Obsah (7)

§ 10§ 1§ 31§ 28§ 150§ 23§ 86

Tsiviilasi nr 2-08-71652 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 30.detsember 2008.a Tartu Kohtumaja kell 13.00 Tsiviilasja number 2-

§ 10

lg 2 p 1 kinnitab muuhulgas võlgniku maksejõuetust asjaolu, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul.

§ 10

lg 2 p 3 kinnitab muuhulgas võlgniku maksejõuetust asjaolu, et võlgnik raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks. Panga nõue ei ole täielikult pandiga tagatud. Kogu nõudest 22 858 120.08 krooni on seisuga 27.10.2008.a. hüpoteekidega tagatud maksimaalselt 13,3 miljonit krooni, seega panga tagamata nõue võlgniku vastu on summas 9 558 120.08 krooni. Võlausaldaja palub algatada võlgniku pankrotimenetlus ja kuulutada välja OÜ Tartu Kinnisvaraarendus pankrot. Oma nõude tõendamiseks esitab võlausaldaja järgmised tõendid: 1. 31.07.2006.a. sõlmitud laenulepingu nr 2006018246 koos lisadega (tl 11-21); 2. 27.06.2007.a. sõlmitud laenulöepingu nr 2007024282 (tl 22-29); 3. võlgnevuse kalkulatsiooni (tl 30-31); 4. 09.10.2008.a. pankrotihoiatuse (tl 32); 2 5. arved ja maksekorraldused (tl 33-52); 6. 02.08.2006.a. sõlmitud kinnistute müügilepingu ja ühishüpoteegi seadmise lepingu ja kinnistu väljavõtted (tl 53-76); 7. 28.06.2007.a. sõlmitud kinnistu müügilepingu ja ühishüpoteegi seadmise lepingu ja kinnistu väljavõtted (tl 77-94); 8. AS Pindi Kinnisvara ekspertarvamused nr 081009-12099-401 ja 081009-12099-461 (tl 9597); 9. AS Pindi Kinnisvara ekspertarvamused nr 081009-12099-431 ja 081009-12099-432 (tl 99102); Tartu Maakohtu 27.11.2008.a määrusega algatati pankrotimenetlus (tl 120-121). II Ajutise pankrotihalduri aruanne (tl 125-279) 1. VÕLGNIKU ÜLDANDMED 1.1. Asutamine ja osanikud : Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ on äriregistrisse kantud 17.09.2004.a. (aluseks äriregsitri teabesüstemmi väljatrükk, ajutise aruande lisa nr 1). Põhikiri on kehtiv alates kinnitamisest 07.09.2004.a. Osakapital on 390 000.- krooni. Reg.kood / Osanikud/ seotud isikud: isikukood Kristel Kuusik/ asutaja Margo Lõhmus Mait Kuusik summa 47909132753 390 000 XXXXXXXXXX 195 000 XXXXXXXXXX 195 000 Ajavahemik 07.09.04-26.10.05 26.10.05 kuni käesoleva ajani 26.10.05 kuni käesoleva ajani 1.2.Osaühingu juhatus. Osaühingu juhatusel aluseks äriregistri andmed. Juhatuse liikme nimi Mait Kuusik Margo Lõhmus Isikukood Ajavahemik XXXXXXXXXX 02.11.05 kuni käesoleva ajani XXXXXXXXXX 17.09.04 kuni käesoleva ajani 1.3. Nõukogu Ei ole moodustatud 1.4.Tegevusalad Äriühingu peamiseks tegevusalaks oli kinnisvaraprojektide arendamine 1.5 Seotud isikud Äriregistri andmetel on võlgniku juhatuse liikmel Margo Lõhmusel ja Mait Kuusikul on seotud isikud äriregistri andmebaasi põhjal 12 erineva ettevõttega (lisa 3), mille kohta koostas ajutine haldur ülevaate tabelina (ajutise halduri koostatud lisa nr 3). 2. ja 3. peatüki aluseks olevad andmed. Võlgniku varade ja võlgade osas on aluseks järelpärimiste vastused (ajutise halduri koostatud lisa 1) ja võlgniku poolt esitatud andmed, mida ajutine haldur on nõudnud esitada (ajutise halduri koostatud lisa 2) 3 Võlgniku esitatud dokumendid on süstematiseeritud ja toimikutesse köidetud, mis esitati ajutisele haldurile pankrotimenetluse ajal . Dokumendid ei ole arhiveeritud ning puuduvad arhiivinimistud. Varade ja võlgade koondandmed/arvulised andmed antakse seisuga 30.11.08.a., sest ajutisele haldurile on esitatud võlgniku bilanss (lisa 3) ja bilansist tulenevad alakontod seisuga 30.11.08.a. Juhul kui ajutisele haldurile esitatud kolmandate isikute andmed on oluliselt teised, antakse iga vara ja võla liigi juures seletus vara/ võlgade muutustele. Juhul kui muutused ei mõjuta olulises mahus bilansimahtu (s.h. vara ja võlgade suhet), ei arvestada koondandmetes kolmandate isikutelt tulnud teabega . Tärniga märgistatud arve ei kajastata koondandmetes. Võlgnik esitades ajutisele haldurile finantsaruandeid, ei ole kohaldanud likvideerimisbilansile kohaldatavaid nõudeid, sest võlgnik on jätkuvalt tegutsev. Pankrotiseaduse tulenevad nõuded vara ja võlgade kajastamisel aga eeldavad , et vara ja nõuded peavad olema reaalsed ning arvestada tuleb ka tingimuslike nõuetega. Taoline varade ja kohuste kajastamine on sarnane likvideerimisbilansile esitatavate nõuetega ning kasutades analoogi lähtub ajutine haldur likvideerimisbilansile kohaldatavatest nõuetest niivõrd, kuivõrd olemas on andmed. Likvideerimis- ja lõpparuande juhise p. 14 kohaselt lähtutakse varade j a kohustuste hindamisel järgmistest põhimõtetest: (

