Obsah (12)

§ 128§ 652§ 644§ 102§ 646§ 113§ 196§ 116§ 127§ 112§ 139§ 7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 10. november 2008 Tartu Tsiviilasja number 2-08-4888

§ 128lg 3 alusel kostjalt välja mõista õigusteenuse kulu 18 290 krooni.

Alates 30.10.2007 on kostja viivitanud kahju hüvitamise nõude täitmisega 100 kalendripäeva, seaduslik viivis on 548.70 krooni. Kohtumenetluse kestel esitas hageja esindaja nõude täienduse, paludes kahjuhüvitiselt viivise väljamõistmist kuni võla tasumiseni.

1. OÜ Demit vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt on tööfrondi puudumine tõendamata. Hageja ei ole esitanud enne lepingu ülesütlemist pretensiooni ega andnud selle kohustuse täitmiseks mõistlikku aega. Kostja ei ole saanud 27.08.2007 tööde üleandmis-vastuvõtmise akti ning arvet. Lepingu p 3.1 kohaselt oli tööde valmimise tähtaeg 05.10.
2. Lepingu p 4 kohaselt teostatud ja üleantud tööde eest makstakse vastavalt tööde vastuvõtu aktile 7 tööpäeva jooksul. Järelikult ei olnud ette nähtud osaliselt teostatud töö üleandmist ja tasustamist. Hageja esitas 24.09.2007 tööde üleandmisevastuvõtmise akti ja arve kostjale 26.09.
3. Kostja esitas 02.10.2007 vastus-pretensiooni, 2 milles teatati töö lepingutingimuste mittevastavusest, kirjeldades piisavalt täpselt töö lepingutingimustele mittevastavust objekti tellija Deka Ehitusgrupp OÜ pretensiooniga. Hageja väidab puuduste kõrvaldamise toimunuks 06.10.2007, kuid see väide ei ole tõendatud. Hageja ei ole tõendanud nõude põhjendatust, s.o teostatud tööde mahtu. Hageja esindaja keeldus ühisest töö mahu kindlaksmääramisest objektil. Samuti keeldus hageja kompromissist, et kostja tasub hagejale 15 000 krooni. Kostja väitel olid tööd tehtud ebakvaliteetselt, mis on tõendatud OÜ Kaar Inseneribüroo aktiga. Objekti tellija ei võtnud hageja poolt tehtud fassaadi soojustustööd vastu, lugedes kasutatud töövõtted ja tehnoloogia ebaõigeks. MAAKOHTU LAHEND
4. Tartu Maakohus rahuldas
5. juuni 2008 otsusega hagi ja mõistis OÜ-lt Demit välja 129 210 krooni, viivise põhinõudelt 12 921 krooni, kahjuhüvituse 9440 krooni ja viivise kahjuhüvituse nõudelt 283.20 krooni OÜ Stavilor Grupp kasuks. Otsuse kohaselt ei sisaldanud alltööettevõtuleping kostja kohustusi, muuhulgas tööfrondi üleandmist vms, mistõttu kostja ei saanud lepingu rikkumisega anda alust hagejale lepingu ülesütlemiseks. Alltöövõtt iseenesest sisaldab eeldust, et alltöövõtja, kellelt tellitakse spetsiaalne töö objektil, saab asuda seda tööd tegema. Seega peab tellija andma alltöövõtjale üle tööesi ning kannab vastutust, tulenevalt

§ 652

lg-st 1 sätestatust, kui alltöövõtja ei saa tellija viivituse tõttu alltöövõtulepingus kokkulepitud tööd tegema hakata. Asjaolu, et kostja tellijana ei ole teinud hagejale võimalikuks tööde alustamist, on tõendatud hageja esitatud fotodega, mis on tehtud Jaani tee 18, 20 ja 28 hoonetest 22.09.2007. Kohus oli seisukohal, et kuna 22.09.2007 ei olnud hagejal võimalik asuda Jaani tee 18, 20 ja 28 hoonete juures tegema alltööettevõtulepingus kokkulepitud tööd, mis tuli lepingu kohaselt lõpetada 05.10.2007, siis oli hagejal õigus

§ 652lg 2 alusel alltööettevõtuleping üles öelda.

Kostja ei suutnud alates 06.07.2007, s.o alltööettevõtulepingu sõlmimise päevast tagada üldehitustööde lõpetamist Jaani tee 18, 20 ja 28 hoonete juures, mistõttu hagejal oli põhjendatud arvamus, et kostja viivitab nimetatud hoonetes oleva tööesi üleandmisega hagejale sedavõrd, et hagejal ei ole enam võimalik lepingut tähtajaks täita. Kohus oli seisukohal, et hageja ei pidanud ootama, millal kostja oma töödega nii kaugele jõuab, et hageja saaks asuda hoonete soojustamise töid tegema. Tulenevalt

§ 652

lg-s 2 sätestatust on hagejal õigus lepingu ülesütlemisel nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja tehtud kulutuste hüvitamist. Kostja on esitanud tööettevõtulepingu ülesütlemise ja tasu nõudmise teatisele vastuse 01.10.2007. Selle kohaselt on kostja teatavaks võtnud tööettevõtulepingu ülesütlemise. Kostjani ei ole jõudnud hageja koostatud tööde vastuvõtu akt ja arve 27.08.2008, kuid kostja esitab siiski ebakvaliteetse töö pretensiooni, tuginedes Deka Ehitusgrupp OÜ 28.08.2007 pretensioonile Jaani tee 16 hoone juures tehtud tööde kohta. Kostja ei edastanud tehtud tööde osas tekkinud pretensiooni, mille kostja sai 28.08.2007, koheselt hagejale, vaid alles 01.10.2007.

