Tsiviilasi nr: 2-09-2269 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 02.07.
- a., Tallinn Tsiviilasja number 2-09-2269 Tsiviilasi O. K. hagi A. M. vastu elatise suurendamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.03.2009.a. otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 23985 krooni Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. M. apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): O. K. (isikukood XXXXXXXX, elukoht XXXXX XX XX); Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): A. M. (isikukood XXXXXXXX, elukoht XXXXX XXXXX tehinguline esindaja Veronika Jakovleva Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Harju Maakohtu 30.03.2009.a otsus jätta muutmata.
- Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
- Jätta rahuldamata apellandi taotlus Haigekassalt ja Maksuametilt apellandi osas maksude laekumiste kohta tõendi väljanõudmiseks. 1
(5)Tsiviilasi nr: 2-09-2269
- Jätta maakohtu menetluskulu poolte kanda. Ringkonnakohtu menetluskulu jätta kostja, A. M. kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- 20.01.2009.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi, milles palus suurendada Tallinna Linnakohtu 19.04.2002.a otsusega tsiviilasjas nr 2/3/338083/01 hageja ja kostja alaealisele lapsele J. M. elatist praeguselt 800 kroonilt 4840 kroonini. Hagi põhjenduste kohaselt on lapse vajadused suurenenud ja on praegusel ajal 8580 krooni kuus. Kostja vastuväidetele vastates leiab hageja, et kostja on töövõimeline meesterahvas ning et kostja pangakontot uurides selgub, et kostja igakuine sissetulek on ca 28400 krooni ning et ebaõige oleks jätta hagi osaliselt rahuldamata seetõttu, et kostjal on veel teinegi laps, kellele ta peab elatist tasuma. Kostja vastuväited
- Kostja vaidles hagile vastu, väites, et tema majanduslik olukord ei võimalda tal hagetavat summat tasuda. Kostja kinnitusel on tal võimalik tasuda äärmisel juhul kuni 1500 krooni kuus. Kostja tõi esile, et tal on veel üks laps, kellele ta tasub elatist 2000 krooni kuus ning käesoleva hagi rahuldamise korral kannataks teine laps.. Esimese astme kohtu otsus
- Harju Maakohus rahuldas oma 30.03.2009.a otsusega hagi ja muutis väljamõistetud elatist, mõistes kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 2
(5)Tsiviilasi nr: 2-09-2269 summas 4840 krooni. Maakohus tuvastas, et lapse vajadused varasema kohtulahendi tegemise ajaga võrreldes oluliselt muutunud ja on kohtuotsuse tegemise ajal 8580 krooni kuus. Maakohus leidis, et kostja on töövõimeline meesterahvas ja et kostja väited halva majandusliku olukorra kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Maakohus lähtus sellest, et kostjale kuulub kolm mootorsõidukit ja ühisomandiosa korteriomandist, mistõttu võimaldab kostja varaline olukord elatist hagetavas suuruses tasuda. Kohus leidis, et kostja väited teisele lapsele elatise maksmise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Apellatsioonkaebus
- Maakohtu otsusega ei nõustunud kostja ja esitas selle peale 13.05.2009.a apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebuse kohaselt jättis kohus põhjendamatult tähelepanuta kostja väite, et kostjal on veel üks laps, kes on alaealine ja kes saab elatist 2000 krooni kuus. Kohus on põhjendamatult leidnud, et kostja sissetulek on 28400 krooni kuus. Kostja kinnitab, et ta on töötu ja elatub juhutöödest. Kohus on nõustunud, et kostja erinevatest kooseludest sündinud lapsi tuleb kohelda võrdselt, kuid samas on kohtud jätnud põhjendamata, miks tuleb kostja üht last eelistada teisele lapsele. Vastustaja seisukoht
- Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt ei hakka ringkonnakohus otsust põhjendama, sest järgib maakohtu otsuse põhjendusi.
- Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus ei ole tuvastanud, et kostja igakuine sissetulek on 28400 krooni. Sellised asjaolud märkis maakohus otsuse kirjeldavas osas, kus esitatakse menetlusosaliste väited.
- Apellant väitis, et tema ülalpidamisel on veel teinegi laps ja et apellandi majanduslik olukord on raske, mistõttu satuks apellant käesoleva hagi rahuldamise korral raskesse majanduslikku olukorda ja kannatada saaks teise lapse ülalpidamine. Ringkonnakohus leiab, et apellandi vastavasisulised väited ei saa konkreetsel juhul olla maakohtu otsuse muutmise aluseks. Maakohus leidis õigesti, et apellandi vastavasisulised väited ei ole tõendatud. Elatist saaks 3
(5)Tsiviilasi nr: 2-09-2269 kostjalt väiksemas ulatuses välja mõista juhul, kui kostja tõendaks, et tema majanduslik olukord on sedavõrd halb, et teise lapse ülalpidamine satuks käesoleva hagi rahuldamise korral ohtu. Elatist ei saa välja mõista alla põhjendatud ulatuse juhul, kui elatise maksmiseks kohustatud isikul on muud vara, mille arvelt elatise maksmise kohustust täita. Maakohus on oma otsuses lähtunud sellest, et kostjale kuulub kolm autot. Apellant ei ole sellele asjaolule vastu vaielnud ega apellatsioonkaebuses märkinud, miks kohus vastavatest asjaoludest lähtuda ei saa. Seega saaks kostja oma elatise maksmise kohustust täita muu vara arvelt. Sellele lisaks märkis apellant, et ta elatub juhutöödest, st apellant möönis, et tal siiski mingid tööd ja sissetulekud on, kuid nende suurust jm olulisi asjaolusid apellant esile ei too. Seega ei ole apellant esile toonud asjaolusid, mille alusel saaks kohus kujundada veendumuse elatise väiksemas ulatuses väljamõistmise põhjendatusest. Eespool toodust tulenevalt ei saa käesolevas lõigus käsitletud apellandi väited olla apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks.
- Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väidetega, mille kohaselt peaks kostja laste elatusraha olema võrdse suurusega. Lapse elatusraha väljamõistmisel lähtutakse lapse vajadustest ja vanemate võimalustest ning asjaolu, et kostja teisele lapsele on välja mõistetud elatis, mis on vaidlustatud kohtuotsusega välja mõistetud elatisest väiksem, ei tähenda, et kohus ei võiks käesolevas asjas välja mõista teise lapse elatisest suuremat elatist.
- Apellant esitas ringkonnakohtule tõendite kogumise taotluse, milles palus Haigekassalt ja Maksuametilt välja nõuda kostja maksulaekumiste info. Selle asjaoluga soovis kostja tõendada asjaolu, et tema eest ei tasuta riiklikke makse. Ringkonnakohus jätab vastava taotluse rahuldamata. Hagi kuulub rahuldamisele seetõttu, et kostjal on muud vara, mille arvelt elatise maksmise kohustust täita ja seetõttu, et kostja väidab ise, et ta elatub juhutöödest, mis ametlikult kajastatud maksulaekumistes ei kajastu. Seega kuulub hagi rahuldamisele isegi siis, kui kostja poolt apellatsioonimenetluses esitatud vastava asjaolu õigsust eeldada. Menetluskulude jaotus
- Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, siis jääb maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus muutmata. Kuivõrd kostja esitas apellatsioonkaebuse, mis jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi (kostja) kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. 4
(5)Tsiviilasi nr: 2-09-2269 12. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Seppik Kaupo Paal Malle 5
(5)