← Eesti

2-08-10064/9

Obsah (9)§ 361§ 76§ 100§ 101§ 108§ 113§ 367§ 142§ 145

Tsiviilasi nr 2-08-10064 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 14. november 2008, Tartu kohtumaja Tsiviilasja numb

§-de 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 6; 108 lg 1; 113; 142 lg 1; 145 lg 1, 2; 196; 367 lg 1 alusel võla 8398,07 krooni ja viiviste 8397,07 krooni väljamõistmist. Hageja taotleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt märtsikuu rendimakse 2851,70 krooni osas. Kostja kui käendaja andis sõiduauto Daewoo Lanos, riiklik reg nr 350 ARJ üle pankrotihaldur Ene Ahasele

  1. märtsil 2005, kes edastas auto kohe ka Ühisliisingu AS-le. Ühisliisingu AS-le teatati OÜ Matar pankrotimenetlusest
  2. novembril
  3. OÜ Matar pankrot kuulutati välja
  4. jaanuaril 2005 ja pankrotivarasid hakkas haldama pankrotihaldur Ene Ahas. Kostja läks koos pankrotihaldur Ene Ahasega samal päeval Ühisliisingu AS Tartu kontorisse ja tegi taotluse sõiduauto Daewoo Lanos ümbervormistamiseks oma nimele, kuid Ühisliisingu AS sellele ei reageerinud. Ühisliisingu AS oleks pidanud kohe
  5. jaanuaril 2005 oma vara tagasi nõudma, aga ei teinud seda. Kuna sõiduauto anti Ühisliisingu AS-le üle märtsikuus on aprillikuu arve alusetu. Sõiduauto müügikulud ei ole seotud rendimaksetega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja menetluskulude jaotus
  6. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: - hageja ja OÜ Matar sõlmisid
  7. juulil 2002 liisingulepingu nr L02104823 tähtajaga 02.07.2006, mille objektiks oli sõiduauto Daewoo Lanos 1,5; - OÜ Matar kohustus tasuma liisingumakseid vastavalt maksegraafikule; - pooled sõlmisid
  8. juulil 2002 käenduslepingu, mille kohaselt kohustus käendaja maksma hageja ja OÜ Matar vahel sõlmitud lepingust tulenevaid maksmata makseid, tasusid, viiviseid ja muid võlgnevusi kogusummas 110 000 krooni; - OÜ Matar pankrot kuulutati välja
  9. jaanuaril 2005; - liisinguleping lõpetati ennetähtaegselt ja rendiobjekt tagastati hagejale 2005 märtsikuu lõpus; - viimase rendimakse tasus kostja hagejale veebruarikuus
  10. 2.

§ 361

kohaselt kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada

§ 101lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Antud juhul ütles hageja lepingu üles ja nõuab kostjalt 2

(4)kui käendajalt kohustuse täitmist (

§ 108

) ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (

§ 113). 3.

Kohus leiab, et OÜ Matar rikkus lepingut, jättes täitmata üldiste tingimuste p-s 6.1 sätestatud kohustuse maksta tema poolt tasumisele kuuluvaid rendimakseid ja käibemaksu maksegraafikus toodud suuruses ja vastavateks maksmispäevadeks ning teisi summasid vastavalt lepingule ja Ühisliisingu poolt kehtestatud hinnakirjale. Kostja on hagi märtsikuu rendimakse 2851,70 krooni võlgnevuse osas omaks võtnud. Kohus loeb TsMS § 231 lg 2 alusel hagi selles osas omaksvõetuks. Poolte vahel ongi vaidlus selles, kas maksegraafikus toodud

  1. kuupäeval tasumisele kuuluv liisingumakse kuulus tasumisele eelneva perioodi või jooksva perioodi eest. Kostja on esitanud vastuväite, et
  2. märtsil 2005 tasumisele kuuluv liisingumakse kuulus tasumisele märtsikuu eest ning kuna sõiduk tagastati märtsikuu lõpus, pole hagejal õigust nõuda tasumist aprillikuu eest (maksmispäev
  3. aprill 2005). Kohus leiab, et pooltevahelise vaidluse lahendamisel kuuluvad kohaldamisele üldised tingimused, mille p 2.1 kohaselt tähendab „Rendimakse“ Rentniku poolt Ühisliisingule Lepingujärgselt igakuiselt kohustuslikult maksmisele kuuluvat renditasu, millele lisandub käibemaks ja mis kuulub maksmisele Maksegraafikus toodud suuruses vastavaks Maksmispäevaks. Rendimakse tasub Rentnik Ühisliisingule igaks Maksmispäevaks vastava Maksmispäeva ja sellele vahetult eelnenud Maksmispäeva vahelise ajaperioodi eest. Seega kuulub vastavalt Rendilepingu üldistele tingimustele rendimakse tasumisele maksmispäeva ja sellele vahetult eelnenud maksmispäeva vahelise ajaperioodi eest, mistõttu kuulus
  4. aprilli 2005 rendimakse tasumisele eelnenud ajaperioodi eest ja makse 2891,37 krooni tuleb kostjalt välja mõista. 4.

§ 367

lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Praegusel juhul oli liisingulepingu ülesütlemine tingitud OÜ Matar pankroti tõttu temapoolsest lepingu rikkumisest. Üldtingimuste p 10.2 kohaselt on rentnik kohustatud lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel hüvitama Ühisliisingule kõik lepingu lõpetamisega seotud kulud. Kohus leiab, et sõiduauto müügikulu on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ning seetõttu on need kulud lisakulud

§ 367lg 4 ja üldtingimuste p 10.2 tähenduses.

Samale seisukohale on asunud Riigikohus

  1. novembri 2006 otsuses 3-2-1-112-06 p
  2. Liisinguandja tegevus on suunatud reeglina üksnes krediidi pealt kasumi teenimisele ja seetõttu ka nende sõiduautode võõrandamisele, mille liisinguvõtja on tagastanud liisingulepingu ülesütlemise tõttu. Igasuguse võõrandamistegevusega tekivad üldjuhul kulud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid müügikulude ebamõistliku suuruse kohta. Müügikulude kohta on hageja esitanud OÜ-le Matar (pankrotis) arve summas 2655 krooni koos käibemaksuga (tl 15). Müügiteenuse kohta on omakorda hagejale esitanud arve Autolink OÜ (tl 42-43, 51), millel on märgitud Daewoo Lanos 1,5 müügikulu 2250 krooni, millele lisades käibemaksu 405 krooni ongi 2655 krooni. Kohtul ei ole alust kahelda arve õigsuses ning kuna arve on esitatud koos käibemaksuga, siis kuulub ka kostjalt müügikulu väljamõistmisele koos käibemaksuga.
  3. Kohus leiab, et hageja viivise nõue tuleb jätta rahuldamata. PankrS § 35 lg 1 p 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisega lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. OÜ Matar pankrot kuulutati välja
  4. jaanuaril
  5. Hageja ei ole tõendanud, et ta seejärel oleks nõudnud kohustuse täitmist käendajalt. Kostja on väitnud, et ta pole nõudekirju hagejalt ega tema esindajalt saanud. 6.

§ 142

lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude 3

(4)hüvitamise eest. Praegusel juhul vastutab kostja kui käendaja
  1. juuli 2002 käenduslepingu alusel OÜ Matar liisingulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise ja lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
  2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi täielikult põhinõude ulatuses, jätab hageja menetluskulud kostja kanda. Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.