§ 644

lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohus oli seisukohal, et 1-kuuline viivitamine ehituslikest puudustest teatamisel ei ole oma majandus- või kutsetegevuses lepingu sõlminud poolte puhul enam mõistlik ning kostjal ei ole õigust tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele Jaani tee 16 hoone puhul. Jaani tee 16, 18 ja 28 hoonete juures hageja poolt tehtud tööde osas on andnud arvamuse Anne Roolaht, kuid selles arvamuses on ehitiste ekspert andnud liiga palju õiguslikke hinnanguid ning 3 liiga vähe tehtud tööde kvaliteeti puudutavaid hinnanguid. Kostja tellimusel Jaani tee 16, 20 ja 28 hooned üle vaadanud Meelis Erdfeld OÜ-st Kaar IB on 15.10.2007 tuvastanud, et tööd ei vasta tingimustele, s.o ei ole kinni peetud töö teostamises ette nähtud norminõuetest. Töö tuleb lugeda terviklikult ebakvaliteetseks. Selle seisukohaga nõustudes tuleb nentida, et täielikult ebakvaliteetne töö tuleb ümber teha või vähemalt parandada. Kostja ei ole tõendanud, et ta on nõudnud hagejalt Jaani tee 20 ja 28 hoonete soojustamisel tehtud ebakvaliteetse töö parandamist ning hageja on sellest keeldunud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta on hageja poolt tehtud ebakvaliteetse töö Jaani tee 20 ja 28 hoonete juures ise parandanud või on lasknud seda teha, nõudes hagejalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kohus oli seisukohal, et esiteks on kostja viivitanud puudustest hagejale teatamisega üle mõistliku aja, kaotades sellega õiguse viidata puudustele töö kvaliteedis ning kui asuda seisukohale, et puudustest oli siiski varem suusõnaliselt juttu ning pretensioone esitati, ei ole kostja tõendanud selliseid olulisi puudusi hageja poolt tehtud töödes, mis nõudsid kostja poolt faktiliselt täiendavaid kulutusi tööde parandamiseks või ümbertegemiseks. Seega on hagejal õigus nõuda lepingu ülesütlemise hetkeks tehtud töö eest tasu

§ 652lg 2 kohaselt.

Kuivõrd kostja on esitanud mitmeid tõendeid hageja poolt tehtud väidetavalt ebakvaliteetse töö ülevaatamise kohta, siis ei saa olla kahtlust asjaolus, et hageja on arvel ja aktil märgitud töid teinud. Kohus lähtus aktist nr J/1-09 tl-l 9, s.o Jaani tee 16 hoone puhul 270 m2 kaetud pinda ja Jaani tee 20 ning 28 hoonete puhul kokku 230 m2 kaetud pinda. Jaani tee 16 hoonele paigaldati tellija ostetud penoplast ja sokliprofiil tellija ostetud liimiseguga, mistõttu hageja on lugenud tehtud töö hinnaks 150 kr/m2 eest. Kostja ei ole tõendanud, et hageja arvel ja aktis nimetatud töid saab teha väiksema tasu eest. Kohus lähtub hageja poolt nõutavast hinnast. Jaani tee 20 ja 28 hoonete puhul on penoplasti, liimi ja sokli profiili ostnud hageja, mistõttu hageja nõuab ruutmeetri eest 300 krooni. Kohus leidis, et hageja kulutas 230 m2 jaoks vähemalt 33 m3 vahtpolüstürooli hinnaga (33x600x1,18) 23 364 krooni. Liimi ja sokliprofiili eest tasumiseks andis kostja hagejale Jaani tee 16 hoone tarbeks 8000 krooni. Kohus eeldas, et kuna hageja kattis penoplastiga Jaani tee 20 ja 28 hoonete puhul kokku vähem ruutmeetreid kui Jaani tee 16 hoone puhul, on hageja mõistlik kulutus liimisegule ja sokliprofiilile samuti mitte rohkem kui 8000 krooni. Hageja töötasu 230 m2 pinna katmiseks penoplastiga saab olla (150x230) 34 500, millele lisandub 23 364 krooni vahtpolüstürooli ja 8000 krooni sokliprofiili ning liimisegu soetamiseks, s.o 65 864 krooni. Kohus oli seisukohal, et arvestades hageja lepingulist kohustust ka muude (pisi)kulude katmiseks, on hageja nõue 230 m2 seinapinna katmise eest 69 000 krooni väljamõistmiseks põhjendatud. Alltööettevõtulepingu punktist 7.6 tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist 12 921 krooni, so 10 % viivitatud summast. Kohus leidis, et mõistlik ja põhjendatud kulutus kohtueelses menetluses võla sissenõudmisel on hagejal 8000 krooni, millele lisandub käibemaks 1440 krooni, kokku 9440 krooni, mille tasumises on kostja olnud viivituses alates 30.10.

