Obsah (4)

§ 173§ 190§ 192§ 231

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2009 Tartu Tsiviilasja number 2-07-21352

), kuna liitumisleping sõlmiti ja kostja võlg tekkis enne

1. juulit
2. a. See kehtib vaatamata sellele, et hageja arvestas lepingu järgi viivist ka aja eest pärast
3. juulit 2002 (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-66-05, 3-2-1-78-05). Vastavalt

§-le 174 ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhul.

§ 173

lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused (edaspidi tingimused). Hageja saatis kostjale arved liitumislepingus märgitud aadressil XXX XX Narva. Tingimuste p 4.1.4 kohaselt kostja on kohustatud viivitamatult kirjalikult informeerima EMT-d oma aadressi muutumisest koos uue aadressi äramärkimisega. Tingimuste p 4.2 järgi juhul, kui abonent ei ole teatanud EMT-le kirjalikult oma aadressi muutumisest, siis loetakse abonendi poolt antud andmete järgi EMT poolt edastatud teave, saadetud arved, võlanõuded jm abonendi poolt kättesaaduks. Aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Sellest tulenevalt tuleb lugeda, et arved, mis saadetud aadressile XXX XX , kostja poolt kättesaaduks. Tingimuste p 7.6 kohaselt arvete mitte kättesaamine ei vabasta abonenti osutatud teenuste eest tähtajalise tasumise kohustusest. Kui abonendile ei ole saabunud jooksval kuul eelmise arveldusperioodi arvet EMT teenuste kasutamise eest, on tal võimalik saada infot tasumisele kuuluva summa kohta EMT ametlikul tööajal infotelefonist. Seega arvete mittesaamine ei vabastanud kostjat tasumise kohustusest. Kostja põhivõlg hagi esitamise seisuga moodustab 2 867.84 krooni. Tingimuste p 7.5 kohaselt EMT saadab abonendile arve tema telefoninumbrile osutatud teenuste ja/või tasumisele kuuluvate muude maksete kohta. Maksed peavad olema laekunud EMT arvele 20 kalendripäeva jooksul alates arve koostamise kuupäevast, st maksetähtajaks. Tingimuste p 7.7 kohaselt EMT-l on õigus nõuda abonendilt viivist arvete tasumisega hilinemise eest. Viivist arvestatakse maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,5 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte vähem kui kuuskümmend Eesti krooni kuus abonendi iga telefoninumbri eest. Vastavalt

§ 190

lg kohustiste täitmist võidakse vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega), pandiga ja käendusega.

§ 192

kohaselt kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta peab olema sõlmitud kirjalikus vormis.

§ 231

lg 1 järgi rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 29.05.

1. Kostja on olnud viivituses 3158 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 45 285.72 krooni. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Viivise arvestus: 0,5% päevas x 2 867.84 krooni = 14.34 krooni/päevas, 14.34 krooni x 3158 päeva = 45 285.72 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades silmas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 133 lg 2 lauses 2 sätestatut, on hageja vähendanud viivise summat kuni 2 866.84 kroonini. Seega võlgneb kostja hagejale 5734.68 krooni, millest põhinõue moodustab 2867.84 krooni ning viivis 2866.84 krooni. 3 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Anna Markus taotleb apellatsioonkaebuses Viru Maakohtu
3. juuli 2008 otsuse tühistamist ning asjas menetluse lõpetamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole A. Markus sõlminud 22.04.1998 vastustajaga liitumislepingut teleteenuse osutamiseks. Lepingu sõlmis keegi, kes ebaseaduslikult kasutas A. Markuse kadunud passi K
4. A. Markus ei ole kunagi kasutanud vastustaja teleteenust, tal on püsileping Narva-Jõesuu OÜ-ga Juri Andrejev. Ebaõige on väide, et A. Markus ei teavitanud vastustajat kirjalikult aadressi vahetamisest. A. Markus ei ole kunagi elanud aadressil XXX XX Narva, vaid elab alates 21.01.1981 aadressil XXX XX Narva-Jõesuu. Kuna kohus arutas asja kirjalikus menetluses, ei saanud A. Markus esitada kohtule omapoolseid vastuväiteid ja tõendeid.
5. AS EMT vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu
6. juuli 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Väär on seisukoht, et apellant ei ole vastustajaga 22.04.1998 liitumislepingut teleteenuse osutamiseks sõlminud ega vastustaja teleteenust kasutanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Viru Maakohtu
8. juuli 2008 otsus tuleb tühistada täielikult ja asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
9. Maakohus on lahendanud asja TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. TsMS § 403 lg 1 kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendab kohtunik. Seega on TsMS § 403 lg 1 järgi kirjalikus menetluses asja lahendamise eelduseks poolte nõusolek. Asja materjalidest nähtub, et üksnes hageja on teinud kohtule ettepaneku lahendada asi kirjalikus menetluses (t.l 44). Kostja ei ole kohtule vastavat nõusolekut andnud, vaid on esitanud hagile üksnes vastuse, mille kohaselt „dokumendid, mis te olete mulle saatnud, ei puutu minusse, sest nendes on märgitud vale aadress, ma pole kunagi seal elanud ja ei ela. Allkiri pole ka minu oma“. Samuti pole kohus teinud määrust, millest nähtuks avalduste ja dokumentide esitamise tähtaeg, otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ning asja lahendav kohtunik, ega edastanud seda menetlusosalistele. Seetõttu on põhjendatud apellandi väide, et tal puudus võimalus esitada kohtule omapoolseid vastuväiteid ja tõendeid. Sellega on maakohus oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet, mis on TsMS § 656 lg 1 p 1 kohaselt apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata esimese astme kohtu otsuse tühistamise ja asja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmise aluseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kostjale anda võimalus esitada omapoolseid vastuväiteid ja tõendeid hageja nõudele. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada sedagi, et TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi võib kohus teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid, 4 kuivõrd TsMS §-de 348 ja 351 kohaselt on kohtu kohustuseks selgitada välja kõik asja lahendamiseks vajalikud asjaolud.
10. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Andra Pärsimägi Egon Konsand 5 Üllar Roostoja