KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2009 Tartu Tsiviilasja number 2-07-5993

§-st 112, aga ei ole esitanud oma hagi aluses konkreetseid

§ 112

lg-st 1 tulenevaid väärtusi, mille alusel oleks tal õigus nõuda ostuhinna alandamist. Hinna alandamise eesmärgiks on

§ 112

järgi mittekohase täitmisega rikutud pooltevaheliste kohustuste tasakaalu taastamine olukorras, kus ostja on mittekohase täitmise vastu võtnud ja ei soovi lepingust taganeda.

§ 112lg 2 järgi toimub hinna alandamine avalduse tegemisega teisele lepingupoolele.

Seega, hinna alandamine eeldab, et rikutud on kohustust, mille eest on hind kokku lepitud. Hinna alandamise objekt ei saa olla rahaline kohustus. Hinda saab seega alandada üksnes sellise kohustuse rikkumise suhtes, mis on hinna tasumisega vastastiku seotud (näiteks müüja kohustus anda üle ese ja teha võimalikuks omandi üleandmine). Kehtivast võlasuhtest peab olema tekkinud kohustus ja see peab olema sissenõutav. Seega ei ole hageja nõude materiaalsed eeldused õiguskaitsevahendi rakendamiseks täidetud ja ei ole järgitud ka hinna alandamise formaalseid nõudeid. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Natalja Aleškevitš taotleb apellatsioonkaebuses Viru Maakohtu 15.04.2008 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõigesti jäetud hagi rahuldamata. Kohtu järeldus, et apellant ei nõudnud vastustajalt võlgnevuste tasumist tõendavaid dokumente, on väär. Apellant palus kogu aeg vastustajat esitada oma võla kustutamist tõendavaid dokumente, mida vastustaja käesoleva ajani teinud ei ole. Vastavalt

§ 101

lg 1 p-le 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja õiguskaitsevahendina nõuda võlgnikult, s.o vastustajalt, kohustuse täitmist. Samuti näeb

§ 101lg 1 p 5 kohustuse rikkumise korral ette hinda alandamist.

Seoses sellega apellandil on seaduslik alus korteriomandi hinna alandamiseks vastustaja võlgnevuse summa võrra, s.o 16 122.05 krooni. Vastustaja võlgnevus on müügilepingu p 3.7 rikkumine, mis annab apellandile õiguse rakendada

§ 101lg 1 p-is 5 nimetatud õiguskaitsevahendit.

28.12.2007 korteriühistu poolt väljastatud tõendist on selgelt näha, et võlgnevus arvestite näitude järgi oli tekkinud 2006. a, kui vastustaja oli korteriomandi omanikuks. Paljasõnaline on seisukoht, et hageja ei täitnud materiaalseid eeldusi õiguskaitsevahendi rakendamiseks ega järginud hinna alandamise formaalseid nõudeid. Vastavalt

§ 112

lg-le 1 kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Apellant esitas 06.06.2007 vastustajale avalduse hinna alandamise kohta, mis on vastustaja poolt kohtu kaudu vastuvõetud. Seega on avalduse esitamise formaalsed nõuded on apellandi poolt täidetud. Vastustaja ei täitnud apellandi eest lepingu p 3.7, millega rikkus oma lepingulist kohustust. Sellel põhjusel apellandil tekkis õigus rakendada sätestatud

§ 101lg 1 p 5 õiguskaitsevahendit, s.o hinda alandamist.