1. Hagi kohtusse esitamise päevaks on arvutuslik seadusel põhinev viivis (0,0003x9440x100) 283.20 krooni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. OÜ Demit taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu
3. juuni 2008 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 4 1) on põhjendamatult kostjalt välja mõistetud põhinõue, viivised ja menetluskulud olukorras, kus kostja ei ole ebakvaliteetse töö eest tellijalt midagi saanud. Töö ebakvaliteetsus on tellija pretensiooniga ja ekspertide arvamustega leidnud tõendamist; 2) on ebaõigesti hinnatud alltöövõtulepingu lõpetamise asjaolusid. Põhjendamatu on seisukoht, et tegemist on tööde alustamise võimatusega, kuna ka kohus on ise leidnud, et töödega oli alustatud. Kohus ei ole tuvastanud asjaolu, millal oli kostjal üldehitustööde lõpetamise tähtajad või millistel tähtaegadel oli kostjal kohustus tööfront hagejale üle anda, samuti asjaolu, et tööesi üleandmisega oli viivitatud niivõrd, et hagejal ei olnud lepingu ülesütlemise seisuga arvestades enam võimalik lepingut 05.10.2007 täita. Kuivõrd poolte vaheline leping ei sätesta, millises ulatuses ja kuna pidi apellant tööfronti üle andma, ei saa lähtuda seisukohast, et apellant on jätnud täitmata lepingulise kohustuse tööfrondi üleandmiseks ja sellest olenevalt on tegemist tellija viivitusega. Hageja ei ole tõendanud, et ta on nõudnud tööfrondi üleandmist; 3) on põhjendamatult leitud, et hagejal olemasolev tööfront ei võimaldanud tööde jätkamist või lepingu täitmist ettenähtud tähtajaks. Jaani tee 16 soojustus (väidetavalt 270 m2 kaetud pinda) oli tehtud, sealjuures osaliselt ka Jaani tee 20 ja 28 - kokku väidetavalt 230 m2 pinda kaetud), mistõttu hagejal ei puudunud tööfront armeerimis- ja krohvimistööde teostamiseks antud hoonete juures. Hageja ei ole tõendanud, et armeerimis- ja krohvimistöid oli võimatu teha seal, kus soojustustööd olid juba tehtud ning seetõttu ei ole tegemist lepingu ülesütlemise ajal lepingu täitmise võimatusega; 4) on vääralt kohaldatud

§ 652

ja ebaõigesti tuvastatud lepingu ülesütlemise õiguspärasus.

§ 102

sätestab põhimõtte, et võlasuhtes tuleb teatada kohustuste täitmist takistavatest asjaoludest viivitamatult pärast seda, kui saadi takistavatest asjaoludest teada. Vastustaja ei käitunud hea usu põhimõttest lähtuvalt, kui 25.09.2007 ütles lepingu üles tuginedes tööfrondi puudumisele, seda olukorras, kus lepinguga ei nähtud ette tööfrondi üleandmise tähtaegu, lepingu täitmist takistavatest asjaoludest ei teatanud apellandile viivitamatult nendest teadasaamisest ja ei olnud nõutud takistuste kõrvaldamist, seda sealjuures olukorras, kus lepinguga ettenähtud töid oli üles ütlemise ajal kahtlemata võimalik suuremahuliselt teostada ja kus lepingu lõpptähtaeg oli veel ees. Vastustaja ei ole lepingu tõendanud, et lepinguga ettenähtud töid lepingus ettenähtud tähtajaks 05.10.2007 ei olnud võimalik lõpetada, kui oleks esitatud lepingu täitmist takistavate asjaolude kohta nõue ja see oleks apellandi poolt täidetud; 5) on ebaõige seisukoht ebakvaliteetselt tehtud töö eest tasu saamise õiguspärasuse osas. Puudustest teadasaamist ja kostja 01.10.2007 pretensiooni lisana esitatud Deka Ehitusgrupp pretensioon tuleb lugeda hagejale õigeaegselt esitatuks. Samuti ei ole kohus arvestanud asjaoluga, et pretensioon tööde ebakvaliteetsuse kohta on esitatud kogu 24.09.2007 esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis toodud tööde kohta. Kostja 01.10.2007 pretensioon kogu teostatud soojustustöö (Jaani 16, 20, 28) ebakvaliteetsuse kohta on leidnud tõendamist ekspertide poolt, kes on andnud samuti tervikuna hinnangu kõigi kolme hoone juures teostatud soojustustöö kohta. Seetõttu on väär seisukoht, et kostja ei ole tõendanud, et ta on nõudnud hagejalt Jaani tee 20 ja 28 hoonete soojustamisel tehtud ebakvaliteetse töö parandamist; 6) on vääralt kohaldatud

§ 646lg 5.