1. a)Raha kajastatakse nominaalsummas; (
2. b)Nõuded, mis eeldatavasti laekuvad likvideerimisperioodi jooksul, kajastatakse nende tõenäoliselt laekuvas summas (
3. c)Muud varad kajastatakse nende neto müügihinnas; (
4. d)Teadaolevad kohustused kajastatakse sõlmitud lepingute või seaduste kohaselt tasumisele kuuluvates summades; (
5. e)Vajadusel moodustatakse täiendavad eraldised kahjulike lepingute, koondamistasude, kohtuvaidluste ja muude likvideerimisega kaasnevate juriidiliste kohustuste suhtes. 2. VÕLGNIKU VARAD KÄIBEVARA 2.1. RAHA – 585,69 krooni Kassas – 550 .- krooni; Hansapank – 0.- krooni; Sampo pangas 30,71 krooni; AS SEB Pank 0,- krooni. 2.2. OSTJATELT LAEKUMATA ARVED 6 160 797, 52 krooni* /0- krooni Võlgnik on esitanud ajutisele haldurile tabeli selgitustega ning ka müügireskonto. Ajutine haldur vaatas iga nõude läbi ning nõue, mis ei ole laekunud ühe aasta jooksul, ei saa lugeda äriühingu likviidseks varaks ja lähtudes konservatiivse hindamise printsiibist – reaalselt laekuva 4 nõude hindamiskriteeriumist, hindas haldur üle aasta vana d nõuded 0.- ks , kahe äriühingu nõudele on antud seletused allpool, miks haldur loeb nende laekumise 0.- ks. Tabel 1. Võlgniku nõuded 3.isikute vastu ja halduri korrigeerimised Britta Hion Elari Kivisoo Herne 32 korteriühistu Aste Kersti Konversus OÜ Oksana Jagur Piret Hion Raiko Petrov TKA EHITUS OÜ nõude tekkimise aeg 29,06,07 11,07,2007 halduri tähelepanek üle aasta vana üle aasta vana 11 585,07 2 719,07 59 236,00 7 170,98 15 089,00 8 831,24 31,03,07 20,06,07 8.12.2005 1.06.2007 2.07.2007 28.05.2007 üle aasta vana üle aasta vana aegunud üle aasta vana üle aasta vana üle aasta vana 726 690,64 võlgnik selgitab, et olemas vastunõue summa 17 579,00 3 008,70 TKA Liimpuit OÜ Tõnis Karoles 5 251 000,00 41 272,00 31.08.2008 14.05.2007 Tüüne Nevvonen 3 861,37 27.04.2007 Viktor Bossenko 12 754,77 6 160 797,84 alates 22.01.08 äriühing võõrandatud isikule, kes ei ole kättesaadav äriühing võõrandatud isikule, kes ei ole kättesaadav , tasumise tähtaeg 30.09.08 üle aasta vana üle aasta vana, tasaarvetusavaldus Esitanud hagi kohtusse võlgniku vastu summas 219 597,55 - Antud koondsummast enamus nõuded moodustavad kahe endise võlgniku äriühingu nõuded: 1) TKA Ehitus OÜ vastu olev nõue summas 726 690,64 krooni ; 2) TKA Liimpuit OÜ vastu olev nõue summas 5 251 000,00 krooni Kokku nende kahe äriühingu nõuded moodustavad 5 977 690, 64 krooni. TKA Liimpuit OÜ ( reg.kood 11171265) osad kuni 31.08.2008 jagunseid kahe äriühingu vahel: Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-le kuulus 200 000.- krooni ning Toomase Puidutööstuse OÜ-le kuulus 200 000.- krooni. Kuni 31.08.2008 oli TKA Liimpuidu OÜ juhatuse liige Mait Kuusik. Mait Kuusik on ka võlgniku juhatuse liige. 31.08.2008 on Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ ja Toomase Puidutööstuse OÜ müünud äriühingu Juris Marcinkevics’le, kes elab Riia linn, Maskavas 254/5-72. Juris Marcinkevics astub ka juhatuse liikmeks Mait Kuusik asemel. Mait Kuusik samal päeval kui astub tagasi juhatusest annab võlgnikule kuuluva vara äriühingule, mille juhtimisest ta ise loobub, vara eest ei tasuta. Vara maksumuseks loeb Mait Kuusik summa 5 251 000.- krooni. Varast loobutakse ajal kui AS SEB Ühispangale võlgnetakse enam kui 20 miljonit krooni. Maksetähtaeg arve järgi saabus 30.09.2008, iseenesest mõistetavalt vara eest tasutud ei ole. Ajutisele haldurile ei ole võlgniku juhatuse liige Mait Kuusik selgitusi andud selle kohta, kas varamoodulmajad on alles või ei. Ajutine haldur on kokku puutunud OÜ Arkotex pankrotimenetluses Juris Marcinkevics nimelise isikuga. Samuti on Juris Marcinkevics omandanud OÜ Arkotex augustis 2008 ning astunud 5 juhatuse liikmeks. OÜ Arkotex suhtes on algatatud pankroitmenetlus. Jõgeva Maakohus on teinud võlgniku ehk Juris Marcinkevisc sundtoomist, kuid politseile antud kohtades Juris Marcinkevisc ei