Obsah (6)

§ 229§ 651§ 654§ 230§ 633§ 60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2009 Tartu Tsiviilasja number 2-05-2694 Tsi

§ 229

lg-le 1 on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Samuti tegi esimese astme kohus valesti kindlaks apellandi S. Komarovi elukoha ajal, mil elektrienergia oli välja lülitatud. Apellant S. Komarov teatas kohtule, et töötab äriühingus, mille asukoht on Tallinnas, kuid faktiline töökoht asub Sillamäel, kuhu S. Komarov igal hommikul oma kodunt Kohtla-Järve linnast sõitis. Kohus sai aru, et S. Komarov töötas Tallinnas ja ei elanud kodus elektrienergia puudumise ajal. Kohtule oli samuti esitatud tõend selle kohta, et ebaseaduslikult välja lülitatud elektrienergia ajal omandas S. Komarov uue muruniiduki 4300 krooni, omandas uue pesumasina, kuna vana sai kahjustada ootamatult elektrienergia väljalülitamisel. Nimetatud asjaolude kohta andsid tunnistusi tunnistajad, kuid kohus ei andnud nende tunnistuste kohta hinnangut. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul vaidlustatakse maakohtu otsust osas, millega jäeti rahuldamata S. Komarovi vastuhagi Eesti Energia AS vastu varalise ja mittevaralise kahju 100 000 krooni väljamõistmiseks ja millega jäeti rahuldamata V. Komarova hagi Eesti Energia AS vastu mittevaralise kahju 100 000 krooni väljamõistmiseks. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes selles osas ning ei kontrolli otsust osas, millega maakohus jättis rahuldamata Eesti Energia AS hagi V. Komarovi vastu 12 739.89 krooni väljamõistmiseks. 12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu otsuse põhjendustega, ei korda ringkonnakohus kooskõlas

§ 654lg-s 6 sätestatuga oma otsuses kõiki esimese astme kohtu põhjendusi.

Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendes esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Maakohus on käsitlenud kõiki esitatud tõendeid ja asjaolusid, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud S. Komarovi vastuhagi ja V. Komarova hagi rahuldamata. 12.

1. Mittevaraline kahju. Maakohus on õigesti leidnud ja apellatsioonikaebustes ei ole vaidlustatud asjaolu, et S. Komarovi ja Eesti Energia AS vahel oli sõlmitud leping elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise kohta, mille lahutamatuks osaks on tüüptingimused ning et ostja vastutus lepingu rikkumise eest on reguleeritud tüüptingimuste p-s 10, võrguettevõtja vastutus tüüptingimuste p-s 11 ning et võrguettevõtja vastutab lepingu rikkumise eest otsese kahju eest vastavalt tüüptingimuste p-le 11.
2. Maakohus on vaidluse lahendamisel õigesti tuginenud VÕS § 134 lg-le 1, mille kohaselt lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralist kahju. 6 Apellant V. Komarova väide, et kuna tema ja Eesti Energia AS vahel puudub lepinguline suhe, siis on maakohus tema suhtes kohaldanud ebaõigesti VÕS § 134 lg 1, ei ole põhjendatud. Nähtuvalt asja materjalidest on apellandid abikaasad ning nad mõlemad elasid
3. a aadressil Kalda 11 a Kohta-Järve ning väidetavalt põhjustas neile mõlemale mittevaralist kahju Eesti Energia AS. Antud juhul tuleb juhinduda VÕS § 81 lg-s 1 sätestatud kolmandat isikut kaitsva lepingu regulatsioonist, millest tulenevalt kaitseb elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise leping ka V. Komarovat kui S. Komarovi pereliiget ja elektrienergia faktilist tarbijat. Kolmandat isikut kaitsev leping on seaduse alusel loodud pealepingust sõltumatu lepingulise iseloomuga õigussuhe, mis annab VÕS § 81 lg 2 alusel pealepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude lisaks võlgnikule ka isikule, kes lepingu sõlmimisel ei osalenud. Seega on maakohus põhjendatult leidnud, et V. Komarova poolt esitatud faktilistest asjaoludest tulenevalt on tema nõude materiaalõiguslik alus VÕS § 134 lg
4. VÕS § 127 lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Nimetatud sättest ja VÕS § 134 lg-st 1 tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu rikkumise korral ei hõlma kahju ärahoidmise eesmärk mittevaralise kahju nõude esitamise võimalust. Kõne alla saaks tulla ainult varalise kahju nõue. Samuti on maakohus õigesti märkinud, et lepinguliste kohustuste rikkumise korral mittevaralise kahju hüvitamise nõuet üldreeglina esitada ei saa. Apellandid ei ole tõendanud, et lepinguline kohustus oli suunatud just mittevaralise huvi järgimisele ning et vaidlusalune leping oleks kohustanud Eesti Energia AS kaitsma apellante mittevaralise kahju eest. Seetõttu ei saanud mittevaraline kahju olla Eesti Energia AS-le olla ettenähtav ning apellantide tuginemine VÕS § 127 lg-le 3 ei ole põhjendatud. Seda, et lepinguline kohustus oli suunatud varalise huvi järgimisele, on möönnud ka apellandid, kinnitades kaebustes, et Eesti Energia AS eesmärgiks elektrienergia väljalülitamisel oli sundida neid tasuma võlgnevus. Asjakohane ei ole apellantide viide Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-111-96, kuna nimetatud lahendis käsitleti mittevaralise kahju hüvitamist seoses tervisekahjustusega. 12.
5. Varaline kahju.