Kohus on jätnud arvestamata, et töö on teostatud ebakvaliteetselt ja selle ümbertegemisest on hageja keeldunud. Asjakohatu on seisukoht, et pärast eksperdi arvamuse teadasaamist 15.10.2007 oleks kostja pidanud nõudma Jaani tee 20 ja 28 hoonete soojustuse parandamist. Nii hageja kui ka kostja poolt tellitud eksperdid on jõudnud samale järeldusele, et töö on teostatud ebakvaliteetselt. Selgusetuks jääb seisukoht, et A. Roolaht on andnud liiga vähe tehtud tööde kvaliteeti puudutavaid hinnanguid, kui selgesõnaliselt on antud hinnang, et „/.../ töid pole täies ulatuses teostatud nõuetekohaselt − mittevastavus Caparoli 5 fassaadisüsteemile /.../“. Leping nägi ette töö teostamise just vastavuses Caparol fassaadisüsteemile (lepingu p 2.1). Hageja on pretensioonis esitatud ebakvaliteetsused enda väite kohaselt 06.10.2007 likvideerinud. Samas leiab tõendamist, et töödes esinenud ebakvaliteetsused on likvideerimata; 7) on väär seisukoht (sh Jaani tee 20 ja 28 osas), et eksperdi arvamusest tulenev pretensioon on hagejale kirjalikult kätte toimetatud alles vastuväidetega 20.03.2008, mis toimetati hageja esindajale kätte aprillis

