Obsah (9)

§ 376§ 200§ 436§ 403§ 230§ 362§ 656§ 60§ 61

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2009 Tartu Tsiviilasja number 2-05-16280

§ 376lg 4 mõttes.

Kohus oli seisukohal, et hagejal oli võimalus hagi muutmise avaldus esitada varem, andmaks vastaspoolele võimaluse sellele vastuväiteid esitada. Antud seisukohta toetab asjaolu, et 30.08.2007 toimus kohtuistung, kus hageja esindaja võimalust/õigust haginõuet muuta kasutada ei soovinud ja jäi esitatud nõude juurde. 3 Viivise nõude esitamine menetlusstaadiumis, kus pooled on eelnevalt nõustunud kirjaliku menetlusega ja hageja esitatud haginõuet toetanud 30.08.2007 kohtuistungil, on kostja suhtes vastuolus hea usu põhimõttega ja

§ 200lg-ga 1.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Helmsman taotleb apellatsioonkaebuses Viru Maakohtu
2. mai 2008 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega apellatsioonkaebus rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõigesti leitud, et nõue on tõendamata ja et nõue ei ole selge. Kohus on vääralt kohaldanud kuni 01.07.2001 kehtinud EES § 151 lg 1 ja kuni 19.02.2001 kehtinud „Eluruumide erastamise korra“ p
3. Kohtu poolt viidatud Vabariigi Valitsuse määrusest tulenev norm ei saa prevaleerida seaduses sätestatud normi ees. Eluruumide erastamise seaduses toodud regulatsiooni eesmärk on tagada korterelamute järjepidev hooldamine, pannes erastamise kohustatud subjektile elamute haldamise kohustuse. Et maja haldaja on sellisel juhul kohustatud elamut haldama ja ei saa teenuse osutamist lõpetada, siis paneb seadus vastukaaluks korteriomanikule kohustuse tasuda selle eest hoolimata hoolduslepingu olemasolust. Need korteriomanikud, kes olid sõlminud lepingu OÜ-ga Kohtla Elamu, kohustusid tasuma apellandile elamu hooldamise eest kindla tariifi järgi tingimusel, et tariif on mõistlik ja tasakaalustatud. Seda seisukohta on tunnistanud ka senine kohtupraktika Viru Ringkonnkohtu otsustes nr 2-2-144/03 ja nr 2-2-292/
4. Menetluse jooksul ei ole kordagi tekkinud küsimust tariifide ülemäärasest suurusest. Vastavalt kuni 01.10.1998 kehtinud Vabariigi Valitsuse 21.12.1993 määruse nr 408 „Hindade reguleerimise kord“ punktile 9 oli linna- või vallavalitsusel õigus kehtestada ja kooskõlastada munitsipaalettevõtete toodangu ja teenuste hindu, samuti kohaliku omavalitsuse organi poolt doteeritava reisijate- ja kaubaveo hindu või nende kehtestamise korda. Nimetatud punktist tulenes kohaliku omavalitsuse õigus, mitte kohustus määrata munitsipaalettevõtete teenuste hindu. Kuna viidatud määrus, mille alusel anti välja ka Kohtla-Järve Linnavalitsuse 22.04.1997 korraldus nr 197, kaotas kehtivuse 01.10.1998, ei olnud Kohtla-Järve Linnavalitsusel õiguslikku alust hooldustariife pärast 01.10.1998 kinnitada, kuigi „Eluruumide erastamise korra“ p 11 sellise ülesande kohalikule omavalitsusele andis. Tulenevalt EES § 151 lg 1 võis hooldustariife määrata teenuse pakkuja ise. Vaadeldes koostoimes „Eluruumide erastamise korda“, EES § 151 lg 1 ja kuni 01.10.1998 kehtinud Vabariigi Valitsuse 21.12.1993 määrust nr 408 „Hindade reguleerimise kord“ ei ole kohtu etteheide, et pärast
5. a ei kinnitanud kohalik omavalitsus uusi hooldustariife, asjakohane; 2) on jäetud tähelepanuta, et Viru Maakohus on otsuses nr 2-05-17976 leidnud, et hooldustööde tegemine on tõendatud hooldusteatistega. Samas otsuses nõustus kohus, et elanikkonnale kehtestatud teenustariifid kehtestas apellandi nõukogu. Käesoleval juhul on täidetud samad eeldused, mis tsiviilasjas nr 2-05-17976 tehtud otsuses, millega mõisteti Ljubov Zeinalovalt apellandi kasuks välja hooldus- ja halduskulude võlg. Kohtuotsusest ei selgu, millistel kaalutlustel pidas kohus vajalikuks muuta oma senist praktikat, mille kohaselt on kõik apellandi õiguseellase hagid hooldustasu võlgnevuse nõudes rahuldatud. Apellant tõendas maakohtule piisavalt vastustaja poolse võlgnevuse olemasolu. Maakohus on rikkunud

§ 436lg 1.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-58-04 kinnitanud apellandi õiguseellase poolt kehtestatud tariifide õigsust ja Riigikohtu praktika revideerimine maakohtu poolt on lubamatu; 4 3) on vääralt kohaldatud

§ 376lg 1.