saadud kätte. OÜ Arkotex on antud sama aadress, mis OÜ TKA Liimpuit osa müügilepingus. Nimetatud aadressil Juris Marcinkevisc ei vasta. Juris Marcinkevisc on augustis 2008 omandanud ja astunud ka juhatuse liikmeks OÜ-l Alfa Building. OÜ Alfa Building vastu on Tartu Maakohtus esitatud pankrotiavaldus. TKA Ehitus OÜ vastu olev nõue summas 726 690,64 krooni. OÜ tartu Kinnisvaraarenduse raamatupidaja Helje Kõuts on teavitanud, et tegelikkuses võlgneb OÜ Tartu Kinnisvaraarendus TKA Ehitus OÜ-le ca üks miljon krooni /nõue ei kajastu raamatupidamises, sest arved esitamata, kuid reaalselt tööd teostatud. Seega antud vara nõudena on tasaarvestatav, ja ei kajastata vara hulgas. 2.3 MITMESUGUSED NÕUDED – 4 477 731,80 * / 0 Selgitatud on, et tegemist on nõudega ehituslepingust Aruheina tee 10 summas 4 542 243,23 krooni. Valmidusastme meetodi järgi arvestatud asjale kulunud väärtus koos kasumiosaga Seega ei ole antud nõue konkreetse isiku vastu ning seega antud real varana ei kajastata, kuna antakse aruandes Aruheina 10-le eraldi reaalne kinnisasja väärtus. Seega on antud vara liik 0.- krooni, sest pole isikut kelle vastu nimetatud nõue esitada. 2.4. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 666831,23 * / 0.- krooni Ei kajasta koondandmetes seetõttu, et maksuametile ollakse võlgu. Kohustuste juures arvatakse pärast tasaarvestust maksuameti ees olev võlg väiksem. 2.5. Muud ettemaksud – 2 314.00 krooni 2.6. VARUD – 26 477 137,65*/ 16 629 800.- krooni Võlgnik kajastab varude all ostetud kaubad müügiks ehk enda kinnisvaraarendusi . Õiguslikult määratlevad kui kinnistud ning võimalik realiseerida kui kinnisasju. Lisaks kuulub antud alaliiki ka kaks vallasasja- 2 moodulelamut a 1 600 000.- krooni tükk. KINNISTUD – 27 809 919,68 */ 15 080 000.- krooni Võlgnik omab 13 kinnistut. Tabel 2. Võlgniku kinnistute loetelu Omavalitsuse üksus Jrk.nr. Luunjas Kõrveküla 1, 2, 3,4 5 6 7 8 9 10 Kinnistu nimi Aruheina tee 10 -2,3, 6 ja 7 Aruheina tee 8 Lillevälja tee 9 Lillevälja tee 7 Maikellukese Pääsusilma Karikakra 6 Võru 11 12 13 Ülase Varsakabja Roopa 1 Võlgnik hindab raamatupidamuslikult kinnistute hindasid, s.t. kinnistutele tehtud kulud (soetuskulud , kinnistute arendamisega seotud kulud, ehituskulud jms. ). Turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks hindamishetkel minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt üle tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus peale kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud informeeritult , kaalutletult ning ilma sunduseta. Võlausaldaja on esitanud Kõrveküla ja Luunja kinnistute kohta hindamisaktid (viidatakse aktidele, kuid ei lisata aruandele, sest on esitatud kohtutoimikusse pankrotiavalduse esitaja poolt) Võlgniku kinnistud on katastritunnustega, vt. tabelist Tabel 3 Kõrveküla kinnistud katastritunnustega. Kinnistu nimi Katastritunnus Maikellukese 79403:002:0539 8 9 Pääsusilma 79403:002:0540 10 Karikakra 79403:002:0773 11 Ülase 79403:002:0733 12 Varsakabja 79403:002:0774 Maikellukese, Pääsusilma ja Karikakra krundid on ilma ehitisteta. Võlgniku selgituste kohaselt on algatatud detailplaneeringu koostamine, eesmärgil ehitada tulevikus kolmele kinnistule kokku kaks kahekorruselist korterelamut. Ülase kinnistul asub pooleliolev elamu. Fotod 1 kuni 4 . Ülase kinnistul asuva ehitise kohta . Eksperthinnang on antud Ülase kinnistul asuva maja valmisehitamiseks. Eksperdi arvamuse kohaselt on maja valmisehitamiseks minev summa 1 050 000.- krooni kuni 1 239 150.- krooni. (vt.lisa 7) Varsakabja kinnistul asub pooleliolev ehitis. Fotod 5-6. Varsakabjal asuv ehitis Varsakabja ehitis on suuremas valmimisjärgus kui Ülase. Tegemata on vaid siseviimistlustööd ning vajalik on ehitada gaasitrass. Ekseprthinnagu kohaselt on maja valmimiseks vajaminev summa 615 000.- krooni kuni 736 000.- krooni. Kõrvekülas asuvate kinnistutele on tehtud kaks hindamisakti: Eksperthinnang nr. 32825, kinnistute Maikellukese, Pääsusilma, Karikakra, Ülase ja Varsakabja kohta; Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ poolt. Ekspertarvamus nr. 081009-12099-432, AS Pindi Kinnisvara poolt Kinnistu hindasid kajastatakse tabelis5. Võlgniku kinnistud on katastritunnustega, vt. tabelist 4 . 