1. Asjas on tuvastatud, et hageja on pärast töös esinevate puuduste väidetavat likvideerimist 06.10.2007Meelis Erdfeldi poolt teostatud ülevaatuse akti kätte saanud 13.12.
2. Asjas on kostja esitanud tsiviilasja nr 2-07-48361 eelistungi 13.12.2007 protokolli, millega leiab tõendamist, et M. Erdfeld OÜ Kaar IB ülevaatuse akt 15.10.2007 on hagejale üle antud 13.12.2007 (hageja poolt 20.11.2007 esitatud pankrotiavalduse menetluse protsessis). Seega on 13.12.2007 hagejale teatavaks tehtud, et vaatamata kostja 01.10.2007 pretensioonile ja hageja väitele 06.10.2007 puuduste likvideerimise kohta, on töö jätkuvalt ebakvaliteetne; 8) on mõistetamatu seisukoht, et kostja ei ole tõendanud olulisi puudusi hageja tehtud töödes. Mõlema poole eksperdid on andnud seisukoha, et teostatud töö on ebakvaliteetne, kuna ei vasta Caparol nõuetele jne. Kostja on nõudnud teostatud töö parandamist. Hageja on väitnud töö parandamist, kuid eksperthinnangutega on leidnud kinnitamist, et kostja poolt ebakvaliteetset teostatud tööd etteantud mõistliku aja jooksul ei parandatud. Arvestades asjaoluga, et hageja tegi töö ebakvaliteetselt ja ebakvaliteetselt tehtud töö puudusi hageja ei likvideerinud, lõpetas tellija OÜ Deka Ehitusgrupp kostjaga lepingu fassaaditööde osas. Töö tehti teadaolevalt ümber OÜ Deka Ehitusgrupp poolt uue töövõtjaga sõlmitud lepingu alusel ja antud asjaolu tegi võimatuks töö ümbertegemise kostja või kostja poolt tellitud isiku poolt. Kuna töö ebakvaliteetsus leidis tõendamist, siis ei tasunud OÜ Deka Ehitusgrupp antud ebakvaliteetse töö eest ka kostjale. Kostja on saanud tehingust kahju hagejale üleantud materjali 42 534.40 krooni ja 8000 krooni näol. Pärast töö kohta pretensiooni esitamist ja töö puuduste kõrvaldamata jätmist, s.o ebakvaliteetse töö eest, on tasu väljamõistmine põhjendamatu; 9) on väärad põhjendused nõude summa kohta. Kohus on põhjendamatult tuginenud hageja tõendamata väidetele ja tõlgendanud esitatud tõendeid asjakohatult, lähtudes hageja tõendamata väidetest. Arvestades eeltooduga ei ole kohus asja lahendamisel, sh nõude arvestusliku põhistuse esitamisel, lähtunud TsMS §-dest 230 lg 1, 436 ning 438 nõuetest. Alltöövõtulepingu p 2.1 kohaselt tööde maksumuse hind on 650 kr/m2, millele lisandub käibemaks. Hinna sisse kuulus hagejal paigaldada stardiliistud, liimida penoplast, armeerida penoplast ja struktuurkrohvida Caparol krohviga. Materjali, mille tarnib kostja, arvatakse lepingu summast maha. Kohus on leidnud, et hageja paigaldas kokku 500 m2 penoplastiga kaetud pinda ja et vaidlust ei ole Jaani tee 16 paigaldatud penoplasti kuuluvuses kostjale ja Jaani tee 20 ning 28 paigaldatud penoplasti ostis hageja. Apellant kohtu seisukohaga ei nõustu. Vaidlust selle üle, et kostja poolt on üle antud 60,48 m3 penoplasti. Kuivõrd hageja ei ole asjas tõendanud, et ta on penoplasti juurde ostnud, on hageja poolt tõendamata penoplasti paigaldamine rohkem kui 423 m2, mille ta sai kostjalt. Kohus on põhjendamatult lähtunud ka hageja paljasõnalisest väitest, et kostjalt saadud 8000 krooni eest on ostetud sokliprofiili ja liimi vaid Jaani tee 16 hoone penoplastiga katmiseks. Hageja on asjas esitanud tööde teostamiseks ostetud materjali kohta (sokliprofiili ja liimi ostmise kohta) kaks arvet, mille summa kokku moodustab 9 023 krooni. Sellega leiab tõendamist kogu teostatud töö kohta hageja poolt materjali ostmine vaid summa 9023 krooni ulatuses, seda sealjuures kostjalt saadud 8000 krooni arvel. Järelikult ei ole hageja asjas tõendanud teostatud töö väidetavat mahtu ja maksumust asjakohase kalkulatsiooni ja algdokumentatsiooni esitamisega, mida kostja asjas korduvalt hagejalt nõudis. Asjas leiab tõendamist teostatud töö maht vastavalt kostjalt saadud penoplasti mahule 60,48 m3, mis vastab penoplasti paigaldamisele 423 m2 ja kulule sokliprofiili ning liimi ostmiseks 9023 krooni, mille katteks on hageja saanud kostjalt 8000 krooni. Muid 6 tõendeid materjalikulu kohta ei ole asjas esitatud. Seetõttu ei leia tõendamist hageja poolt soojustustöö teostamine 77 m2 mahus (500-423) ning kulud sokliprofiili ja liimi ostmiseks ning muud kulud. Seega teostas hageja tegelikult tööd vaid selles osas, milleks ta sai vahendeid kostjalt. Hageja ei ole omapoolselt objektile mingeid vahendeid soetanud, va kulutus 1023 krooni (9023 8000) eest. Lähtudes hageja seisukohast, kus Jaani tee 16 hoone 1 m2 soojustuse paigaldamise töötasu moodustab 150 kr/m2, siis 423 m2 soojustuse paigaldamise töötasu moodustab 63 450 krooni, millele lisandub muu materjalikulu 1023 krooni. Kokku moodustab hageja poolt teostatud töö arvestuslik maksumus 64 473 krooni. Lähtudes eeltoodust moodustab lepingu p 7.6 kohane viivissumma 6 447.30 krooni. Kuna asjas leiab tõendamist, et töö on osutunud ebakvaliteetseks, siis täielikult ebakvaliteetne töö ei kuulu tasustamisele ja sealjuures ka viivis ja muud kaasnevad nõuded väljamõistmisele. Viivise väljamõistmine ei ole maakohtu otsuses põhjendatud; 10) on põhjendamatult hagejale välja mõistetud kohtueelses vaidluses osutatud õigusabi kulutused. Hageja on tunnistanud kostja 01.10.2007 pretensiooni ja ebakvaliteetse töö tegemist. Hageja on väidetavalt ebakvaliteetse töö puudused likvideerinud 06.10.
3. Hageja esindaja arve on esitatud 16.10.2007, seega õigusabi kohta lähtudes vaidluse eeltoodud asjaoludest, kus hageja tunnistas teostatud tööde ebakvaliteetsust ja väitis selle ümbertegemist. Arvestades eeltooduga on põhjendamatu hagejale seoses õigusabi kuludega kohtueelses menetluses võla sissenõudmise kulude hüvitamine ja sellelt viivise väljamõistmine.

§ 113

lg 5 kohaselt kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist. Apellant on seisukohal, et viivist ületava kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju väljamõistmine ei ole õiguspärane.

1. Stavilor Grupp OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu
2. juuni 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellant ise käitunud

§-de 25 lg 2, 102 ja 6 põhimõtete vastaselt, kuna vastustaja andis korduvalt apellandile teada, et tema lepingulisi kohustusi on võimatu tööfrondi puudumise tõttu teostada; 2) on põhjendamatu väide

§ 652väära kohaldamise kohta.

