Obsah (8)

§ 178§ 65§ 152§ 8§ 145§ 142§ 30§ 144

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2009 Tartu Tsiviilasja number 2-06-16812 Tsiv

§-s 178 sätestatud mõttes.

§ 178

lg 1 kohaselt kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Sama paragrahvi lg 2 järgi kohustusega ühinemise võib kolmas isik kokku leppida võlausaldajaga või võlgnikuga. 16.01.2004 dokumendi tekstist on näha, et see oli antud B. Admiralovi kui OÜ Palonet omaniku poolt. Seega võib seda dokumenti tõlgendada kolmanda isiku – B. Admiralovi – kokkuleppena võlgnikuga OÜ Palonet kohustusega ühinemiseks. Kohustusega ühinedes muutub isik võlgnikuks, käendaja kohustus on aga tagada põhivõlgniku kohustuse täitmist. Kohustusega ühinemise korral on isikul isiklik huvi lepingu täitmise ja võlausaldaja soorituse vastu. Käenduse puhul selline huvi puudub ning isik tagab võlgniku kohustust reeglina isikliku sideme tõttu. Kohus juhindus Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-8-06. B. Admiralovi huvi OÜ Palonet kohustusega ühinemiseks seisnes selles, et OÜ Palonet, kelle osanik ja juhatuse liige ta oli, saaks laenu OÜ-lt A.I. Finants ja Invest ning AS DGM Shipping sõlmiks käenduslepingu.

§ 178lg-st 4 tulenevalt kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus.

Kui kohustusega ühinetakse võlausaldaja nõude tagamiseks, kohaldatakse lisaks vastavalt käesoleva seaduse §-des 145, 149 ja 152 sätestatut. B. Admiralov vastutas koos OÜ-ga Palonet solidaarvõlgnikuna 16.01.2004 laenulepingust nr 160104/PAL tulenevate kohustuste täitmise eest. Vastavalt

§ 65

lg-le 1 kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

§ 152

lg 1 esimese lause kohaselt põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. TsÜS § 45 lg 2 sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. AS DGM Shipping täitis oma käenduslepingust tuleneva kohustuse OÜ A.I Finants ja Invest ees, makstes 337833.52 krooni OÜ Palonet eest. OÜ Palonet on kustutatud äriregistrist, seega ta on lõppenud ja tema vastu ei saa esitada nõuet. Kohus ei nõustunud kostja väidega, et OÜ Palonet täitis oma kohustuse OÜ A.I. Finants ja Invest ees, mis tulenes 16.01.2004 laenulepingust. OÜ A.I. Finants ja Invest 26.03.2007 õiend, mille kohus luges dokumentaalseks tõendiks, kinnitab, et 16.01.2004 laenulepingu nr 16012004/PAL järgi ei ole OÜ Palonet laenu tagastamiseks mingeid makseid teostanud. AS DGM Shipping on tasunud OÜ-le A.I. Finants ja Invest 16.01.2004 käenduslepingu järgi 337 833.52 krooni perioodil 10.01.2005-03.11.

1. Kohus jättis tähelepanuta AS DGM Shipping poolt OÜ-le Palonet 06.02.2004 väljaantud kviitung-orderi 06020401 summas 221 148 krooni ja AS DGM Shipping 15.03.2007 3 raamatupidamise tõendi, kuna kohus leidis, et need dokumendid ei oma tähtsust antud asja arutamisel. Antud asja arutamise esemeks on võlasuhted OÜ A.I. Finants ja Invest ning OÜ Palonet ja B. Admiralovi vahel. 01.06.2007 esitas hageja nõude välja mõista kõrvalnõudena viivisintressi 9,75% ajavahemikul alates hagi esitamisest kuni 31.12.2006 16 469.38 krooni ning alates 01.01.2007 10,5% aastas hagisummalt. Kohus pidas hageja nõuet viivitusintressi väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatuks, kuid lähtudes hea usu põhimõttest summas, leidis, et see ei tohi ületada põhinõude summat ehk 337 833.52 krooni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. B. Admiralov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
3. märtsi 2008 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta AS DGM Shipping hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on otsus vastuoluline – otsuse tekstis on kohus leidnud, et hagi on põhjendamatu, kuid resolutiivosas, et hagi kuulub rahuldamisele, rikkudes sellega TsMS § 436 lg 1; 2) on rikutud TsMS § 230 lg 1 ja TsMS § 436 lg
4. Kohus on nõustunud, et käendussuhteid ei olnud, aga on siiski hagi rahuldanud; 3) on ekslikult viidatud TsMS § 436 lg-le
5. Tegelikkuses kohus ei nõustunud hageja seisukohaga selle kohta, et kostja 16.01.2006 dokument on käendusleping ega ka sellega, see on garantiikirjaks. Mingile kolmandale hinnangule kohtuistungil kohtunik vihjanud ei ole. Kohustuste ühinemisest (

§ 178

) sai apellant esmakordselt teada kohtuotsusest; 4) on rikutud lepinguõiguse printsiipe. Vastavalt

§ 8lg-le 1 leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel.

