KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2008 Tartu Tsiviilasja number 2-05-1605

§ 184

lg 6 kohaldamine kõnealuses asjas oleks võimalik vaid juhul, kui hageja tõendaks ära, et esinevad mõjuvad põhjused, miks ei saa osanikud ise uut juhatajat valitud. Kohus jäi seisukohale,

§ 184

lg 6 mõte on reguleerida selliseid olukordi, kus tõesti pole muud võimalust juhatuse liikme määramiseks kui ainult kohtu teel. Käesoleval juhul on OÜ-l Tam-Pat olemas kaks osanikku, kel mõlemal on täielikud osaniku õigused ja kohustused. Kohus leidis, et kohtu sekkumine kõnealuses küsimuses ÄS § 184 lg 6 alusel peaks olema äärmine vahend olukorra lahendamiseks. Antud juhul saavad ja ka peavad osanikud juhataja valimise küsimuse suutma ise lahendada. Kohus juhtis poolte tähelepanu ÄS § 174 lg 3 sätestatule, kus on öeldud, et osanike poolt isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. OÜ Tam-Pat põhikirjast aga ei tulene, et seal oleks mingisugusel moel teisiti isiku valimine ette nähtud. ÄS § 174 lg 3 annab võimaluse just sellistes olukordades, kus on erimeelsuste tõttu jäänud juhatuse liige valimata, valida isik hoolimata osanike erimeelsustest ja võrdselt jagunevatest häältest sealjuures kohtu sekkumiseta. Kohus leidis, et kuna on olemas ÄS § 174 lg 3, siis selle normi olemasolu välistab ÄS § 184 lg 6 nõutud mõjuvate põhjuste olemasolu. Sellest tulenevalt jättis kohus hageja nõude ÄS § 184 lg 6 alusel rahuldamata. Kohus märkis, et menetluse käigus hageja loobus nõuetest OÜ Tam-Pat kande kustutamise avalduse esitamise kohustamiseks ja juhatuse liikme ametiaja lõppemise tuvastamiseks, mistõttu kohus jätab nimetatud nõuetele hinnangu andmata. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kalev Fatkin taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu 27. juuni 2008 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on rikutud TsMS §-des 343 ja 344 sätestatut. Maakohus ei ole TsMS §-s 344 sätestatud sisuga kutseid saatnud, millega on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise ja menetluse avalikkuse põhimõtet. Otsus on tehtud isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. Maakohus ei kontrollinud poolte esindajate esindusõigust. Maakohtule ei ole esitatud dokumenti, millest nähtuks, kes on kostja seaduslik esindaja ning kelle esindaja on Pille Toom; 2) on ebaõigesti leitud, et hageja on nõuetest loobunud. K. Fatkin ei ole ühestki nõudest loobunud; 3 3) on ekslikult leidnud,

§ 174lg 3 välistab ÄS § 184 lg-s 6 nõutud mõjuvate põhjuste olemasolu.

