5.Vastavalt 5.Vastavalt
lg 2 p 1 paluvad pooled tagastada nende poolte hagi (vastuhagi) esitamisel tasutud riigilõivust ½ (E (E K`ile K`ile vastavalt 7375 krooni ja A K`ile K`ile – 250 krooni). krooni).
nr 2-0808-60851 menetluse lõpetamisel seoses kompromissi kinnitamisega kinnitamisega ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust (14 750 kroonist) summas 7375 /seitse tuhat kolmsada seitsekümmend viis/ krooni Meristo Õigusbüroo OÜ arveldusarvele nr.xxxx nr.xxxx Swedbank Swedbank. dbank. Tagastada kostjale A K`ile nr. 2-08 08--60851 menetluse K`ile
lg 2 p 1 alusel tsiviilasjas nr lõpetamisel seoses kompromissi kinnitamisega kinnitamisega ½ vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust (500 kroonist) summas 25 250 /kakssada viiskümmend/ krooni tema arveldusarvele nr. xxxx Swedbank. Pooled on loobunud kohtumäärusele kohtumäärusele
lg 4 tulenevalt määruskaebuse esitamisest, mistõttu määrus jõustub kättesaamisest.. kättesaamisest.. Kohtumäärus kätte toimetada pooltele ja jõustumisel Kohtute raamatupidamiskeskusele. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus. 22.09.2008 on E K esitanud Viru Maakohtule hagi A K` vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru kinnistusjaoskonna registriosa nr 82231 II jao kande nr 2.2 ja 2.3 kohaselt kuulub xxxx asuv kinnistu Annukse A K`ile ja E K`ile kaasomandina mõttelistes osades ½ ja ½. Kostja A K hageja nõuet kaasomandi lõpetamiseks hageja poolt soovitud viisil ei tunnistanud ning esitas 23.02.2009 vastuhagi E K’i vastu kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise ning kaasomandi parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõudes. Koos vastuhagiga esitas A K taotluse menetlusabi saamiseks - riigilõivust summas 22 500 krooni vabastamiseks, mille kohus rahuldas määrusega 18.03.2009 osaliselt, kohustades vastuhagi esitamisel hagejat tasuma riigilõivu summas 500 krooni. Tsiviilasjas on toimunud eelistungid 09.01.2009 ja 14.04.2009. Pooltele anti kohtu poolt aega läbirääkimiste pidamiseks ning kinnistu jagamise osas kokkuleppele jõudmiseks. 11.08.2009 kohtuistungil esitasid pooled kohtule kinnitamiseks nende poolt allkirjastatud kompkompromisslepingu romisslepingu, slepingu mille kohaselt lõpetatakse kaasomand Annukse kinnistule selle reaalosadeks 3 jagamise teel. Maa on mõõdetud ja jagatud reaalosadeks vastavalt 29.05.2009 koostatud katastriüksuse plaanile, milline on lisatud kompromissilepingule. Reaalosadeks jagamisel jääb E K`i omandisse hoonestamata katastriüksus nimega Annukse, pindala 20,15 ha, asukohaga xxxx (turuväärtusega 200 000 krooni), ja A K`i omandisse jääb hoonestatud katastriüksus nimega Antsu, pindala 11 448 m2, asukohaga xxxx, turuväärtusega 190 000 krooni. Pooled on ka kinnitanud, et seoses kinnistu reaalosadeks jagamisega ei ole neil teineteise vastu rohkem varalisi nõudmisi ning kinnistusse kandmise notariaalse avalduse vormistamise kulud kannavad nad võrdselt. Pooled paluvad kompromissileping kohtul vastu võtta ja kompromissi kinnitava määrusega menetlus tsiviilasjas ühtlasi lõpetada.
lg 2 p 1 tulenevalt paluvad pooled nende poolt nõude esitamisel tasutud riigilõivudest ½ osas tagastada. Muud asjas kantud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Pooled on ka teatanud, et loobuvad määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Kohtumääruse põhjendused. Kohus leiab, et poolte taotlus kaasomandi lõpetamiseks selle reaalosadeks jagamise osas saavutatud kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning on poolte esitatud tingimustel ka täidetav.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissis märgitud kinnituse kohaselt on vastavad õiguslikud tagajärjed pooltele teada. Nimetatud õiguslikke tagajärgi selgitati pooltele ka 11.08.2009 toimunud kohtuistungil.
lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.
lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Põhjendatud on ka polte taotlused nende poolt tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks.
lg 2 p 1 tulenevalt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Tsiviilasja nr. 2-08-60851 materjalidest nähtub, et hageja (esindaja OÜ Meristo Õigusbüroo) on hagiavalduse esitamisel tasunud 22.09.2008 maksekorralduse nr 84 alusel riigilõivu vastavalt hagi hinnale summas 14 750 krooni rahandusministeeriumi arvele 221023778606. Kostja A K on tasunud vastuhagi esitamisel vastavalt kohtumäärusele 18.03.2009 (menetlusabi taotluse osalisest rahuldamisest) riigilõivu 24.03.2009 summas 500 krooni samale rahandusministeeriumi arveldusarvele.
lg 3 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele riigilõivu tasunud isiku taotlusel määruse alusel. Pooled on taotluse esitamisel märkinud riigilõivu tagastamise alused ja tõendanud ka tagastamisele kuuluvad summad. Vastavalt kuulub hagejale tagastamisele summa 7375 krooni ja kostjale – summa 250 krooni. 4
lg 2 kohaselt on menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva määruse kättetoimetamisest alates.
lg 4 tulenevalt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada, samuti võivad pooled määrusele määruskaebuse esitamise õigusest loobuda. Kohus leiab, et poolte taotlusel kuulub kompromissi kinnitav määrus jõustamisele määruse kättetoimetamisest alates. Kohus juhindus kompromissi kinnitamisel ja menetluse lõpetamisel
Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent /allkiri/ Kohtumäärus jõustus 11. augustil 2009.a Nooremreferent I.Külavee I.Golubev I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.