Vastustaja võttis küll lepinguga endale kohustuse lepingus ettenähtud töid teostada, kuid ka apellandil oli kohustus tööfrondi ettevalmistamiseks; 3) on ebaõige seisukoht, et leping ei sätesta tööfrondi üleandmise kohustust ja tähtaega, kuna poolte kohustused ei pea tulenema üksnes lepingust, vaid ka lepinguõiguse üldpõhimõtetest. 22.09.2007 tehtud fotod näitavad üheselt, et tööfront oli üle andmata ning sellest tulenevalt ei olnud vastustajal võimalik oma töid teostada. Samuti on kohus selgelt põhistanud, millised tõendid tõendavad tööfrondi puudumist. Kuivõrd tööde valmimise tähtaeg oli 05.10.2007 (alltöövõtuleping p 3.1), siis on ilmne, et kui 22.09.2007 ei ole tööfronti üle antud, ei ole lepingu täimise tähtajaks võimalik lepingulisi kohustusi täita. Apellandi vastupidine väide on alusetu; 4) oli lepingu ülesütlemine igati põhjendatud. Vastustaja on seisukohal, et suulistest pöördumistest ja meeldetuletustest piisab selleks, et väita, et vastustaja on teinud kõik endast oleneva, et tööfront kätte saada. Kuivõrd apellant ei reageerinud vastustaja pöördumistele tööfrondi saamiseks, siis ei jäänud vastustajal muud üle, kui öelda leping üles, kuna ilma tööfrondita ei olnud vastustajal võimalik oma lepingulisi kohustusi õigeks ajaks täita; 7 5) on alusetu väide, et asjas on leidnud tõendamist, et töö on teostatud ebakvaliteetselt ning seda ei ole 06.10.2007 parandatud. Apellant on varasemalt ka ise kinnitanud, et vastustaja tegi parandustöid 06.10.

1. Samas on arusaamatu väide, et kuna vastustaja on tunnistanud ebakvaliteetse töö parandamist, on seega kinnitust leidnud vastustajapoolne ebakvaliteetse töö tegemine. Kui vastustaja on ilmnenud puudusi kõrvaldanud, on lõplik töö kvaliteetne ning apellant ei saa tugineda ebakvaliteetsele tööle; 6) ei ole apellant lepingutingimustele mittevastavusele mõistliku aja jooksul tuginenud ja seega on kaotanud õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Õigusabi kulude osas jääb vastustaja oma varasemate seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Tartu Maakohtu
3. juuli 2008 otsus tuleb tühistada osas, millega hagi rahuldati ja mõisteti OÜ-lt Demit Stavilor Grupp OÜ kasuks välja 129 210 krooni võlgnevuse, 12 921 krooni viiviste, 9440 krooni kahjuhüvituse ja 283 krooni viivist kahjuhüvituse katteks. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab OÜ-lt Demit Stavilor Grupp OÜ kasuks välja 48 856.50 krooni ning jätab menetluskuludest maakohtus ja ringkonnakohtus 70 % ulatuses hageja ja 30 % ulatuses kostja kanda.
4. Hageja nõudis kostjalt alltöövõtulepingu alusel faktiliselt teostatud tööde eest tasu maksmist kuni lepingu ülesütlemiseni. 7.
5. Maakohus leidis õigesti, et hagejal oli õigus alltöövõtuleping

§ 652lg 2 alusel üles öelda ning ülesütlemine on kehtiv.

Alltöövõtuleping sõlmiti 06.07.2007 ning selle alusel pidi hageja teostama Tartumaal Ülenurme vallas Räni külas Jaani tee 16, 18, 20, 28 fassaaditööd (penoplasti paigaldus, armeerimine ja struktuurkrohvimine) 05.10.2007. Kuigi lepingus ei olnud eraldi kokku lepitud tööfrondi etteandmise tähtaegasid, sõltus hageja poolt tööde teostamine lepingus kokkulepitud tähtajaks (hageja kohustuse täitmine) kostja poolt omapoolse kohustuse täitmisest, s.t kui majakarbid ei ole valmis ja nendel puudub katus, siis on võimatu fassaaditöid teostada.

§ 652

lg 2 kohaselt kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu.

§ 196

lg-st 2 tulenevalt võib lepingu üles öelda ka tähtaega määramata käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2-4 sätestatud juhtudel.

§ 116

lg 2 p 2 kohaselt on tegemist olulise lepingurikkumisega juhul, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kuna pooled leppisid 06.07.2007 kokku tööde valmimise tähtajaks 05.10.2007, siis pidi ka kostja tellijana ette nägema, et kui veel 22.09.2007 on Jaani tee 18, 20 ja 28 elamutel välja ehitamata teine korrus (t.l 19-22) ja puudub katus, siis võib lõppeda hageja huvi lepingu täitmise vastu. Töövõtja arvestas lepingu sõlmimisel tähtajaga 05.10.2007 ning korraldas vastavalt sellele oma edasise tegevuse. Ka peatöövõtja e-kiri (t.l 57) kostjale tõendab, et kostja oli teadlik katuse ja teise korruse õigeaegse valmisehitamise vajadusest seoses fassaaditöödega. Apellandi vastuväited seoses lepingu ülesütlemisega ei ole põhjendatud. Kuna tegemist oli vastastikuse lepinguga, millest tulenesid kohustused mõlemale poolele, siis ei ole tähtsust asjaolul, et lepingus ei olnud fikseeritud tööfrondi etteandmise tähtaegasid. Samuti ei ole 8 tähendust apellandi viidatud asjaolul, et hageja oleks võinud penoplastiga kaetud pinda armeerida ja krohvida. Asja materjalid tõendavad veenvalt, et hagejal puudus kostjast tingituna võimalus kokkulepitud töid 05.10.2007 valmis teha ning seetõttu leping üles ütelda

§ 652lg 2 alusel.

