistu on KÜS § 2 lg 1 järgi korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mis on TsÜS § 25 lg 1 järgi eraõiguslik juriidiline isik, s.o iseseisev õigussubjekt. Seega ei saa varem korteriomanikega sõlmitud lepingus asendada lepingu pooleks olevaid/olnud korteriomanikke korteriühistuga kui iseseisva õigussubjektiga ilma viimase nõusolekuta. Mis puutub esindajaks olemisse, siis esiteks on korteriühistu KOS § 2 lg 1 järgi rangelt võttes mitte korteriomanike vaid korteriühistu liikmete ühiste huvide esindaja, ja teiseks TsÜS § 115 lg 1 järgi kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes, s.o esindaja ei ole ega saa olla esindatava nimel sõlmitava lepingu pooleks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul arvestada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse, korteriomandiseaduse ja korteriühistuseaduse sätetega, mis reguleerivad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingute sõlmimise tingimusi (sh seda, kes saavad olla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingu poolteks) ning lahendada asi tuvastatud asjaolude järgi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
35. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada täielikult materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab AS Narva Vesi hagi KÜ
36. Juuli 27 vastu 16 744 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. 5
37. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja teenindas vee-ettevõtjana Narvas
38. Juuli 27 asuvat elamut, elamu korteriomanikud moodustasid korteriühistu (kostja)
39. aastal, hageja saatis kostjale 17.04.2006 ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse alusel kooskõlastatud lepingu ühisveevärgist vee võtmiseks ja reovee ärajuhtimiseks ning kostja ei kirjutanud nimetatud lepingule alla. Pooled vaidlevad selle üle, kas lepingu pooleks ja vee-ettevõtja kliendiks on korteriühistu või on selleks korteriomanikud. Maakohus on ÜVVKS § 8 lg 5 alusel õigesti märkinud, et lepingu üheks pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu. Samas on maakohus teinud aga eksliku järelduse, et
40. a aprillis toimus tulenevalt ÜVVKS § 16 lg-st 3 varem korteriomanikega eraldi sõlmitud lepingute asendamine seaduse nõuetele vastava lepinguga ning selle tulemusena on korteriühistu kui korteriomanike esindaja muutunud lepingu pooleks ja on vastutav lepingulise kohustuse rikkumise eest. Korteriühistu on TsÜS § 25 lg 1 järgi eraõiguslik juriidiline isik, s.o iseseisev õigussubjekt ning seetõttu ei saa varem korteriomanikega sõlmitud lepingus asendada lepingu pooleks olnud korteriomanikke korteriühistuga kui iseseisva õigussubjektiga ilma viimase nõusolekuta. Eelneva alusel on maakohus ebaõigesti leidnud, et poolte vahel on varem sõlmitud müügileping jätkuvalt kehtiv ning sellest tulenevalt ebaõigesti hagi osaliselt rahuldanud ja mõistnud kostjalt välja 11 437.57 krooni. Kuivõrd poolte vahel puudub lepinguline suhe, siis ei saa ka kostja vastutada lepingulise kohustuse rikkumise eest ning seetõttu tuleb hageja nõue kostjalt 16 744.40 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Samuti ei ole kostja hageja arvel alusetult rikastunud ja seetõttu ei kuulu hagi rahuldamisele ka VÕS § 1028 lg 1 ja 1032 lg 2 alusel.
41. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud kõigis kohtuastmetes AS Narva Vesi kanda. Viivi Tomson Egon Konsand 6 Üllar Roostoja