) § 76 lg 1, 100, 108 lg 1, 113 lg 1 ja 94 sätestatule ja palub kostjalt välja mõista kokku 70 824.85 krooni ning jätta hageja kantud kohtukulud kostja kanda. Hagiavaldusele on lisatud lepingute koopiad, maksekorraldused riigilõivu tasumise kohta, kommunaalteenuste tasu arvestus, viivise arvetus ja kostjale saadetud kirja koopia. Kohtumenetluse käik Korraldava määrusega võttis kohus hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. 04.05.2009 esitatud kirjalikus vastuses teatab kostja, et tunnistab tema vastu suunatud nõudeid osaliselt: ta ei tunnista leppetrahvi ja kohtukulusid, kuna tema ülalpidamisel on neli alaealist last ja tal puuduvad vahendid teenuste eest tasumiseks. Vallast sotsiaaltoetust ei anta, kuna tema sissetulekud seda ei võimaldavat. Kolmele lapsele laekub nende isalt elatusraha kokku summas 1896 krooni; noorima lapse isa lubas elatis maksta, kuid on pere juurest lahkunud ja elatist tegelikult ei maksa. Lastele makstav riiklik peretoetus moodustab kokku 3000 krooni. Hagejal on tasuda ka teisi laenuvõlgu ja hetkel ta hageja nõutud summat tasuda ei suuda. Kohus väljastas kostja vastuse hagejale tutvumiseks, ühtlasi määras hagi läbivaatamiseks kohtuistungil. 26.0 26.05 .05.2009 toimunud kohtuistungil hageja vähendab hagiavalduses esitatud leppetrahvi nõuet 8 344.70 krooni võrra ning samas summas suurendab kommunaalteenuste tasumisel peale kohtusse pöördumist alates 01.11.2008 kuni 30.04.2009 tekkinud võlgnevuse nõuet. Hageja nõudeks jääb kokku endiselt 70 824.85 krooni hüvitamine, millest põhivõlgnevus moodustab 43 757.15 krooni, leppetrahv 3 655.30 krooni ja viivisnõue summas 23 412.40 krooni. Täiendavat viivisnõuet perioodil 01.11.2008 kuni 30.04.2009 tekkinud võlgnevuselt hageja ei esita. Hageja palub hagi rahuldada, kuna võlgnevus suureneb. Kostjale sotsiaaltoetuste maksmiseks vastavate aluste olemasolul neid ka makstakse. Hageja esindajale teadaolevalt hetkel aga vastavad alused puuduvad: ka noorema lapse isa on kohustunud maksma lapsele elatist 1500 krooni kuus. Muid dokumente ei ole kostja seni sotsiaaltöötajale esitanud. Kostja peab ise vastavad dokumendid koguma ja toetusi taotlema. Hageja peab võimalikuks juhul, kui kostja asub võlgnevust tasuma, kustutama viivisnõude arvelt edaspidi jooksvate kuude eest esitatavaid arveid. 2 Kostja nõustub nõustub kohtuistungil hageja poolt täpsustatud ja täiendatud nõudega. Lastele makstavate elatusrahade osas lubab ta esitada noorema lapse isa vastu uue nõudeavalduse, samuti taotleb kolmele lapsele nende isalt makstava elatusraha suurendamist ning võtab ka ennast töötuna arvele. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, olles ära kuulanud hageja esindaja ja kostja seisukohad ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt kohtumenetluses täiendatud ja täpsustatud nõude ulatuses ning kuulub selles ulatuses ka täielikult rahuldamisele. Pooltevahelised võlasuhted tulenevad nende vahel kommunaalteenuste osutamiseks sõlmitud lepingutest. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses ka kirjeldanud. Hageja on osutanud kostjale veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise teenust, samuti müünud soojusenergiat korteri kütmiseks. Kostja on vastavaid teenuseid tarbinud, kuid jätnud hagejale nende eest tasumata. Kostja on omaks võtnud, et ta ei ole täitnud lepinguid korrektselt ning on jäänud hageja ees hageja poolt kohtus täpsustatud summas võlgnevusse.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda temalt selle kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (
Kostja ei ole hageja nõutud viivisnõude arvestamise aluseid ega määra vaidlustanud. Eeltoodud asjaoludel ning kohtumenetluses hageja poolt täpsustatud ulatuses on hageja nõue kohtu hinnangul põhjendatud ning kuulub tervikuna rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 70 824.85 krooni, millest põhivõlg moodustab 43 757.15 krooni, leppetrahv 3 655.30 krooni ning 23 412.40 krooni moodustab kohtusse pöördumisel sissenõutavaks muutunud viivis. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hageja on tasunud samas nõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 28.11.2008 summas 354 krooni (maksekorraldus nr 657). Kostja vastuväitest tulenevalt hagimenetluses hagi esitamisel on hageja täiendavalt tasunud riigilõivu 11.03.2009 summas 1262 krooni ning 01.04.2009 summas 5884 krooni. 3 Hagejal on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohus juhindus veel TsMS § 442; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 4. juulil 2009. a. Nooremreferent Lea Herne 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.