Ringkonnakohus rõhutab lisaks eelnevale seda, et vastuses 01.10.2007 pretensioonile (t.l 40) on kostja võtnud lepingu ülesütlemise teadmiseks ning on esitanud vastuväiteid ainult tööde mahu ja kvaliteedi osas. Vastuväited ülesütlemise õiguspärasusele esitas kostja alles 20.03.2008 vastuses hagile. Samuti märgib ringkonnakohus, et sõltumata lepingu ülesütlemisest on hagejal nõudeõigus tasule tehtud tööde eest

§-de 635 lg 1 ja 637 järgi ning seda ka sel juhul, kui osa kokkulepitud töödest jäi tegemata. Nimetatud õigusnormidele on viidanud ka hageja kohtule esitatud hagiavalduses. 7.

1. Hagi rahuldamise seisukohalt on käesolevas asjas oluline tuvastada hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja tõendid, mis neid asjaolusid kinnitavad. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega pidi hageja tõendama, et ta on paigaldanud penoplasti 500 m2 ja seda vastavalt kokkulepitud tingimustele (kvaliteedile) ning kostja hageja nõudele vastuväiteid esitades tõendama, kui suures ulatuses on hageja töid teinud ja kas tehtud töö vastab kokkulepitud tingimustele. Kuivõrd kostja esitas hageja nõudele vastuväite nii tööde mahu kui tööde kokkulepitud tingimustele vastavuse osas, siis on ebaõige maakohtu järeldus, et kohus saab tugineda ainult hageja esitatud väidetele. Asja materjalidest nähtub, et hageja esitatud aktil tööde koguse ja maksumuse kohta (t.l 9) puudub kostja allkiri. Hageja seisukoht ringkonnakohtu istungil, mille kohaselt tõendavad tööde mahtu ka esitatud fotod, ei ole põhjendatud. Nimetatud fotod tõendavad küll lepingus kokkulepitud tööde tegemist hageja poolt, kuid mitte seda, et töid on tehtud 500 m
2. Kostja kinnitas, et hageja keeldus 10.10.2007 ühiselt tehtud tööde ülevaatamisest ja nimetatud asjaoluga on hageja nõustunud (vastus apellatsioonkaebusele p 2.19). Samas ei vaidle pooled selle üle, et hageja lepingus kokkulepitud töid tegi. Seda kinnitavad lisaks mõlema poole esitatud eriteadmistega isiku arvamused (t.l 18, 46), pretensioon Deka Ehitusgrupp OÜ-lt (t.l 41) ja peatöövõtja e-kiri kostjalt (t.l 57). Kuna hageja poolt teostatud töid jätkas teine töövõtja (arvamuse p 5, t.l 18), siis ei ole käesoleval hetkel enam võimalik kindlaks teha teostatud tööde täpset mahtu ja tööde kvaliteet). Seetõttu lähtub ringkonnakohus kostja väitest, et hageja on teostanud penoplasti paigaldust 423 m2 ulatuses. Nimetatud asjaolu tuleneb poolte vaidlustamata asjaoludest, et hageja on kostjalt saanud 60,48 m3 penoplasti ning et ühe kuupmeetriga on võimalik katta ca 7 m2 fassaadipinda. Kuna hageja ei ole tõendanud, et ta on kulutanud tööde tegemiseks Jaani tee 20 ja 28 rohkem vahendeid, siis tuleb lähtuda 1 m2 hinna väljamõistmisel samast ruutmeetri hinnast, mida hageja nõudis Jaani tee 16 elamu eest, s.o 150 krooni 1 m2 eest. Maakohtu järeldus, et hageja on ostnud Jaani tee 20 ja 28 elamu jaoks penoplasti, liimi ja sokli profiili ning seetõttu on põhjendatud hind 300 m2,ei ole põhjendatud, kuna hageja ei ole penoplasti, liimi ja sokli profiili ostmist tõendanud. Kostja on tõendanud kulutuste tegemist 9023 krooni eest (t.l 72-73) ning tasaarvestades selle kostjalt saadud 8000 krooniga, on tal õigus saada 1023 krooni. Kokku moodustab hageja nõue tehtud tööde eest 64 473 krooni (423x150= 63 450+ 1023=64 473). Mõlema poole esitatud eriteadmistega isiku arvamusest (t.l 18, 46) nähtub, et hageja teostatud tööd ei ole teostatud nõuetekohaselt, s.t tööd ei vasta Caparoli fassaadisüsteemile. Samas kinnitab arvamus (t.l 18), et hageja teostatud tööd on järgnevate tööetappide tegemisega tellija poolt vastu võetud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja teostatud tööd oleksid teiste töövõtjate 9 poolt täielikult ümber tehtud ning seetõttu ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et kokkulepitud tingimustele mittevastavuse tõttu ei ole ta kohustatud hagejale midagi maksma.