§ 230

lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega oli S. Komarovi kohustuseks tõendada, et elektrienergia väljalülitamine Eesti Energia AS poolt põhjustas talle varalise kahju. Maakohus on põhjendatult leidnud, et S. Komarov ei ole tõendanud varalise kahju 31 576 krooni tekitamist ning jätnud seetõttu õigesti hagi rahuldamata. Apellandi vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Statistikaameti veebileheküljelt saadud andmed, palju kulus Ida-Virumaal 2005. a keskmiselt ühe inimese kohta rahalisi vahendeid toitlustamiseks väljaspool kodu, majapidamiskuludeks ja teenusteks, ei tõenda, et apellant on nimetatud kulutused kandnud, s.t nimetatud andmed ei tõenda apellandile kahju tekitamist Eesti Energia AS poolt. Maakohus on õigesti märkinud, et põhimõtteliselt saaks kahjuna käsitleda hinna vahet, mille võrra on avalikult pakutavad teenused kallimad ja seda juhul, kui nimetatud teenuse kasutamine oli tingitud elektrienergia väljalülitamisest. Samas on apellant ise kaebuses märkinud, et eeltoodu kohta tal tõendeid esitada ei ole. Lisaks märgib ringkonnakohus, et apellant on nimetatud kulutuste põhjendamisel jätnud tähelepanuta enda seletuse maakohtu istungil (t.l 135, II kd), et tal oli elamus kamin ja elamu keldris saun. Külmiku ja muruniiduki kasutusjuhendid (t.l 11 ja 12, II kd) ei tõenda, et apellant oleks need ostnud, s.t saanud kahju. Isegi juhul, kui apellant oleks tõendanud nimetatud muruniiduki ja külmiku ostmist, oleks ta pidanud tõendama põhjuslikku seost kahju ja Eesti Energia AS tegevuse vahel. Ka nimetatud asjaolu ei ole apellant tõendanud. 7 Asjaolu, et eestlaetava pesumasina Brandt WFH1687K maksumus on 9750 krooni (t.l 49, II kd) ei tõenda apellandile kahju tekitamist Eesti Energia AS poolt. Samuti ei ole apellant tõendanud, et elektrienergia väljalülitamise tõttu sai ta kahju riknenud toiduainete ja kasutamiskõlbmatuks muutunud riietusesemete näol. Apellant ei ole tõendanud ja apellatsioonkaebuses ei ole ta tuginenud asjaolule, et töövõimetuslehel viibimine ajavahemikel 03.08.2005-16.08.2005 ja 29.08.2005-09.09.2005 oli põhjuslikus seoses Eesti Energia AS käitumisega ning et ta oleks saanud seetõttu varalist kahju. 13.

§ 651

lg-st 1 tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

§ 633

lg 2 p 2 kohaselt apellatsioonkaebuses märgitakse muu hulgas apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab. Ülalmärgitud sätetest järeldub üheselt, et apellatsiooniastmes saab vaidlustada vaid nõudeid, millised on esitatud maakohtusse ja milliste nõuete kohta on maakohus teinud otsustuse. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta S. Komarovi 06.01.2009 avalduses esitatud nõude Eesti Energia AS-lt kahju 11 793.60 krooni (4536 tundi x 2.60 krooni=11 793.60), kahju 6260.60 krooni (väidetav kahju seoses töölepingu lõpetamisega) väljamõistmiseks ning nõude Eesti Energia AS-lt 6560 krooni tagasisaamiseks ning tagastab apellandile nimetatud nõuetega seoses esitatud tõendid 5-l lehel. Eesti Energia AS esitas hagi maakohtusse 13.06.2005. Seetõttu tuleb menetluskulude jaotusele ja kindlaksmääramisele kohaldada enne 01.01.2006 kehtinud

sätteid.

§ 60

lg 3 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) kohaselt kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Nimetatud sätte alusel jätab ringkonnakohus tähelepanuta ja tagastab S. Komarovile tema poolt ringkonnakohtule 06.01.2009 esitatud kuludokumendid õigusabi kohta esimese astme kohtus 9-l lehel. Kuivõrd apellatsiooniastmes ei vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega jäeti rahuldamata Eesti Energia AS hagi S. Komarovi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, siis jätab ringkonnakohus tähelepanuta ja tagastab S. Komarovile tema poolt ringkonnakohtule 06.01.2009 esitatud kirjavahetuse Eesti Energia AS-ga 9-l lehel. Samuti tagastab ringkonnakohus S. Komarovile töövõimetuslehe nr 9501347 koopia, kuna nimetatud tõend on tsiviilasja materjalide juures (t.l 22, II kd). 14. Seoses apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmisega jäävad apellantide menetluskulud apellatsiooniastmes apellantide kanda. Viivi Tomson Egon Konsand 8 Üllar Roostoja