← Eesti

2-05-15794/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2009 Tartu Tsiviilasja number 2-05-15794 Tsiviilasi AS Narva Vesi hagi Valentin Dmitrijevi, Igor Dmitrijevi, Niina Dmitrijeva ja Anna Dmitrijeva vastu võla väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1351.65 krooni Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. septembri 2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Narva Vesi apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (hageja): AS Narva Vesi (registrikood 10369373) esindajad Vastustajad (kostjad): Valentin Dmitrijev (isikukood XXXXXXXXXXX) Igor Dmitrijev (isikukood XXXXXXXXXXX) Niina Dmitrijeva (isikukood XXXXXXXXXXX) Anna Dmitrijeva (isikukood XXXXXXXXXXX) Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Maakohtu
  3. septembri 2008 otsus muutmata. RESOLUTSIOON Menetluskulude jaotus AS Narva Vesi poolt apellatsiooniastmes menetluskulud jätta tema enda kanda. Viru kantud Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  4. AS Narva Vesi esitas kohtule hagi, milles palus kostjatelt välja mõista võla 1351.65 krooni. Hagiavalduse kohaselt on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse kohaselt Narva linnas veeettevõtjaks AS Narva Vesi, kes varustab elanikke ühisveevärgist veega ning tagab ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise ning puhastamise. Kostjad kasutasid hageja teenuseid, kuid ei tasunud täielikult vee- ning kanalisatsiooniteenuste eest. Seisuga 01.06.2005 on kostjate võlgnevus 1351.65 krooni. Kostjatele on korduvalt tehtud ettepanek täita kohustus vabatahtlikult, kuid nad ei ole seda teinud.
  5. Kostjad Valentin Dmitrijev, Igor Dmitrijev, Niina Dmitrijeva ja Anna Dmitrijeva hagi ei tunnistanud. Anna Dmitrijeva ei saa olla kostja, kuna kuni 01.07.2002 kehtinud ES § 36 kohaselt kannavad üürilepingujärgsete kohustuste eest vastutust täiskasvanud perekonnaliikmed. Kostjad palusid kohaldada aegumist, sest tehingu nõudeõiguse aegumistähtaeg on kolm aastat ning see lõppes 02.07.
  6. MAAKOHTU LAHEND
  7. Viru Maakohus jättis
  8. septembri 2008 otsusega hagi Valentin Dmitrijevi, Igor Dmitrijevi ja Niina Dmitrijeva vastu rahuldamata ja lõpetas menetluse Anna Dmitrijeva suhtes seoses hagist loobumisega. Otsuse kohaselt kuulub menetlus kostja Anna Dmitrijeva suhtes lõpetamisele seoses hagist loobumisega. Ülejäänud kostjate osas on hageja nõue aegunud. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt hagi korras õiguste kaitse üldine tähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühem aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Seega hageja nõue ei olnud 01.07.2002 seisuga aegunud, kuna ei olnud möödunud 10-aastane tähtaeg. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg-le 2 ning TsÜS § 146 lg-le 1 (tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg) algas 3-aastane aegumistähtaeg 01.07.2002 ja hageja sai esitada hagi kohtusse enne
  9. aasta
  10. juulit tekkinud võlgnevuse kohta kuni 01.07.
  11. Hagi on kohtule esitatud 2 08.08.2005, s.o pärast aegumistähtaega. Kuna kohus tuvastas, et hageja nõue on aegunud, siis ei pidanud kohus vajalikuks tuvastada võimaliku nõude olemasolu. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  12. AS Narva Vesi esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
  13. septembri 2008 otsuse tühistamist ning asja saatmist uueks arutamiseks samasse esimese astme kohtusse. Kaebuse põhjenduste kohaselt on oluliselt rikutud materiaalõiguse norme (TsMS § 631 lg 2). Kohus on vääralt kohaldatud VÕSRS § 9 lg
  14. Nõuete esitamise õiguse tekkimise ajal moodustas hagi aegumise tähtaeg 10 aastat ning möödub
  15. Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 on nõude aegumistähtajaks kolm aastat. VÕSRS § 9 lg 2 kuuluks kohaldamisele juhul, kui TsÜS § 146 lg-s 1 ettenähtud tähtaeg oleks alla kolme aasta. Antud juhul on kohtu poolt tuvastatud, et haginõude tähtaeg on 10 aastat ning see ei olnud möödunud kohtuotsuse tegemise hetkel. Seepärast oleks kohus pidanud juhinduma VÕSRS § 9 lg-st 3, millest järeldub, et kohaldamisele kuulub enne 01.07.2002 kehtinud seadus.
  16. Valentin Dmitrijev, Igor Dmitrijev, Niina Dmitrijeva vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata ja Viru Maakohtu
  17. septembri 2008 otsuse muutmata jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  18. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Viru Maakohtu
  19. septembri 2008 otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati. Apellatsioonkaebuses ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles lõpetati menetluse Anna Dmitrijeva suhtes seoses hagist loobumisega ning selles osas ringkonnakohus ei kontrolli vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Kuna kohtuotsus vaidlustatud osas on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
  20. Õige on maakohtu seisukoht, et AS Narva Vesi nõue Valentin Dmitrijevi, Igor Dmitrijevi ja Niina Dmitrijeva vastu 1351.65 krooni väljamõistmiseks on aegunud. Nähtuvalt asja materjalidest, on nõude aluseks olnud võlgnevus 1351.65 krooni tekkinud ajavahemikul oktoober 1998 kuni jaanuar 1999 (tl 5-6; 10-13; 93). Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine tähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta oli seaduses sätestatud lühem aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldatud. 01.07.2002 hakkas kehtima TsÜS uus redaktsioon, mille § 146 lg 1 alusel on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vastavalt VÕSRS § 9 lg-le 2 kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
  21. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud aegumistähtaega alates
  22. juulist
  23. Antud juhul on TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg lühem (3 aastat) kui enne
  24. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt (10 aastat) ning seetõttu tuleb hakata arvestama TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud tähtaega alates
  25. juulist
  26. Seega sai hageja enne
  27. aasta
  28. juulit 3 tekkinud võlgnevuse nõude esitada kuni 01.07.
  29. Hagi on kohtule esitatud 08.08.2005, s.o pärast aegumistähtaega.
  30. Ebaõige on apellandi väide, et maakohus oleks pidanud kohaldama VÕSRS § 9 lg 3 ning sellest tulenevalt aeguks nõue alles
  31. VÕSRS § 9 lg 3 sätestab, et kui enne
  32. juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui VÕSRS § 9 lõike 2 järgi arvestatud 3-aastane aegumistähtaeg, mis hakanuks kulgema
  33. juulist 2002, siis kohaldatakse aegumisele enne
  34. juulit 2002 kehtinud seadust. Antud juhul ei oleks nõude aegumistähtaeg lõppenud varem kui VÕSRS § 9 lõike 2 järgi arvestatud 3-aastane aegumistähtaeg (s.o enne 01.07.2005).
  35. Vastavalt 01.01.2006 jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt (kehtis kuni 01.01.2006) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.
  36. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. Kostjad menetluskulude väljamõistmise taotlust apellatsioonikohtus esitanud ei ole. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 4 Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.