Hinna alandamise suuruseks on vastustaja poolt täitmata jäetud kohustuse suurus, nimelt tema võlgnevus kommunaalteenuste eest 16 112.05 krooni ulatuses, mis tuleneb poolte vahel sõlmitud vara üleandmisvastuvõtuaktist. Järelikult on apellandi nõudel selge põhjuslik seos vastustaja poolse kohustuse mittetäitmise suurusega ja järelikult ka hinna alandamisega. Seega on täidetud hinna alandamise materiaalsed nõuded. 3

1. J. Pappel vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu
2. aprilli 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on vastustaja tasunud XXX XX korteriühistule korrektselt kõik maksed. Hageja esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et J. Pappelil oleks võlgnevus korteriühistu ees. Samuti on tõendamata nõude summa. Jääb arusaamatuks, miks võlgneb kostja elektri, gaasi ja vee eest just korteriühistule. Samuti ei ole teada, kas nt üldhoolduse, maamaks, prügivedu või üldelektri eest on esitatud nõue edasi- või tagasiulatuvalt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Viru Maakohtu
4. aprilli 2008 otsus muutmata. Kuna vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
5. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebuses on esitatud põhiliselt samu väiteid, milliseid esitati esimese astme kohtuski. Maakohus on neid põhjalikult käsitlenud, hinnanud õigesti esitatud tõendeid ja kohaldanud materiaalõigust ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.

§ 112

lg 1 esimese lause kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Hinna alandamine on mõeldav üksnes vastastikuse lepingu puhul ning selle kohaldamise eelduseks on, et rikutud on kohustust, mille eest on hind kokku lepitud. Seega saab hinda alandada üksnes sellise kohustuse rikkumise suhtes, mis on hinna tasumisega vastastikku seotud. Kuna antud juhul on tegemist müügilepinguga, siis saab müüja selliseks kohustuseks olla esmajoones kohustus anda üle ese ja teha võimalikuks omandi üleandmine (

§ 208lg 1).

Asja materjalidest nähtub, et kostja on müüjana eelmärgitud kohustuse täitnud ning sellele ei ole hageja oma nõuet põhjendades ka vastuväiteid esitanud. Eelnevast järelduvalt on maakohus õigesti leidnud, et kuna hinna alandamise materiaalsed eeldused ei ole täidetud, siis juba üksnes seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Apellant on ekslikult leidnud, et alus hinna alandamiseks tuleneb müügilepingu p-st 3.

1. Nimetatud punkti kohaselt müüja kannab kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe kuu jooksul arvates valduse üleandmisest. Kuigi nimetatud müüja kohustus sätestati müügilepingus, ei ole selle puhul tegemist müügilepingust tuleneva vastastikuse kohustusega, s.t sellest ei sõltunud müügieseme hind. Müügilepingu p-l 3.7 on selgitav tähendus ja sellega lepiti kokku, et kuni müügilepingu otsese valduse üleandmiseni seotud eluasemekulud (elekter, vesi, gaas) kannab müüja. Üleandmisevastuvõtmise aktist (t.l 18) nähtub, et korteriomand anti ostjale üle 03.01.2007 ja selles fikseeriti arvestite näidud. Üleandmise-vastuvõtmise akti alusel koostati arve nr 1035 ning vaatamata sellele, et see saadeti hagejale, on selle tasumise kohustus kostjal. Arvel märgitud summa tasumist saab korteriühistu nõuda kostjalt. Hagejal tekkiks nõudeõigus kostja vastu juhul, kui ta hüvitaks kostja eest arvel märgitud võla korteriühistule. 4 Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellandi poolt apellatsioonkaebusele lisatud tõendid kahel lehel korteriomandi, XXX XX Tallinn, arvelduste kohta korteriühistuga, kuna need kajastavad asjaolusid, mille kohta on andmed asja materjalide juures olemas. TsMS § 225 lg 3 kohaselt volitus ei lõpe volitaja surmaga, tsiviilkohtumenetlusteovõimetuks muutumisega ega tema seadusliku esindaja muutumisega. TsMS § 353 lg-st 2 tulenevalt füüsilisest isikust poole surma korral menetlus ei peatu, kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja. Eelmärgitud sätete alusel oli vastustajat esindaval advokaadil õigus esitada vastus apellatsioonkaebusele ka pärast vastustaja surma.
2. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus apellandi kanda. Andra Pärsimägi Egon Konsand 5 Üllar Roostoja