Kohus oleks pidanud asja läbivaatamisel lähtuma kehtivatest TsMS

1. ptk sätetest, kuigi hagi oli esitatud augustis
2. Äriühingu juhatuse liikmete tähtajalisuse nõue on ette nähtud esmajoones äriühingu enda ja tema osanike huvides. Senistel juhatuse liikmetel ei ole võimalik ennast siduda äriühinguga selliselt, et nende vabastamine ei olekski enam võimalik. Sama põhimõtet kannab ÄS § 184 lg-s 3 ette nähtud võimalus juhatuse liige igal ajal põhjust avaldamata tagasi kutsuda. Juhatuse liikmeks olemine äriühingus on olemuslikult lepingusarnane võlaõiguslik suhe. Kui juhatuse liikme ametiaeg lõppes ettenähtud tähtaja möödumise tõttu, ei pea osanikud ega nõukogu seda otsusega vormistama. Juhatuse liikme õigeaegse nimetamise ning juhatuse liikmete muutumise äriregistris registreerimise eest vastutab äriühing, mitte juhatuse liige, kelle ametiaeg on lõppenud. Apellant leiab, et temal osanikuna on võimalik oma õigusi kaitsta, kui ta esitab OÜ Tam-Pat vastu tuvastushagi, milles palub tuvastada, et A Tamtiku kui juhatuse liikme volitused OÜ-s TamPat on lõppenud. K. Fatkinil osanikuna on võimalik kohustushagis nõuda, et OÜ Tam-Pat esitaks kande kustutamise avalduse. Iseenesest on õige kohtu järeldus, et A. Tamtiku volitused juhatuse liikmena on vastavalt seadusele ja põhikirjale lõppenud 21.06.
3. Registripidajale äriühingu kohta esitatud dokumentidest nähtub juhatuse liikme valimise aeg, tuleneb seadusest või registripidajale esitatud põhikirjast ka juhatuse liikme ametiaja lõpp. Kuid kohtuotsuse resolutiivosa tuvastushagi osas puudub; 4) on alust kahtlustada A. Tamtikut võimalikus kuritegelikus käitumises, sh tehingute sooritamises, millega äriühing on muutunud varatuks, äriühingu tegevuse peatamises ainuisikuliselt, kinnitamata majandusaruannete esitamises jne. Vastavalt ÄS § 34 lg-le 2 kehtis nimetatud äriregistri kanne õigena küll kolmandate isikute suhtes, kuid sellele ei saanud tugineda A. Tamtik ise. Vaatamata eeltoodule A. Tamtik juhatuse liikmena on allkirjastanud OÜ Tam-Pat
4. a majandusaasta aruande, allkirjastades selle 30.05.2007, kinnitab, et peatas
5. a ettevõtte tegevuse - kinnitab, et
6. a müüs maha ettevõtte varad on allkirjastanud OÜ Tam-Pat
7. a majandusaasta aruande, allkirjastades selle 20.06.
9. OÜ Tam-Pat ja Arne Tamtik vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu
10. juuni 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on väär seisukoht, et maakohus on rikkunud TsMS §-des 343 ja 344 sätestatut. Menetlusosaline K. Fatkin teostas oma õigusi kohtus lepingulise esindaja kaudu, seega polnud vajadust kohtukutset esindatavale saata. Kohus kontrollis poolte esindusõigust ja lubas neil protsessis osaleda, sealhulgas kostjate lepingulise esindajana advokaat Pille Toomel. Ka apellant ise on hagiavalduses õigesti märkinud, et kostja A. Tamtik on OÜ Tam-Pat juhatuse liige, osanik. Seega ei olnud hagejal kahtlust selles, A. Tamtik on OÜ Tam-Pat seaduslik esindaja; 2) on ekslik väide, et apellant ei ole ühestki nõudest loobunud. Apellandi taoline seisukoht on ekslik, sest kuna lepingulisel esindajal oli täisvolitus, siis oli tal ka osadest nõuetest õigus loobuda ja seda ta kohtuistungil tegi. Kuna käesolevas asjas ei ole hageja kohtu tegevuse kohta esitanud vastuväiteid, seega ei saa ta tugineda veale kohtu tegevuses maakohtu otsuse peale edasi kaevates; 3) on kohus õigesti kohaldanud ÄS § 184 lg
11. Kohtu poolt nimetatud sätte kohaldamine eeldab mõjuva põhjuse olemasolu väljalangenud juhatuse liikme asemele uue määramisel. Vastustajate arvates on antud juhul ainult osanikel – hagejal ja kostjal – õigus ja kohustus juhatuse liige valida. Seadusandja on ette näinud kohtu sekkumise väljalangenud juhatuse liikme määramisse ainult mõjuval põhjusel ja kuna käesolevas asjas ei esine ühtegi mõjuvat põhjust, miks kohus peaks uue juhatuse liikme määrama, seega tuleb hagi jätta rahuldamata. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ning asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