Kuigi kohtu järeldustes on märgitud apellandi poolt viivisenõude esitamise kuupäevaks 22.04.2008, esitas apellant viivisenõude kohtu poolt määratud tõendite esitamise tähtaja jooksul, s.o 21.04.2008. Ka menetlusosalistele 17.03.2008 saadetud kirjaliku menetluse teates oli märgitud, et 31.04.2008 tuleb esitada avaldused ja dokumendid. Seega andis ka kohus ise mõista, et nimetatud kuupäevani võib lisaks dokumentidele teha ka avaldusi. Nii tõendid kui taotlused edastati teisele poolele ning vastustaja sai võtta oma seisukoha ka viivisenõude osas. Kohus tegi otsuse alles pärast vastustajalt seisukoha saamist, mistõttu ei jäänud vastustaja huvid kaitseta.

§ 376

lg 1 eesmärgist tuleneb, et alust, eset või nõuet võib suurendada kuni tõendite esitamise tähtaja möödumiseni. Apellant ei nõustu seisukohaga, et tegemist on hea usu vastase käitumisega, sest ta käitus kooskõlas temale seadusega antud õigusega.

1. Artur Korving vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu
2. mai 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus otsuses analüüsinud ja hinnanud kõiki esitatud tõendeid ja teinud esitatud tõenditest õige järelduse, et hagi on tõendamata. Apellatsioonkaebusest ei selgu, milliseid tõendeid on maakohus ebaõigesti hinnanud ja millises osas maakohus neid pidanud teisiti hindama. Samuti on kohus õigesti leidnud, et pooled ei ole sõlminud elamu hoolduslepingut. Kuna pooltevaheline leping puudub, oli hageja kohustuseks tõendada, et kostja on hooldustasu tasumata jätmisel alusetult rikastunud. Hageja, esitades hooldustasu arveid valikuliselt ja kasutades tariife, mis olid kehtestatud hageja õiguseelneja nõukogu otsusega, seda teinud ei ole; 2) ei ole Viru Maakohtu otsus nr 2-05-17976 asjassepuutuv ja ringkonnakohtule antud asjas siduv. Väited kohtupraktika muutmise kohta, samuti selle kohta, et hageja õiguseellase kõik teised hagid hooldustasu võlgnevuse nõudes on kohus rahuldanud, on apellatsioonkaebuse põhjendustena arusaamatud; 3) on kohus õigesti leidnud, et viivise nõue ei ole hagi muutmise avaldus

§ 376lg 4 mõttes.

Apellandi tõlgendus

§ 376lg 1 osas on meelevaldne.

Maakohus määras pooltele tähtaja tõendite esitamiseks

§ 403kohaselt.

Nimetatud sätet kohaldatakse juhul, kui nõue asjas on juba esitatud ja pooled annavad kohtule nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata. Kirjalik menetlus ei näe ette hageja poolt nõude suurendamist tõendite esitamise tähtaja jooksul olukorras, kus hageja oli 12.03.2008 andnud nõusoleku asja kirjalikuks menetluses lahendamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada täielikult materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi võlgnevuse nõudes ja mõistab A. Korvingult OÜ Helmsman kasuks välja 5461.89 krooni ja saadab tsiviilasja viivise nõudes maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ühtlasi mõistab ringkonnakohus A. Korvingult OÜ Helmsman kasuks välja menetluskulud seoses 5461.89 krooni võlgnevusega.
2. Võlgnevuse nõue 5461.89 krooni. 5 Pooltel ei ole vaidlust selles, et tulenevalt EES § 15 lg-st 1 oli hagejal kohustus korraldada elamu haldamist ning kostjal kohustus maksta hagejale halduskulusid. Samuti ei ole vaidlust selles, et hageja nõue oleks aegunud (Viru Maakohtu 27.02.2008 vaheotsus). Maakohus leidis, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud ning jättis seetõttu hagi rahuldamata. Ringkonnakohus maakohtu sellekohase järeldusega ei nõustu.

