e § 18 lg 1 alusel on konkreetses mängukohas õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks antavat korraldusluba õigus taotleda isikul, kellele käesoleva seadusega ettenähtud korras on antud tegevusluba õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks.
lg 3 sätestab, et õnnemängu, kihlveo või totalisaatori mängukoha võib avada üksnes aadressil, mille kohta vastav valla- või linnavalitsus on andnud kirjaliku nõusoleku enne käesoleva seaduse paragrahv 12 2. lõikes nimetatud korraldusloa taotlemist. Valla- või linnavalitsus otsustab nõusoleku andmise või mitteandmise hiljemalt kahe kuu jooksul vastava taotluse laekumisest, lähtudes kohalikule omavalitsusele õigusaktidega pandud ülesannetest. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et viidatud sättes käsitletud kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumine riivab käsitletud seaduse § 18 lg 1 kirjeldatud isiku ettevõtlusvabadust. Samuti ei ole asjas ei ole kaevatavas korralduses vaidlusaluse piirkonna kirjelduse osas tuvastatud faktiliste asjaolude üle.
lg-s 3 käsitletud kirjaliku nõusoleku andmine on vastava valla- või linnavalitsuse kaalutlusotsustus. Viidatud säte annab linnavalitsusele õiguse hinnata hasartmängukoha lubatavust ja sobivust teatud asukohas.
e § 8 sätestab nõuded mängukohale kui ruumile, §-s 9 on toodud hasartmängukorraldaja kohustused, § 10 kirjeldatud nõudeid hasartmängu korraldamisel kasutatavale mänguinventarile. Viidatud sätted ei ole mingil moel seotud hasartmängu mängukoha asukohaga/aadressiga ning seega ei kuulu need sätted kohaldamisele antud vaidluse lahendamisel. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
lg 3 eesmärk on takistada hasartmängukoha avamist piirkonnas, kus hasartmängude korraldamine võib enam kahjustada kolmandate isikute ja avalikke huve. Seetõttu on vajalik ja asjakohane hinnata hasartmängukoha teatud asukohas avamise võimalikke tagajärgi ja sotsiaalseid mõjusid. Kaevatavas korralduses on analüüsitud kasiino võimalikku mõju elamurajoonile, hinnatud antud asukohas elavate ja seal viibivate isikute riski sattuda mängusõltuvusse. Hinnates korralduses toodud hinnanguid kasiino reklaamile, kasiino lahtioleku aegadele, võrdlusele mõnuainetega ja noortele inimestele avaldatava mõju osas, on antud väited esitatud kontekstis seoses mängusõltuvuse leviku analüüsiga ning mõjuga ümbruskonnas elavate isikute huvidele, mitte iseseisva keeldumise alusena (tl 20, 21). Asjas kogutud tõendite kohaselt on nõusoleku andmisest keeldumise eesmärgiks takistada kasiino kui sõltuvust tekitava meelelahutuse kättesaadavust elamurajoonis ja vältida potentsiaalseid sotsiaalabi vajavaid isikud. 4 3-07-2255 Seega on korralduse motiivid mängukoha ümbruskonna ja mängusõltuvuse ohtude hindamisel asjakohased ja lubatavad. AS N esitas 25.06.2007 Pärnu Linnavalitsusele taotluse nõusoleku saamiseks õnnemängude korraldamise koha avamiseks Pärnus Riia mnt 74 (tl 57). Haldusmenetluse läbiviimisel peab haldusorgan enne haldusakti andmist kooskõlas HMS § 40 lg 1 andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Pärnu Linnavalitsus esitas 06.09.2007 kaebajale vastava komisjoni seisukohad AS N taotluse osas ning tegi samas kaebajale ettepaneku esitada asjas omapoolsed seisukohad ja vastuväited (tl 27-31). AS N kirjalikku vastust ei esitanud, samuti ei taotlenud kaebaja talle antud tähtaja muutmist ega esitanud muid põhjusi, mille tõttu oli takistatud vastuväidete esitamine. Tulenevalt eeltoodust on alusetud kaebaja väited selle kohta, et kaebaja suhtes rikuti menetlusosalise ärakuulamise põhimõtet ning vastuväidete esitamiseks oli tähtaeg ebapiisav. Kaebuse kohaselt on linnavalitsus korralduses ebapiisavalt kajastanud AS-i N kaasamist haldusakti andmisele ning korralduse kohaselt toimus asjaajamine peamiselt AS-i H esindajatega. Kaebusest ei selgu, mil moel on haldusmenetluse ebapiisav kajastamine kaevatavas korralduses seotud haldusakti õiguspärasusega. HMS sätetest ei tulene nõuet kajastada haldusaktis üksikasjaliselt haldusmenetluse läbiviimist. Samuti ei selgu kaebusest, millist asjas olulist õiguslikku