Mingit tehingut 16.01.2004 OÜ Palonet ja B. Admiralovi vahel sõlmitud ei ole. Seega on järeldus, et B. Admiralovi 16.01.2004 kiri on kohustusega ühinemise kohta leping, seadusega vastuolus. Kohtu oletus selle kohta, et võlausaldaja (OÜ A.I. Finants ja Invest) nõudis B. Admiralovilt isiklikult laenu tagamist, on vaid oletus. Selle väidega rikkus kohus TsMS § 436 lg 2 sätet, mis sätestab, et kohtuotsus tugineb faktidele ja tõenditele (kuid mitte oletustele). Kui OÜ A.I. Finants ja Invest oleks nõudnud B. Admiralovilt käendust laenulepingu järgi, siis ta ei oleks kirjutanud 16.01.2004 kirja, mis on adresseeritud AS-ile DGM Shipping, aga oleks adresseeritud selle käenduse võlausaldajale OÜ-le A.I. Finants ja Invest. Seega, viide

§ 178

lg-le 4 ja sellest tulenevad

§ 145, § 149 ja § 152 on ebaõiged; 5) on ebaõigesti leitud, et B.

Admiralov on solidaarne võlgnik. Isegi kui see oleks olnud nii, siis maakohtu skeemi järgi oleks ta võlgnikuks AS A.I. Finants ja Invest ees, mitte AS DGM Shipping ees. Seepärast

§ 152lg-ga 1 ettenähtud regressiõigus tekkis AS-il DGM Shipping mitte B. Admiralovi vaid OÜ Palonet vastu; 6) on rikutud Ts

MS § 442 lg 8, jättes täielikult käsitlemata B. Admiralovi seisukoha selle kohta, et tema isiklik kiri 16.01.2004 hageja aadressil on lubadus tulevikus tagada oma varaga laenu tagamist. Seda lubadust lepinguga kinnitada ei jõutud, kuna 06.02.2004 summa 221 148 krooni kandmisega hagejale on ta kutsunud eelnimetatud lubaduse tagasi. Kohus ei andnud sellele väidele mingit hinnangut, olgugi seaduse (nimetatud TsMS § 442 lg 8) järgi on kohus kohustatud põhjendama oma mittenõustumise poolte väitega.

1. AS DGM Shipping vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. 4 Vastuväidete kohaselt: 1) on ebaõige väide otsuse vastuolulisuse kohta. Kohtuotsuse põhjendustes oleva lause puhul oli tegemist tehnilise veaga, mille Viru Maakohus parandas 12.03.2008 määrusega vastavalt TsMS § 447 lg-tele 2 ja 3; 2) on alusetu väide, et hinnates kostja 16.01.2004 avaldust erinevalt mõlemast poolest, rikkus kohus TsMS § 436 lg
2. Kohus käsitles kostja 16.01.2004 avaldust kui OÜ Palonet kohustusega ühinemist vastavalt

§ 178lg 1. Ts

MS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohtu poolt pooltevahelistele õigussuhetele erinevalt mõlemast poolest õigusliku hinnangu andmine ei ole protsessiõigusnormide rikkumine; 3) olid hagejal kostja vastu suunatud nõudeõiguse tekkimise eeldused vastavalt 16.01.2004 avaldusele täidetud ning kohus tegi õige järelduse, et hagi kuulub rahuldamisele; 4) on alusetu väide, et kohus ei andnud hinnangut apellandi faktilisele väitele, et hageja on tasunud kostjale 06.02.2004 221 148 krooni. Kohus tegi õige järelduse, et OÜ Palonet poolt hageja ees rahaliste kohustuste täitmine, sh 28.05.2003 summas 59 578.20 krooni, sh käibemaks 9088.20 krooni, ning 06.02.2004 summas 221 148 krooni, sh käibemaks 39 806.64 krooni, ei oma asjas tähtsust ning ei tõenda kostja poolt hageja ees 16.01.2004 avaldusest tulenevate rahaliste kohustuste täitmist; 5) on esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud faktiline väide, et tasudes 221 148 krooni, kutsus apellant tagasi lubaduse tulevikus tagada oma varaga laenu tagastamist ning see väide tuleb jätta tähelepanuta vastavalt TsMS 652 lg-tele 2 ja