§ 230

lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja esitas oma nõude tõendamiseks OÜ Kohtla Elamu tõendi eluruumi hooldustasu võlgnevusest (t.l 18), mille järgi moodustab kostja võlgnevus seisuga 01.04.2002 5461.89 krooni; OÜ Kohtla Elamu tõendi teenustasu arveldustest (t.l 19), millest nähtuvalt on kostja maksnud halduskulude eest ajavahemikul juuli 1996 – märts 2002 10-l korral kokku 780.60 krooni ja jätnud maksmata kokku 5461.89 krooni ning hooldustasuteatised (t.l 20-21), milledest nähtub halduskulu koosseis ja võlgnevus eelneva perioodi eest. Nimetatud tõenditele ei ole kostja vastuväiteid esitanud, samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks jätnud täitmata oma kohustuse elamu XXX XX haldamisel. Eelnevaga on hageja nõue tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista maksmata halduskulude katteks 5461.89 krooni. Vaidlustatud otsuse põhjendustest järeldub, et hagi rahuldamata jätmise üheks põhjuseks oli ka asjaolu, et hageja esitas asja materjalide juurde ainult 6 arvet (hooldustasuteatist). Ringkonnakohus maakohtu nimetatud järeldusega ei nõustu. Teenustasu arveldustest (t.l 19) nähtub, et kostja on maksnud halduskulude eest kokku 10-l korral ning mitte ainult nende kuude eest, mille kohta on asja materjalide juures arved. Järelikult oli kostja teadlik halduskulude suurusest kuude lõikes ning tema vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Pealegi ei vabasta arve mittesaamine kostjat seadusest tuleneva kohustuse täitmisest. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna põhjust ka asjaolu, et halduskulude tariifid on kehtestanud hageja õiguseelneja, mitte aga kohalik omavalitsus. EES § 2 kohaselt on eluruumide erastamise eesmärgiks anda füüsilistele ja juriidilistele isikutele võimalus omandada nende poolt üüritud, aga ka asustamata eluruume ning tagada selle kaudu elamute parem hooldamine ja säilimine. Nimetatud eesmärgi täitmiseks on eluruumi omanik kohustatud maksma halduskulusid. Kirjaliku kokkuleppe puudumisel peab eluruumi omanik maksma halduskulusid samadel alustel teiste sama elamu eluruumi omanikega ehk suuruses, mis vastaks kohalikule keskmisele elamuhaldusteenuste tariifidele. Teenustasu arveldustest (t.l 19) nähtub, et kostjalt nõutud ühe kuu halduskulude suurus jäi vahemikku 76.09 krooni kuni 110.75 krooni. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud suuruses halduskulud ei ole kindlasti ülemäärased ning vastavad korteri korrapäraseks korrashoiuks vajalikele kuludele. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole esitanud ka vastuväidet temalt nõutud halduskulude ülemäärase suuruse kohta. 8. Viivise nõue 3458.30 krooni. Asja materjalidest nähtub, et kohus lahendas asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses ning määras pooltele avalduste ja dokumentide esitamise tähtaja 21.04.2008. Nimetatud tähtajaks esitas hageja hagi suurendamise nõude, paludes kostjalt välja mõista lisaks võlgnevusele ka viivised 3458.30 krooni.

§ 376

lg 1 kohaselt hagejal on õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse. 6

§ 376

lg-st 1 tulenevalt oli hagejal õigus kuni 21.04.2008 suurendada nõuet ning maakohtul puudus alus jätta viivise nõue rahuldamata põhjusel, et hagejal puudus õigus hagi muuta. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta, et pooled olid nõus kirjaliku menetlusega ainult võlgnevuse nõudes 5461.89 krooni. Seoses viivise nõude esitamisega muutus oluliselt menetluslik olukord ning kuna

§ 376

lg 4 kohaselt hagi muutmise avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut, oli kohus kohustatud esmalt selle menetlusse võtma, kostjale kätte toimetama ning küsima kostjalt sellele vastust (

§ 362lg 1).

Pärast kostjalt vastuse saamist oli kohtul tulenevalt

§-st 403 kohustus küsida pooltelt seisukohta, kas nad on nõus kirjaliku menetlusega ka viivise nõudes ning nõusoleku saamisel andma pooltele täiendava tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks. Maakohus on jätnud eelnimetatud menetlustoimingud tegemata ning sellega oluliselt rikkunud

§ 656lg 1 p-s 1 sätestatud õigusliku ärakuulamise põhimõtet.

Seetõttu tuleb maakohtu otsus viivise nõudes tühistada ja saata selles osas tsiviilasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. 9. Menetluskulud. Seoses hagi rahuldamisega võlgnevuse osas tuleb kostjalt välja mõista vastavad menetluskulud kuni 01.01.2006 kehtinud

sätete alusel. Hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamisel 420 krooni ja apellatsioonkaebuse esitamisel 350 krooni, kokku 770 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

§ 60lg 1 alusel.

Hageja õigusabikulud on arve nr 198 (t.l 190) järgi 4720 krooni.

§ 61

lg 1 p 1 alusel tuleb kostjale hageja kasuks välja mõista õigusabikulud 273.10 krooni (5461.89x0,05=273.10). Andra Pärsimägi Egon Konsand 7 Üllar Roostoja