7 Tabel 4. Luunjas asuvate kinnistute katastritunnused Kinnistu nimi Katastritunnus 43201:003:0119 1, 2, 3,4 Aruheina tee 10 -2,3, 6 ja 7 5 Aruheina tee 8 43201:003:0118 6 Lillevälja tee 9 43201:003:0126 7 Lillevälja tee 7 43201:003:0125 Lillevälja tee 7 ja 9 kinnistutel ei asu ehitis tegemist on kruntidega, kus võlgnikul oli tulevikus plaanis ehitada ridaelamud. Olemas on detailplaneering. Aruheina tee 8 asub pooleliolev ridaelamu, ehitatud I korruse ning tööd peatunud. Foto 7 Aruheina tee 8 pooleliolev ehitis Aruheina tee 10-2, 3, 6 ja 7 on enamuses valmisehitatud ridaelamud, hea ehituskvaliteediga. Fotod 8 -11. Aruheina tee 10 asuvad ridaelamuboksid. Luunjas asuvate kinnistutele on tehtud kaks hindamisakti. Eksperthinnang 32829 kinnistute Lillevälja tee 7, Lillevälja tee 9, Aruheina tee 8 ning korteriomandite Aruheina tee 10-2, 3, 6 ja 7 ( ridaelamuboksid ) kohta; Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ poolt Ekspertarvamus nr. 081009-12099-432, AS Pindi Kinnisvara poolt Võlgnikule kuuluv kinnistu on katastrinumbriga 91901:013:1550 . Kinnistul asub tööstushoone, milles on sisetööd tegemata. Fotod 12-15. Roopa tn 1 asuvast ehitisest. Võrus asuvat kinnistut ei ole hinnatud, kuid kinnistu on müügis kinnisvara portaalis KV.ee hinnang 2 600 000.- krooni Koondandmetes võetakse aluseks eksperthinnangutes toodud madalaim väärtus ja Võru kinnistul KV.ee müügis olev väärtus. Tabel 5. Võlgniku kinnistud ja võlgniku ning eksperdi hinnad. Võlgniku hind Luunja 1 2 3 4 Kõrveküla 5 6 7 8 9 Võru 10 Aruheina tee 10 Aruheina tee 8 Lillevälja tee 9 Lillevälja tee 7 Maikellukese Pääsusilma Karikakra Ülase Varsakabja Üldine Roopa 1 ekspert/hinnang 20% juures eksperdile 4 780 011,38 6 300 000,00 7 560 000,00 4 796 506,91 1 200 000,00 1 440 000,00 3 059 506,90 1 200 000,00 1 440 000,00 3 059 506,90 1 200 000,00 1 440 000,00 658 377,15 800 000,00 960 000,00 658 377,15 Koos 5, 6 ja 7 658 377,13 Koos 5, 6 ja 7 - 2 258 377,15 780 000,00 936 000,00 2 198 709,39 1 000 000,00 1 200 000,00 5 572 432,97 2 600 000,00 3 120 000,00 27 809 919,68 15 080 000,00 18 096 000,00 109 736,65 - Juhatuse liikmed – Mait Kuusik ning Margo Lõhmus nõustuvad, et eksperthinnang lahtrites antud hinnad on madalad, kuid nad leiavad, et antud hindadele 20 % juurde andes on võimalik kinnistud müüa kuue kuu perioodil vältel. Samas esitavad nad Eri Kinnisvara hindamisakti, mis on tehtud 06.juuni 2008 . Nad paluvad vara müügi alghindade määramisel arvestada antud hinnanguga pankrotimenetluses. Eru Kinnisvara on hinnanud ( vt. lisa 15 ) 8 1) Kõrveküla kinnistut Karikara hinnaga 602 743, 84 2) Luunjas Lillevälja tee 7 kinnistut hinnaga 2 204 154,80 3) Luunjas Lillevälja tee 9 kinnistut hinnaga 2 109 215,20 4) Luunjas Aruheina tee 8 kinnistut hinnaga 3 157 000,00 krooni Eri Kinnisvara aktide puudusteks on alljärgnevad asjaolud: 1) Hindamisakt on tehtud juunis 2008. Käesolevaks ajaks on kinnisvara turg alanenud oluliselt, sest sügised muutused maailmaturul on süvendanud majanduskriisi, 2008 aasta suve algul olid alles majanduskriisi esimesed ilmingud, 2008 sügis on tõusnud panga laenuintressid , laenude andmine on väga konservatiivne ning süvenenud on tööpuudus, mis oluliselt on ostuhuvi ja ostuvõimalusi) ; 2) Hinnang põhineb võrdlusmeetodil. Läbipaistev ei ole võrdlusmeetodi juures kohandatuse kasutuse – Ei ole selgitatud kohanduste kasutust (muudab oluliselt hinda kui on 0, või miinus või pluss) ; teiseks on võrreldud objektidega, millise krundid on oluliselt määral teises suurus ( puudub ka selgitus eri suurusega kruntide kasutamisele võrdlusmeetodis 3) Aruheine tee 8 kinnistu juures ei nähtu, kuidas on saadud maa arvestuslik turuväärtus ning jääktaastamisväärtus. Seega leiab ajutine haldur, et ERI Kinnisvara aktides toodu ei vasta reaalsele turuväärtusele detsembris 2008 ning arvestab varade koondis OBER Haus ja Pindi kinnisvara hinnangutes toodut. ( ajutine haldur on vara hindamisel lähtunud konservatiivsest hindamisest- ehk annab minimaalse hinna turul ) Võimalus on , et enampakkumise käigus võib hind kujuneda kõrgemaks ( ka juhatuse liikmed leiavad, et hinnad võiksid olla kõrgemad 20 %, kuid mitte sellises suurusjärgus mida pakub ERI Kinnisvara ) . Arvestades asjaolu, et võlgniku laenukohustuste täitmise tähtajad on saabunud ning iga viivitatud päev toob juurde kohustusi viiviste näol, maksuameti nõue on ka suurusjärgus 1 302 653.