13. Kohtuotsuse alapunktis 3.2 on kohus märkinud, et kuna hageja loobus menetluse käigus A. Tamtiku kui OÜ Tam-Pat juhatuse liikme ametiaja lõppemise tuvastamise ja OÜ Tam-Pat kande kustutamise avalduse esitamise kohustamise nõudest, siis kohus nimetatud nõuetele hinnangut ei anna. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi
14. lõike kohaselt kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Nimetatud sätetest tulenevalt peab hagist loobumine olema üheselt mõistetav ning kohtuistungil tehtuna protokollitud selgelt ja ühemõtteliselt. Sama regulatsioon kehtib ka juhul, kui hageja loobub osadest esitatud nõudest. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et hageja oleks oma nõuetest loobunud. Hageja esindaja on toimikulehel 64 kinnitanud, et jääb oma taotluse juurde, kohustada kannet kustutama ja määrata juhatuse liikmeks hageja. Toimikulehel 65 on hageja esindaja kinnitanud, et jääb oma nõude juurde. Kohtuistungi protokollis puudub hageja esindaja avaldus, millest nähtuks, et ta oleks osadest nõuetest loobunud. Kuivõrd ka kohtuotsuse resolutsioonis ei ole kohus võtnud seisukohta menetluse lõpetamise kohta osade nõuete osas, siis on põhjendatud apellatsioonkaebuse see väide, et ta ei ole ühestki hagiavalduses esitatud nõuetest loobunud. TsMS § 442 lg 8 kohaselt peab kohus otsuse põhjendavas osas märkima tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused kõigi nõuete kohta ning põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Tulenevalt TsMS § 656 lg 1 p-st 5 on see apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse tühistamise ja asja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmise aluseks apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata.
15. Asja uuel läbivaatamisel peab kohus tulenevalt TsMS §-s 392 sätestatust selgitama hagejale, kas ta jääb selle juurde, et hagi on esitatud nii A. Tamtiku kui ka OÜ Tam-Pat vastu. Asja materjalidest nähtub, et TsMS §-s 393 sätestatud toiminguid ei ole kohus OÜ Tam-Pat kui kostja suhtes teinud. Samas nähtub asja materjalidest, et advokaat P. Toom on esindanud ka OÜ-t Tam-Pat (t.l 47, 61) ning kohtuotsus on tehtud mõlema kostja suhtes. Kui hageja jääb selle juurde, et kostjaks on ka OÜ Tam-Pat, siis on kohus eelnevaga rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme TsMS § 656 lg 2 teise lause tähenduses.
16. Pooltel ei ole vaidlust, et A. Tamtiku kui OÜ Tam-Pat juhatuse liikme volitused lõppesid 21.06.2004 ning pärast seda puudub äriühingul seaduslik esindaja. Sellega seoses on põhjendatud apellandi väide, et maakohus ei ole kontrollinud OÜ Tam-Pat esindaja volitusi. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kostja esindaja tõstatanud küsimuse OÜ Tam-Pat sundlõpetamisest. KIS-st nähtuvalt on A. Tamtik esitanud maakohtule 12.06.2008 avalduse OÜ Tam-Pat sundlõpetamiseks. ÄS § 203 lg 1 p 2 kohaselt osaühing lõpetatakse kohtumäärusega, kui juhatuse ametiaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud. 5 Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus arutama pooltega menetluse seisu ning otsustama, kas antud asjas võivad esineda menetluse peatamise alused TsMS § 354 tähenduses.
17. Kohtuistungi protokollist nähtub, et istungil osales hageja esindajana advokaat R. Tosmann. Sellest järelduvalt ei ole põhjendatud hageja esindaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et maakohus rikkus TsMS §-de 414 lg 2 p 1 ning 343 ja 344 nõudeid. Samuti ei ole põhjendatud see apellandi väide, et maakohus kohaldas ebaõigesti ÄS § 184 lg
19. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Andra Pärsimägi Egon Konsand 6 Üllar Roostoja