§ 644

lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingu mittevastavusele tugineda. Kostja teatas hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest 01.10.2007 kirjaga ning kirjeldas piisavalt täpselt töö mittevastavust. Jaani tee 16 elamu kohta sai kostja mittevastavusest teada 28.08.2007, teiste elamute osas eeldatavasti hiljem. Sellest tulenevalt on ekslik maakohtu seisukoht, et kostja kaotas õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Ringkonnakohus leiab, et ka 1-kuuline teatamise tähtaeg on

§ 644lg 3 tähenduses mõistlik ning sellega saab arvestada.

Oluline on siinkohal märkida, et hageja nõustus talle teatatud puudustest ning tema enda kinnituse kohaselt kõrvaldas puudused 06.10.2007. Sisuliselt tuleneb kostja vastusest, et tegemist on hinna alandamise vastuväitega ning sel juhul on vastuväite esitaja kohustus tõendada mittekohase täitmise väärtust. TsMS § 230 lg-st 1 tuleneva tõendamiskohustuse on kostja jätnud täitmata. Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil jätkuvalt, et ta ei ole nõus hagejale midagi maksma ning et hageja nõue tuleks tasaarvestada hagejale üleantud penoplasti maksumusega summas 42 534.40 krooni. Sellisel juhul oleks mittekohase täitmise (hageja poolt teostatud tööde) väärtus null, kuid seda ei ole apellant tõendanud ning see ei nähtu ka asja materjalidest. Kuna mittekohase täitmise väärtust ei saa antud hetkel enam täpselt kindlaks määrata, otsustab selle kohus diskretsiooniõiguse alusel

§ 127lg-st 6 ja Ts

MS § 233 alusel. Arvestades seda, et hageja teostatud tööd võtsid teised töövõtjad kasutusele (arvamus t.l 18) ning kostja esitatud fotosid (t.l 49-56), leiab ringkonnakohus

§ 112

lg 1 viimase lause alusel, et hageja poolt teostatud tööde väärtus koos puudustega moodustab 70 % (mittekohase täitmise väärtus) 63 450-st (kohase täitmise väärtus e. väärtus ilma puudusteta). Lähtudes

§ 112lg 1 tuletatud valemist moodustab alandatud hind 44 415 krooni.

Hageja väide, et ta kõrvaldas puudused 06.10.2007, on tõendamata ning vastuolus ka tema enda esitatud eriteadmistega isiku arvamusega. Eeltoodust lähtuvalt tuleb hageja nõue põhivõlgnevuse osas rahuldada 44 415 krooni ulatuses. Hageja nõudis viivist 130 päeva eest (t.l 5) ning lähtudes lepingu p-st 7.6 oleks viivise suuruseks 0,005 x 44 415 x 130 = 28 869.75 krooni. Kuna pooled leppisid lepingu p-s 7.5 kokku, et viivise summa ei ületa 10 % arve summast, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis 4441.50 krooni. Kokku tuleb kostjalt välja mõista teostatud tööde eest 48 856.50 krooni. 7.3. Maakohus mõistis kostjalt välja hageja õigusabikulud kohtueelses menetluses 9440 krooni ja sellelt viivise 283.20 krooni.

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmisel tuleb hinnata, kas need on mõistlikud, s.t kas nad on võlausaldaja nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud ning ei riku

§ 139lg-s 2 sätestatud võlausaldaja kahju vähendamise kohustust.

Arvest (t.l 17) nähtuvalt seisnesid õigusabikulud ülesütlemise teate ja pankrotihoiatuse koostamises. Samas nähtub asja materjalidest, et nimetatud teatiste koostamised ei olnud nõude maksmapanekuks vajalikud ja põhjendatud, kuna nõude kostja vastu oleks saanud esitada kohtusse ka ilma lepingut üles ütlemata ning pankrotiavaldust esitamata. Hageja on võtnud omaks, et ta keeldus kostja ettepanekust vaadata 2007. a oktoobri alguses tehtud tööd ühiselt üle eesmärgiga teha kindlaks tööde maht ja tööde vastavus kokkulepitud tingimustele. Seega tõi hageja käitumine kaasa olukorra, kus tema nõude suuruse kohta puuduvad tõendid ning selline hageja käitumine ei ole mõistlik

§ 7tähenduses.

Hageja esindajale pidi olema selge, et 10 sellises olukorras ei ole pankrotiavalduse esitamine eesmärgipärane ning suure tõenäosusega ei too see kaasa nõude rahuldamist. Kohtueelsed õigusabikulud kuuluksid väljamõistmisele, kui selle sisuks oleks tõendite kogumine, millised kinnitaksid nõude aluseks olevaid asjaolusid ning lükkaksid ümber kostja vastuses (t.l 40) esitatud vastuväited. Maakohus on kohaldanud vääralt

§ 128

lg 3 ning ülaltoodud põhjendustel tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmiseks. 7.4. Hageja esitas nõude kokku 160 969.70 krooni ulatuses ning tema nõue rahuldati 48 856.50 krooni ulatuses. Arvestades TsMS § 163 lg-s 1 sätestatut tuleb poolte menetluskulud nii maakohtus kui ringkonnakohtus jätta 70 % ulatuses jätta hageja ja 30 % ulatuses kostja kanda. Andra Pärsimägi Egon Konsand 11 Üllar Roostoja