- krooni ja arvestades turu madalseisu leiab ajutine haldur, et kiirmüügihinnad on kõigil kinnistutele kindlasti ca 10 % madalamad, kui mitte rohkem. Juhatuse liikmed arvavad, et hoonestamata kinnistud ning poolelioleva ridaelamuga kinnistud tuleks müüa pika perioodi vältel. Juhatuse liikmed leiavad, et pankrotimenetluses tuleks läbi viia tervendav menetlus just läbi nende kruntide, sest läbi selle saaks võlausaldajad rohkem raha. Tervendamise aeg on 24 kuud, vajalik on täiendav lisafinantseerimine või võlausaldajad annavad võimaluse kasutada pankrotivara osade kruntide kiirmüügist tulevat raha . Tabel 6. Juhatuse liikmete pakutav tervendamine rahalises väärtuses. 20% juures eksperdile Luunja 1 2 3 4 Kõrveküla 5 6 7 8 9 Võru 10 Aruheina tee 10 Aruheina tee 8 Lillevälja tee 9 Lillevälja tee 7 Maikellukese Pääsusilma Karikakra Ülase Varsakabja Üldine Roopa 1 tervendamine 24 jooksul 7 560 000,00 7 560 000,00 1 440 000,00 2 200 000,00 1 440 000,00 2 200 000,00 1 440 000,00 2 200 000,00 960 000,00 3 500 000,00 - koos 5, 6 ja 7 936 000,00 936 000,00 1 200 000,00 1 200 000,00 - 3 120 000,00 18 096 000,00 3 120 000,00 22 916 000,00 9 kollase väljaga on tervendamisel kiirmüügikrundid MOODULMAJAD – 3200 000.-*/ 1 549 800.- krooni Valmidusaste hindamata ajutise halduri poolt . Projektdokumentatsioon hindamata ajutise halduri poolt . Juhatuse liige Mait Kuusik, ei suutnud tagada ajutisel halduril või tema esindajal Puhjas asuvate moodulmajade seisukorraga tutvumist. Selgitusena andis, et ei ole võimalik hoone võtmeid Toomas Katušinilt kätte saada. Samas selgitas, et AS SEB esindaja on moodulmaju septembris näinud ning mait Kuusik kinnitab ajutisele haldurile, et nad on samas paigas ja samas komplektsus nagu neid nägi AS SEB esindaja hooneid. Ülase ja Varsakabja eksperthinnang ehitustööde maksumuse määramiseks (vt.lisa 7) , nähtub, et hoone karp koos välisvoodrilaua ja välisavatäidetega on 41% moodulmaja maksumusest. Moodulmaja maksumuseks annab ekspert 11 500.- kuni 13 500.krooni /m². Majad on 140 m² suured. Seega ehituseksperdi kohaselt oleks kogu maja maksumus krooni /m² X 140m² = 1 890 000.- krooni. 41% oleks aga 774 900. - krooni. 13 500 .- Seega tehases oleva kahe moodulmaja moodulid koos välisvoodrilaua ja välisavatäidetega , oleks kokku 1 549 800.- krooni. PÕHIVARA 2.9. MATERIAALNE VARA – 850 847,03*/ Tütarettevõtte aktsiad ja osad , nimiväärtuses 40 000.- krooni Tegemist on OÜ osadega Antud äriühing ei ole tegutsev, kuid võib omada väärtust kui kapitaliga olev äriühing. Ajutisele haldurile ei ole bilanssi esitatud ning seega kui kohustused on suuremad kui vara, on äriühingu väärtus 0.- krooni . Masinad ja seadmed summas 1 309 322,03 / 0.- krooni Kulum on summas 458 475.-krooni Võlgnikul on liisingus sõidukid ning summas 810 847,03 krooni on kapitalirendil olevate asjade jääk . Vara müügiprotsessil on aga oluline liisinguandja seisukoht vara võõrandmise osas. Liisinguandja kas soovib vara tagastamist ja annab nõusoleku müüa seadmeid ja autoid. Eelduslikult on mõttekas müüa seadmeid ja autoid koos liisinguandjaga . Liisinglepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral tuleb liisinguandjale kui krediteerijale VÕS § 367 lg 1 järgi hüvitada krediteerimiseks tehtud kulutused Niisugused kulutused on VÕS § 367 lg 1 järgi esmajoones liisingueseme ostuhind ja ostuhinna finantseerimise kulud. Lepingu ülesütlemise ajal kehtinud VÕS § 367 lg. 3 arvatakse pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast maha liisinguandjale kuuluv osa liisingueseme jääkväärtusest, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse ja liisingulepingus on kokku lepitud, et pärast liisingulepingu lõppemist kuulub osa liisingueseme jääkväärtusest liisinguandjale. VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb juhul, kui liisinguese jääb pärast lepingu ülesütlemist liisinguandjale, viimase kulutuste määramisel arvestada ka tagastatava eseme väärtust 10 Lähtudes VÕS § 367 lg-st 3 on liisinguandja nõude kujundamisel oluline, et tuleb