1. Apellandi poolt 16.01.2004 võladokumendile antav tõlgendus, et nimetatud avaldusega kohustus kostja üksnes seadma tagatist laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks, on vastuolus kostja faktiliste väidetega esimese astme kohtus, vastavalt millele olid 16.01.2004 avaldusest tulenevad rahalised kohustused täidetud OÜ Palonet poolt 06.02.2004 221 148 krooni tasumisega. 16.01.2004 avalduses kohustus kostja tagama hagejale laenu tagastamise. 16.01.2004 avalduses kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest lähtuvalt oli lepingupoolte tahe suunatud kostja poolt laenu tagastamisele, mitte kõrval- või tagatiskohustuste seadmisele. Kohus tõlgendas selles osas kostja 16.01.2004 avaldust õigesti.
2. AS DGM Shipping esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb tühistada Viru Maakohtu
3. märtsi 2008 otsuse kohaldatud materiaalõigusnormide osas ja teha tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõigesti kohaldatud

§ 178lg-t 1.

Ebaõige on järeldus, et 16.01.2004 kirjaliku dokumendiga ühines kostja OÜ Palonet kohustusega OÜ A.I. Finants ja Invest ees 16.01.2004 laenulepingu järgi. Vastavalt 16.01.2004 avaldusele kohustus kostja tagama AS-ile DGM Shipping kui garantiiandjale OÜ Palonet poolt saadud laenu tagastamise OÜ Palonet pankroti välja kuulutamise või likvideerimise või laenusumma tasumata jätmise puhul ning seega kohustus ta tagastama hagejale OÜ Palonet poolt saadud laenusumma juhul kui hageja maksab laenuandjale, s.o OÜ-le A.I. Finants ja Invest, laenu OÜ Palonet asemel, OÜ Palonet kuulutakse välja pankrot või OÜ Palonet likviideritakse või ta jätab laenusumma maksmata. Kostja 16.01.2004 avalduse alusel tekkisid tal kohustused hageja ees avalduses sätestatud tingimuste saabumisel, selle avalduse alusel ei ole kostja ja OÜ A.I. Finants ja Invest vahel võlasuhet tekkinud ning järeldus, et kostja ühines OÜ Palonet kohustusega OÜ A.I. Finants ja Invest ees 16.01.2004 laenulepingu järgi, ei ole õige; 2) on jäetud ebaõigesti kohaldamata apellandi poolt viidatud

§ 142ja 145.

Kostja avaldus, millega ta kohustus tagama hagejale kui garantii andjale laenu tagastamise juhul, kui kuulutatakse välja OÜ Palonet pankrot, see likvideeritakse või OÜ Palonet jätab laenusumma 16.01.2004 laenulepingu nr 16012004/PAL järgi maksmata, on käsitletav ka võlatunnistusena 5 vastavalt

§ 30lg 1.

Viidatud õigusnormi kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. 16.01.2004 võlatunnistuses lubas kostja tagada hagejale laenu tagastamise avalduses sätestatud tingimuste saabumisel, kostja 16.01.2004 avaldatu järgi tekkis kostjal uus iseseisev kohustus hageja ees ning kostja 16.01.2004 avaldus vastab

§ 30lg-s 1 sätestatule.

7. B. Admiralov vaidleb vastuapellatsioonkaebusele osaliselt vastu ning taotleb selle rahuldamist osaliselt. Vastuväidete kohaselt: 1) püüab vastuapellant viia kohut eksimusse, kui ebaõigesti tsiteerib B. Admiralovi 16.01.2004 avaldust, tõlgendades B. Admiralovi kohustust laenu tagastamise tagamiseks varaga kohustusena tagastada laenu. Tegu on erinevate kohustustega; 2) on õiged väited

§ 178lg 1 ebaõige kohaldamise kohta.

Samuti on õige väide, et B. Admiralovi puhul ei saa kohaldada

§ 145lg 1 ja § 152 lg 1.

