Obsah (4)

§ 146§ 135§ 150§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2009 Tartu Tsiviilasja number 2-07-20667

§ 146lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

VÕSRS § 9

1. lõike järgi kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01.07.2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01.07.
2. VÕSRS § 9 lg 2 järgi arvestatud 3-aastane aegumistähtaeg lõppes 01.07.2005 (

§ 135). Hageja nõue on aegunud, kuna kohtule on hagi esitanud 30.05.2007.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Seega jättis kohus hagi rahuldamata. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Elisa Eesti AS esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. detsembri 2007 otsuse tühistamist osas, mis käsitleb haginõuet A. Varlamovi vastu rahuldamata jätmist ja menetluskulude hageja kanda jätmist ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista A. Varlamovilt välja kahjuhüvitis 6 391.30 krooni, 28.12.2007 sissenõutavaks muutunud viivitusintress summas 1 134.22 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintress protsendimääraga 0,0082% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni, arvestusega alates 29.12.
3. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõigesti tuginetud TsK §-dele 173-174, mis reguleerivad lepingulist võlasuhet, ning ebaõigesti kohaldatud

§ 146lg-t 1, mis sätestab tehingulise nõude aegumistähtajaks 3 aastat.

Hagi aluse muutmise taotluses on apellant välja toonud TsK § 448 lg 1, mille kohaselt kuulub isiku varale tekitatud kahju täies ulatuses hüvitamisele. Vastustaja enda poolt apellandile esitatud avalduse alusel on kindlaks tehtud, et lepingulist suhet lepingute nr 0334320, 0334321 alusel ei tekkinud. Vastustaja on kirjalikus avalduses kinnitanud, et kasutas temale mittekuuluvat isikutunnistust ning sõlmis lepingu kolmanda isiku nimel. Tuginedes võlasuhte relatiivsuse põhimõttele, ei saa kolmandale isikule lepingu alusel kohustusi võtta. Kohus ei ole eristanud lepinguõiguslikku ja deliktilist vastutust. Asjas oleks tulnud asi lahendada kahju õigusvastase tekitamise sätete järgi; 2) sätestab VÕSRS § 9 lg 1, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Kahju 3 õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama (

§ 150lg 1).

Apellant sai kahju tekitanud isikust teada seoses vastustaja poolt 30.05.2006 tehtud avaldusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
2. detsembri 2007 otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati. Maakohtu
3. detsembri 2007 otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohtu lõpetas menetluse J. Varlamovi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks seoses hagist loobumisega ja seetõttu ringkonnakohus TsMS § 651 lg 1 alusel ei kontrolli selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.
4. Maakohus on õigesti nõude aegumistähtaja arvutamisel kohaldatud

§ 146

lg-t 1 ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda teisele seisukohale.

§ 146sätestab tehingust tuleneva nõude aegumistähtaja.

Asja materjalide hulgas on hageja avaldus hagi aluse muutmiseks ja hagihinna vähendamiseks (tl 69-71). Viidatud hagi aluse muutmise avalduse kohaselt lähtub hageja oma nõudes A. Varlamovi vastu kahju õigusvastasest tekitamisest. Hageja väitel sai ta A. Varlamovi poolt talle kahju õigusvastasest tekitamisest teada 30.05.2006 A. Varlamovi avaldusest, mille kohaselt A. Varlamov tunnistab asjaolu, et ta võttis J. Varlamovi passi ja sõlmis selle alusel J. Varlamovi nimel liitumislepingu nr 0334320 (tl 20). Hageja väite kohaselt sai ta 30.05.2006 avaldusest teada ka seda, et A. Varlamov sõlmis J. Varlamovi nimel liitumislepingu nr 0334321. Lähtudes hageja poolt esitatud hagi alusest, võib tuleneda hageja nõue A. Varlamovi vastu poolte vahel 23.07.2001 sõlmitud suulisest lepingust. A. Varlamov on sõlminud 23.07.2001 kirjaliku liitumislepingu hagejaga J. Varlamovi nimel, omamata selleks volitust. Sel ajal kehtinud

103 lg 1 kohaselt tehing, mille teise isiku nimel on teinud isik, kellel ei olnud volitust, on tühine. Seega on leping, mille A. Varlamov sõlmis J. Varlamovi nimel, tühine. Kuna tehing on tühine, siis tekkis hagejal liitumislepingu tagasitäitmise nõue, samas aga ei ole J. Varlamov midagi liitumislepingu järgi saanud. Hageja poolt osutatud teenust kasutas A. Varlamov ning tema poolt kasutatud teenuse eest esitati ka arved, seetõttu saab eeldada, et hageja ja A. Varlamovi vahel oli suuline leping. 8. Lähtudes eeltoodust on maakohus õigesti kohaldanud nõude aegumist ning arvestanud

§-s 146 sätestatud tehingust tuleneva nõude aegumistähtaega. Nähtuvalt asja materjalidest, on nõude aluseks olnud võlgnevus 6 391.30 krooni tekkinud ajavahemikul september 2001 kuni detsember 2001. Kuni 01.07.2002 kehtinud

§ 113

lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine tähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta oli seaduses sätestatud lühem aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldatud. 01.07.2002 hakkas kehtima

uus redaktsioon, mille § 146 lg 1 alusel on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vastavalt VÕSRS § 9 lg-le 2 kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne

1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud aegumistähtaega alates
2. juulist
3. 4 Antud juhul on

§ 146lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg lühem (3 aastat) kui enne 1.

juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt (10 aastat) ning seetõttu tuleb hakata arvestama

§ 146lg-s 1 sätestatud tähtaega alates 1.

juulist

1. Seega sai hageja enne
2. aasta
3. juulit tekkinud võlgnevuse nõude esitada kuni 01.07.
4. Hagi on kohtule esitatud 30.05.2007, s.o pärast aegumistähtaega.
5. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis tuleb TsMS § 173 lg 3 ja 4 alusel jätta maakohtus ning ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud Elisa Eesti AS kanda. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 5 Viivi Tomson