kõrvutada tasumata väljaostumaksed (esemete jääkmaksumus) esemete jääkväärtusega. Kuna lepingu lõppemisel jääb omandiõigus liisinguandjale , säilitab liisinguandja nii esemed kui omandab tasutud maksed. Seega jäävad liisinguandjale kõikide esemete jääkväärtused VÕS § 367 lg 3 tähenduses, mistõttu tasumata väljaostumaksed tuleb kõrvutada esemete väärtusega tagastamise ajal . Lähtudes TsÜS §-st 65, loetakse eseme väärtuseks eelduslikult selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). Antud liisingesemed on turul samaväärse hinnaga kui seda on esemete väljaostumaksed. Võlgnikul sai palutud anda asjadele turuhind, kajastada sõidukite väljaostumaksed ning võtta väljaostumaksete ja turuhinna vahe, et näha kas äriühingule jääb vahendeid sellise tehte tulemusel . Võlgniku poolt antud hinnad on natuke kõrgemad kui liising jääk ning seega võib nii liisingu kohustuse kui liisinguvara tulem olla võlgniku jaoks 0 .- väärtusega. Põhivara kokku 0 kr. Tabel 7 . Võlgniku varad liikide kaupa koondina Raha Muud ettemaksud Varud Kokku 585,69 2 314 ,00 16 629 800 16 632 699,69 2. KOKKU VARAD 16 632 699,69 krooni. 3. VÕLGNIKU VÕLAD/KOHUSTUSED Võlad on struktueeritud Pankrotiseaduses nõuete rahuldamisjärkudest tulenevalt. Pankrotiseadus annab pandiõigusega võlausaldajale suurimad õigused, kui teistele võlausaldajatele (teatamiskohustus, eelistus nõude rahuldusele, teatud vara müügiviisil pandipidajaga koostöö ). Muude nõuete hulgas lähtutakse bilansi passiva poole ülesehitusest. Pikaajaliste kohustuste hulgas ei kajastata liisingute kohustust, vaid arvestatakse liisinglepingute ennetähtaegsest lepingute lõpetamisest tulenev kahju/kahjum. 3.1. PANDIGA /HÜPOTEEGIGA TAGATUD NÕUDED - krooni 3.1.1. AS SEB Eesti Ühispank pandiga tagatud nõuetest- 23 177 958,08.- krooni Võlgniku Luunja ja Kõrveküla kinnistutel on AS SEB EÜP ees hüpoteegid. AS SEB EÜP nõue seisuga 30.11.2008 (lisa 10a): Põhisummas 21 645 000.- krooni Intressid 200 090,81 Viivised 1 332 894,20 krooni. Iga päev kasvab viiviste näol nõue 9 139.- krooni. ( vt. Pankrotiavalduse lisa – viiviste, intresside arvestused). 11 Seega kokku on 30.11.2008 AS SEB Pank nõue summas 23 177 958,08- krooni AS SEB Ühispank on ühishüpoteegid: 1) kõikide Luunjas võlgnikule kuuluvate kinnistutega summas 31 000 000.- krooni. 2) kõikide Kõrvekülas võlgnikule kuuluvate kinnistutega summas 10 140 000.- krooni . Kuigi hüpoteegid katavad AS SEB Pank nõude, ei kata kinnistud, millele on sätitud hüpoteegid AS SEB Pank nõuet. Kinnistute väärtus, mis on tagatud ühishüpoteekidega AS SEB Pank on summas 12 480 000- krooni (vt.tabel 6). AS SEB Pank pandiga tagatud nõue on summas 23 159 696.krooni. Eeldatavalt AS SEB Pank ei saa oma nõuet rahuldatud I järgus, seega langeb ülejäänud nõue II järku. 3.1.2.AS Swedbank pandiga tagatud nõuetest- põhinõue 144 330 EUR= 2 258273,70 kr, millele lisandub viivis 7 201,95 EUR=112 686,03 kr ja intress 5 083,85 EUR=79 544,97 krooni, kokku AS Swedbank ees kohustus 30.11.08 seisuga 2 345 020,70 krooni. Võlgnik on selgitanud, et võlgneb AS Swedbank summas 2 213 117,65 krooni (lisa 10). AS Swedpank nõuet tagab Võru Roopa kinnistutel sätitud hüpoteegid 1.järjekohal summas 420 000.krooni; 2.järjekohal 1 500 000.- krooni ning 4. järjekohal summas 1 400 000.- krooni . AS Hansapnk nõue on tagatud pandiga, kuid piiripeal võib olla nõude rahuldamine pandieseme arvelt. 3.1.3.Põdra Maja OÜ pandiga tagatud nõudest – 2 197 500.- krooni. Antud äriühingu nõue kajastab võlgniku ostureskontros (lisa11 lk 8). Ostureskontrost nähtuvalt on nõue tekkinud 2007 aastal, kuid hüpoteek on sätitud 11.11.2008 asjaõiguslepingu alusel Võrus asuva Roopa tn. 1 kinnistu 5.ndale järjekohale summas 2 500 000.- krooni. Haldur leiab, et pandieseme müügist saadav raha ei kata Põdra Maja OÜ nõuet kui pandiga tagatud isiku nõuet . Kinnistute hüpoteeke kajastab tabel 7. Tabel 8 Hüpoteegid kinnistutel. Luunjas Aruheina tee 10 1, 2, 3,4 2,3, 6 ja 7 5 Aruheina tee 8 6 Lillevälja tee 9 7 Lillevälja tee 7 Kõrveküla 8 Maikellukese Võru 9 Pääsusilma 10 Karikakra 11 Ülase 12 Varsakabja 13 Roopa 1 Hüpoteegid AS SEB Ühispank Ühishüpoteek 31 000 000.- krooni AS SEB Ühispank Ühishüpoteek 31 000 000.- krooni AS SEB Ühispank Ühishüpoteek 31 000 000.