tähtsust omab 25.06.2007 esitatud taotluse lahendamiseks haldusmenetluse läbiviimisel kaebajale 14.03.2007 koosoleku kohta teabe andmine. AS H on esitanud Pärnu Linnavalitsusele taotlusi Riia mnt 74 kasutusotstarbe muutmiseks ja hasartmängukoha avamiseks. Esitatud taotluste kohaselt hakkaks mängukohta opereerima AS N (tl 26, 32, 48, 50-51, 53, 54-56). Viidates 25.06.2007 taotluses oma esindaja osavõtule 14.03.2007 Pärnu Linnavalitsuses toimunud koosolekule (tl 26) ning taotledes koosoleku otsusest teavitamist, võtab kaebaja omaks, et AS H ja AS N poolt kaevatava korralduses käsitletud taotlused on omavahel otseselt seotud ning tegelikkuses osales kaebaja haldusmenetluse AS H taotluse lahendamisel (tl 57). Seetõttu on kohtu hinnangul korralduse arusaadavuse ja selguse huvides põhjendatud AS H osas läbiviidud haldusmenetluse kirjeldamine kaevatavas korralduses. Hinnates kaebaja kaebuses ja kohtuistungil esitatud väiteid, oli korraldus kaebajale haldusmenetluse kajastamise osa arusaadav. Tulenevalt eeltoodust ei tuvastanud kohus korralduse vormistamisel selliseid vormilisi puuduseid, mis võisid kaasa tuua asja ebaõige lahendi. Kaebaja väidetel on asjas tähtis ka asjaolu, et AS N on investeerinud Riia mnt 74 objekti olulise summa. Investeeringute sisu ei ole kaebaja selgitanud kaebuses ega Pärnu Linnavalitsusele (tl 23). Kaevatavas korralduse kohaselt on linnavalitsus seisukohal, et AS N on võtnud ebamõistlikke riske, investeerides hoonesse enne linnavalitsusest kirjaliku nõusoleku saamist. Samuti on korralduses selgitatud, et mängukohaks kavandatavatele ruumidele kulutuste tegemine ei anna nõusoleku saamiseks eeliseid ning on märgitud, et kantud kulutused ei pruugi olla tarbetud ruumide muudel eesmärkidel kasutamisel. Korralduses on käsitletud ka kaebaja poolt sõlmitud üürilepingut (tl 23). Kaebuses ei ole esitatud väited, millest saab/võib järeldada, et linnavalitsuse korralduses investeeringutele antud hinnang on ebaõige ja/või kaebajale arusaamatu. Seega on vastustaja kaevatava korralduse vastuvõtmisel andnud hinnangu tehtud investeeringutele ning see on olnud kaebajale arusaadav. 5 3-07-2255 Põhiseaduse § 31 sätestab, et Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra.
ega on sätestatud õiguslikud alused hasartmängude korraldamiseks. Hasartmängu § 7 lg 3 eemärgiks ei ole tagada taotletud asukohas
e §-s 8, 9, 10 nõuetele vastava hasartmängukoha avamine, vaid eemärgiga anda kohalikule omavalitsusele õiguse otsustada hasartmängukoha teatud aadressil avamise lubatavuse üle ning vältida hasartmängukoha avamist piirkonnas, kus hasartmängude korraldamine võiks enam kahjustada avalikke või kolmandate isikute huve. Korralduses on märgitud, et nõusoleku mitteandmisel piiratakse kaebaja ettevõtlust üksnes linnavalitsuse hinnangul selleks ebasobivas kohas. Samas on selgitatud, et ettevõtjal on võimalik tegutseda mujal Pärnu linnas (tl 22). Kohtu hinnangul ei ole vastustaja korraldusega kehtestanud oma haldusterritooriumil piirkonda, kus hasartmängude korraldamine võiks enam kahjustada avalikke või kolmandate isikute huve, vaid on tuvastanud, et kaebaja poolt mängukoha avamiseks on taotletud asukoht ebasobiv. Nõusoleku saamiseks taotluse lahendamisel on linnavalitsus kaalunud nii taotleja kui ka avalikke ja kolmandate isikute põhjendatud huve ning arvestanud taotlusega seotud olulisi asjaolusid. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja korralduses toodud põhjendusi on käesoleval juhul nõusoleku mitteandmiseks asjas kaalukas avalik huvi, asja menetlemine viidi läbi lähtudes kehtestatud nõuetest, korraldus on vastuvõetud kooskõlas seadusega ning ei asjas ei ole tehtud kaalutlusvigu. Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ei kuulu rahuldamisele kaebuses esitatud kohustamistaotlus. Lähtudes eeltoodust on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja on esitanud asjas taotluse kohtukulude väljamõistmiseks vastustajalt. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus ei kuulu rahuldamisele, jäävad kohtukulud kaebaja kanda. Annika Vendik Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.