Ta ei olnud käendaja OÜ A.T. Finants ja Invest ees ja seega ta ei olnud solidaarne võlgnik (koos OÜ Palonet põhivõlgnik, AS DGM Shipping - käendaja). Käendus on leping. B. Admiralov ei sõlminud 16.01.2004 käenduslepingut AS-iga DGM Shipping. 16.01.2004 ei olnud OÜ Palonet võlgnikuks AS DGM Shipping ees, seepärast B. Admiralov ei saanud olla käendaja suhetes AS-iga DGM Shipping ja OÜ Palonet vahel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebus rahuldada. Tulenevalt vastuapellatsioonkaebuse rahuldamisest tuleb muuta Viru Maakohtu
2. märtsi 2008 otsuse põhjendusi ning ringkonnakohus jätab vaidlustatud otsuse muutmata käesolevas otsuses toodud motiividel. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati. Apellatsioonkaebuses ja vastuapellatsioonkaebuses ei ole esitatud väiteid seoses viivisintressi väljamõistmisega, s.o ei ole vaidlustatud selle suurust ja perioodi, ning ringkonnakohus ei kontrolli selles osas maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.
3. Vastuseks B. Admiralovi apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 9.
4. Alusetu on apellandi väide, et maakohtu vaidlustatud otsus on vastuoluline, kuna otsuse põhjendavas osas kohus märgib, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses ning resolutiivosas rahuldab hagi. Nimetatud vastuolu on maakohus oma
5. märtsi 2006 määrusega parandanud kui ilmse ebatäpsuse kohtuotsuses. 9.
6. Ebaõige on apellandi väide, et maakohus rikkus TsMS § 436 lg 1, kui leidis, et poolte vahel ei ole käenduslepingut, kuid ikkagi rahuldas hagi. Vastavalt TsMS § 436 lg 7 ei ole kohus otsust tehes seotud poolte poolt esitatud õiguslike väidetega. See, et maakohus on siinkohal ebaõigesti viidanud TsMS § 436 lg-le 4, mitte aga lg-le 7, ei ole selline rikkumine, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise. Samuti on alusetu apellandi väide kohtu poolt TsMS § 436 lg 4 rikkumise kohta. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus seotud poolte õiguslike väidetega ning seetõttu võis kohus jõuda järeldusele, et pooltevaheline õigussuhe on kvalifitseeritav

§ 178lg 1 kohaselt kohustusega ühinemisena.

6 9.3. Samas on õige apellandi väide, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 178

lg 1 ja leidnud, et kostja ühines OÜ Palonet kohustustega ning vastutas solidaarvõlgnikuna 16.01.2004 laenulepingust nr 160104/PAL tulenevate kohustuste täitmise eest.

§ 178

lg 1 järgi võib kohustuse üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Kohustusega ühinemisel tekib

§ 178

lg 4 järgi solidaarkohustus ja kui kohustusega ühinetakse võlausaldaja nõude tagamiseks, kohaldatakse lisaks

§-des 145, 149 ja 152 sätestatut. Nähtuvalt kostja 16.01.2004 avaldusest (I kd tl 20), ei ole ta avaldanud tahet astuda 16.01.2004 OÜ A.I. Finants ja Invest ning OÜ Palonet vahel sõlmitud laenulepingusse võlgniku, s.o OÜ Palonet, kõrvale. Kuna sellist tahet kostja avaldusest ei nähtu, siis on ebaõige maakohtu järeldus, et kostjal ja OÜ-l Palonet tekkis solidaarkohustus OÜ A.I. Finants ja Invest ees. Kostja ei muutunud oma 16.01.2004 avalduse alusel 16.01.2004 OÜ A.I. Finants ja Invest ning OÜ Palonet vahel sõlmitud laenulepingu pooleks, st ta ei asunud võlasuhtesse võlgniku kõrvale. Kostja on võtnud 16.01.2004 avalduse alusel endale kohustuse kostja ees, kohustudes OÜ Palonet pankroti väljakuulutamise või likvideerimise korral ja 16.01.2004 laenulepingust tuleneva laenusumma tasumata jätmise korral tagama laenu tagastamise AS-ile DGM Shipping kui laenulepingu käendajale. Nimetatud ebaõigsus maakohtu otsuse põhjendustes toob kaasa põhjenduste muutmise, kuid ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamisele ning vaidlustatud kohtuotsuse tühistamisele. 9.4. Apellandi väite kohaselt on tema 16.01.2004 avaldus lubadus hagejale tulevikus tagada oma varaga laenu tagastamist. Ringkonnakohus leiab, et kostja 16.01.2004 avaldus on käsitletav käendusena. Vastavalt

§ 142lg-le 2 võib käendusega tagada ka tingimuslikku kohustust.

Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Antud juhul kostja poolt käenduse andmise ajal ei olnud OÜ-l Palonet veel kohustust AS DGM Shipping ees, sest AS DGM Shipping käendajana ei olnud täitnud 16.01.2004 laenulepingust tulenevat OÜ Palonet kohustust. Samas aga oli selge, et tulevikus võis OÜ-l Palonet see kohustus AS DGM Shipping ees tekkida. Seega käendas kostja tulevast kohustust. Kuna tulevane kohustus oli piisavalt määratletud (tulenes 16.01.2004 laenulepingu täitmisest käendaja AS DGM Shipping poolt), siis oli selline käendamine

§ 142lg 2 kohaselt lubatav.