- krooni AS SEB Ühispank Ühishüpoteek 31 000 000.- krooni AS SEB Ühispank Ühishüpoteek 10 140 000.- krooni AS SEB Ühispank Ühishüpoteek 10 140 000.- krooni AS SEB Ühispank Ühishüpoteek 10 140 000.- krooni AS SEB Ühispank Ühishüpoteek 10 140 000.- krooni AS SEB Ühispank Ühishüpoteek 10 140 000.- krooni 1, 2. ja 4. Järjekoht AS Swedpank ,. Kokku summas 3 200 000.krooni 5.järjekoht Põdra Maja OÜ summas 2 500 000.- krooni 12 3.2. MUUD NÕUDED – 3 621 510,88 kr 3.2.1.VÕLAD HANKIJATELE – 4 259 127,56 * /1 763 342,93 kr Võlad hankijatele kokku 53 (lisa 11) sisaldab ka OÜ Põdra Maja ees olevat võlgnevust, mida arvestati pandiga tagatud nõude juures , seega ei arvestada OÜ Põdra Maja nõuet hankijate real summas 2 197 500.- krooni. Lisaks kajastatakse ostureskontros võlgnevused, mille kohta on Tartu Maakohtus kohtuvaidlused: 1. OÜ Tet-Ko, esindaja OÜ Nauvitsman, võlg ostureskontros 86 921,- kr 2. Floorin AS, esindaja Eipre & Partnerid OÜ, võlg ostureskontros 65 125,60 kr; 3. Friis OÜ võlg ostureskontros 10 378,03 kr 4. Melufond OÜ, esindaja AS Era Liisingu Inkassoteenused, võlg 73 860.- kr ja 5. Asgard Solution OÜ, esindaja Incure Inkasso OÜ, võlg 59 000,- kr. Kokku on kohtuvaidlused osturekontro võla järgi summas 298 284,63kr, antud summa arvatakse maha hankijate võlgnevusest ja kajastatakse eraldi kohtuvaidluste rubriigis. 3.2.2.MAKSUVÕLAD 2 711 424,93 * / 1 302 653.- krooni Võlgnikul on maskuameti nõue ka aktiva poolele, kuna haldur ei arvestanud nõuet varana , tehes tasaarvestust, siis on siin summa väiksem. Maksuamet on teavitanud nõudest summas 1 302 653.krooni (lisa 12), mis arvestakse koondandmete hulka . 3.2.3. OSTJATE ETTEMAKSED- 84 745,47 / 0 Tiina Kaag ettemaks 84 745,47 (koos käibemaksuga 100 000) Lillevälja 9-1. Antud nõude osas on kohtuvaidlus, seega kajatab ajutine haldur seda kohtuvaidluste peatükis, nr.4. 3.2.4. VÕLAD TÖÖVÕTJATELE – 88 434,00 Aire Osja 38 055 (juhiabi). Helje Kõuts 30 000 (raamatupidaja). Puhkusereserv 20 379 (see on 2007 aasta lõpus arvestatud arvestuslik puhkusetasu reserv, mida võlgnik korrigeerib majandusaasta lõpus. Praegu on saamata puhkused Aire Osja ja Helje Kõuts. Saamata puhkusetasud seisuga 28.11.2008 Helje Kõuts 5113 ja Aire Osja 14322 krooni (lisa 13). Töötajate nõudele lisandub töölepingu lõpetamise hüvitis. Haldur on kohustatud esitama avalduse Eesti Töötukassale. 3.2.5.DIVIDENDIVÕLAD – 623 911,00/ 0 Margo Lõhmus 250 000+ väljamaksmisel tekkiv tulumaks; Mait Kuusik 250 000+ väljamaksmisel tekkiv tulumaks. Kokku väljamaksmisel tekkiv tulumaks 132 911 kr Kuna ettevõte on pankrotiseisus, siis ei kuulu omanikutulu jagamisele. 3.2.6. GARANTIIERALDISED – 256 932,97 /204 253,28 Jakobi 19 Tartu 74 253,28 Kärkna 52 679,69- garantiiperiood käesolevaks ajaks lõppenud Herne 34 Tartu -2261,02 Teguri 31 Tartu 50 000 Salme 27 Tartu 80 000 Kuna Kärkna 52 garantiikohustus on lõppenud, siis ajutine haldur arvab selle kohustuste hulgast välja. 3.2.7 SAADUD LAENUD 49 000 kr Äriühing on saanud laenu: TKA Ehitus 12.03.07 18 000 kr; TKA Ehitus 09.04.07 21 000 kr ja Kuldar Metsla 13.05.07 10 000 kr. 13 4.KOHTUVAIDLUSTES OLEVAD NÕUDED – Võlgnik on esitanud koondtabeli (lisa 14) kohtuvaidluste kohta: 4.1. Viktor Bossenko, tsiv.asi 2-08-22683 esitatud nõue 219 597,55 kr. V. Bossenko on esitanud Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-le nõude vaegtööde, kasutusloa hilinemise eest. Võlgnikud nõuet ei tunnista ega kajasta raamatupidamises. 4.2. Tiina Kaag tsiv.asi 2-08-21169 esitanud nõude 207 737,76 kr kohta, s.h. põhinõue 200 000 kr. T.Kaag tegi lihtkirjaliku eellepingu Aruheina 10-1 ostmiseks, kus võlgnik kinnitab, et põhinõudest on tagastatud 100 000 kr. Lisaks tunnistab võlgnik Tartu Maakohtule esitatud kompromisslepingus nõude suurust 47 452.- kr, ülejäänud nõuet võlgnik ei tunnista ega kajasta raamatupidamises. 4.3 Tet-Ko OÜ on loovutanud oma nõude OÜ-le Nauvitsman, tsiv.asi 2-08-28032 summas 87 523,76 kr. Antud kohustus on kajastatud ka võlgniku hankijate võlanimekirjas ning võlgniku tunnistab võlgnevust. 