2-09-20124/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2009.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-20124 Tsiviilasi L T hagi R T vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja L T (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja R T (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Tsiviilasja hind 39 150 krooni RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
3. Välja mõista R T L T kasuks elatis poja M T, sünd xxx, ülalpidamiseks igakuiselt 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates 05.05.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.
4. Välja mõista R T L T kasuks elatis tütre P T, sünd xxx, ülalpidamiseks igakuiselt 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates 05.05.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.
5. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel. Menetluskulude jaotus
6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 05.05.2009.a kohtule esitatud hagiavalduses palub L T mõista R T välja elatis poja M T ja tütre P T ülalpidamiseks igaühele 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuuplaga alammäära, alates hagiavalduse esitamisest kohtule. Kostja 27.05.2009.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses võttis hagi õigeks ja tunnistas hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Leiab õigeks menetluskulud jätta hageja või poolte endi kanda. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kuna kostja võttis kirjalikus vastuses hagi õigeks, kuulub hagi rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohtule esitatud lapse M T sünnitunnistuse (sünd registreeritud Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, akti kande nr xxx) ja P T sünnitustunnistuse (sünd registreeritud Ida-Viru Maavalitsuses /Narva/, akti kande nr xxx) kohaselt on laste isaks R T ja emaks L T. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida lapse PKS § 60 sätestatud ülalpidamiskohtust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vastavalt PKS § 70 lg 1 kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. 2 Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Geete Lahi Kohtunik 3