Lisaks sellele on käendaja käendanud ka tingimuslikku kohustust (OÜ Palonet pankroti väljakuulutamine või likvideerimine).

§ 144lg 1 kohaselt võlausaldaja nõustumust käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse.

Viidatud sätte järgi piisab käenduslepingu sõlmimiseks käendaja ühepoolse avalduse üleandmisest võlausaldajale, millega käendaja võtab endale kohustuse põhivõlgniku kohustuste käendamiseks. Antud juhul on kostja esitanud hagejale ühepoolse avalduse. Vastavalt

§ 152

lg-le 1 põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Asja materjalide kohaselt täitis hageja OÜ Palonet kohustuse OÜ A.I. Finants ja Invest ees lõpptähtpäevaga 03.11.2005 summas 337 833.52 krooni. Alates täitmisest, s.o 03.11.2005, läks hagejale

§ 152

lg 1 kohaselt üle nõue OÜ Palonet vastu summas 337 833.52 krooni ning kuna kostja andis 16.01.2004 hagejale käenduse, millega kohustus vastutama OÜ Palonet kohustuse eest selle saabumisel, siis oli hageja õigustatud esitama vastava hagi

§ 145lg 1 alusel kostja vastu.

7 9.

1. Apellandi väite kohaselt ei tekkinud tal mingit kohustust juba seetõttu, et ta maksis hagejale 06.02.2004 221 148 krooni. Asja materjalide hulgas on kviitung nr 06020401 (I kd tl 72), mille kohaselt on OÜ Palonet tasunud 06.02.2004 kala eest 221 148 krooni. Samuti on esitatud asjas hageja kassaraamatu väljavõte perioodi 14.01.2004-15.10.2004 kohta (I kd tl 131) ning sellest nähtuvalt on OÜ Palonet tasunud 06.02.2004 kala eest 221 148 krooni. Eelnevalt nimetatud tõendid oleksid asjakohased sel juhul, kui need tõendaksid OÜ Palonet poolt laenusumma tasumist hagejale, mille hageja oleks käendajana omakorda tasunud laenulepingu järgi OÜ-le A.I. Finants ja Invest. Antud juhul ei tõenda kviitung nr 06020401 seda, et OÜ Palonet täitis hageja tagasinõuet. Lisaks sellele, et makse on tehtud kviitungi kohaselt kala eest, ei olnud ka hagejal tekkinud tagasinõude õigust, sest ta ei olnud täitnud OÜ Palonet kohustust OÜ A.I. Finants ja Invest ees. Soovi korral oma kohustust täita oleks OÜ Palonet teinud makse võlausaldajale, s.o OÜ-le A.I. Finants ja Invest, mitte aga käendajale. Kõigest eeltoodust lähtudes tuleb jätta B. Admiralovi apellatsioonkaebus rahuldamata.
2. AS DGM Shipping vastuapellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ning maakohtu vaidlustatud otsuse põhjendusi tuleb muuta. Õige on vastuapellandi väide, et maakohus kohaldas ebaõigesti

178 ning andis pooltevahelisele õigussuhtele ebaõige hinnangu. Vastavad põhjendused selle kohta on ringkonnakohus esitanud käesoleva otsuse punktides 9.

1. ja 9.
2. Kuna vastavalt 16.01.2004 avaldusele kohustus kostja tagama AS-ile DGM Shipping kui käendajale OÜ Palonet pankroti väljakuulutamise või likvideerimise või laenusumma tasumata jätmise puhul 16.01.2004 laenulepingu järgi, laenu tagastamist, siis tema vastu nõude esitamiseks oli vajalik teatud tingimuste saabumine. Hageja on õigesti leidnud, et kostjal tekkis 16.01.2004 avalduse alusel kohustus hageja ees, sest avalduses sätestatud tingimused oli saabunud. Ebaõige on vastuapellandi väide, et kostja 16.01.2004 avaldus on võlatunnistus

§ 30lg 1 mõttes.

Kui kohustuse võtmisel võlausaldaja ees viidatakse kellegi teise kohustusele, ei ole tegemist võlatunnistusega

§ 30

mõttes ning antud juhul kostja 16.01.2004 avalduses viidatakse OÜ Palonet kohustusele. 11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse, siis jäävad TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellatsiooniastme menetluskulud apellandi kanda. Egon Konsand Üllar Roostoja 8 Viivi Tomson