4.4 AS Floorin, tsiv.asi 2-08-57419 nõue summas 68 125,60 kr. Tartu Maakohtu 16.10.08 määrusega on kinnitatud kompromiss, kus Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ kohustub tasuma igakuiselt 6 000 kr kümnel kuul alates 30.10.08 ja üheteistkümnendal kuul 8 216,60 kr. Lisaks on pooled kokku leppinud, kui võlgnik ei tasu igakuiseid summasid, siis kohustub Tartu KVA tasuma 01.04.2009..a 70 000 kr, mille tasumata jätmisel lisandub viivis iga tasuma jäänud päeva eest 0,5% päevas, mis teeb 350 kr päevas. 4.5 OÜ Friis, tsiv.asi 2-08-22332 nõue summas 10 726,31 kr. Võlausaldaja on esitanud Tartu Maakohtule makseettepaneku maksekäsu kiirmenetluse kohta 22.08.2008.a. Tänaseni ei ole antud määruse alusel väljamakseid võlausaldajale tehtud: 4.6 AS Melufond on loovutanud nõude AS-le Era Liising Inkassoteenused 11.03.2008.a., tsiv asi 208-69356, summas 85 649 krooni. Võlgnik on 03.12.2008.a. vastanud hagejale, et ei tunnista antud nõuet. 4.7 Asgard Solution OÜ on loovutanud oma nõude OÜ-le Incure Inkasso, summas 42 083,52 kr. Ajutisele haldurile ei ole esitatud dokumente nõude loovutamise kohta. Võlgnik on oma raamatupidamises kajastanud hankijate nimekirjas kohustust võlausaldaja ees, kuid võlgnikud vaidlevad nõudele vastu, kuna vastuvõtu aktil puuduvad allkirjad ja ei ole sõlmitud lepingut. Tabel 7. Kohustused tabelina. Pandiga tagatud nõuded: 3.1.1. AS SEB Pank 3.1.2. AS Swedbank 3.1.3. OÜ Põdra Maja Kokku pandiga tagatud: Muud nõuded: 3.2.1. Hankijad 3.2.2. Maksuvõlg 3.2.4. Töötasud 3.2.6. Garantii 3.2.7. Laenud Kohtuvaidlused: 4.2. Tiina Kaag 23 177 958,08 kr 2 345 020,70 kr 2 197 500,00 kr 27 720 478,78 kr 1 763 342,93 kr 1 302 653,00 kr 88 434,00 kr 204 253,28 kr 49 000,00 kr 47 452,00 kr 14 4.3. Nauvitsman OÜ 4.4. AS Floorin 4.5. OÜ Friis 87 523,76 kr 68 125,60 kr 10 726,31 kr 3 621 510,88 kr 31 341 989,66 kr Muud nõuded: Kokku kohustused 3. VÕLAD/ KOHUSTUSED KOKKU vähemalt 31 341 989,66 kr. 4. VÕLGNIKU PÕHJUSTEST TEGEVUSEST, MAKSEVÕIMEST NING MAKSEVÕIMETUSE Ajutine haldur on koostanud võlgniku 2008.a. kasumiaruannete põhjal aegread käivete ja kulude kohta (ajutise halduri koostatud lisa nr 3). 2008.aastal on ettevõte olnud igakuiselt kahjumis v.a. aug.08. Müügikäive on ebaühtlane, samuti on kulud väga erinevad kuude lõikes. Nov.08 lõpuks on äriühingu kahjum 3,2 miljonit krooni. Olulised kahjumit tekitanud asjaolud: kuludesse on kantud tühistatud broneerimislepingud summas 432 tuhat, kahjum põhivara võõrandamisest 318 tuhat krooni ja ehituskaupade kulude kandmise aug.08 summas 4,45 miljonit krooni. Äriühingu müügikäibest moodusavad finantskulud 9 %, summas 1,2 miljonit krooni ja kaupade kulu% müügikäibest on 95%, seega juba kaks kululiiki on suuremad, kui müügitulud. Seega ei olnud äriühingu käive piisav, et oleks saanud muid kulusid võimaldada. Äriühingu müügitulu oli: Aasta 2008.a. 2007.a. 2006.a. Müügitulu (käive) langus %-des 14 664 869,00 kr -38,01 23 656 928,00 kr -64,00 65 720 792,00 kr Antud müügituludest on selgelt näha, kui suur on olnud käibe langus, 2007.a. käive on võrreldes 2006.a.-ga langenud 64 %. Tabel 8. Võlgniku finantsaruannete read 2006 2007 30.11.08. Raha 2 051 489 981 957 586 36 000 40 000 Lühiajali.fin.investeeringud 0 Ostjatelt laekumata arved 566 805 845 333 6 160 798 Muud nõuded ja 45 007 ettemaksed 730 6 362 771 5 146 877 44 324 Varud 7 987 255 302 26 507 643 Põhivara 6 029 135 3 779 263 850 847 Vara kokku 61 414 642 56 626 Laenukohustused Hankijatele võlg Maksuvõlad Võld töötajatele Osytjateettemaksed Muud võlad Dividendivõlad Intressivõlad 41 263 38 607 806 829 23 918 750 1 891 461 3 983 430 4 259 128 218 352 391 290 2 711 425 279 512 101 522 88 434 1 090 613 1 007 169 84 275 205 121 647 0 632 911 632 911 0 0 84 275 Korrigeeritud 586 40 000 0 0 16 629 080 0 329 38 706 750 16 669 666 23 918 750 4 259 128 2 711 425 88 434 84 275 632 911 84 275 15 Eraldised Pikaajalised kohustused 264 690 262 680 256 933 256 933 1 522 950 2 656 432 882 647 882 647 46 531 47 764 589 910 32 918 778 32 918 778 Vähemusosalus Põhikapital Reserv 563 668 390 000 39 000 Eelm. Per kasum 5 686 182 Jooksev kasum, -kahjum 8 431 975 Omakapital kokku PASSIVA KOKKU NETOVARA 0 0 390 000 390 000 39 000 39 000 11 793 442 8 524 971 -3 Kohustused 657 726 kokku 15 110 825 8 564 716 61 642 56 329 414 626 15 110 825 8 564 716 0 390 000 39 000 8 524 971 -25 203 083 5 787 513 -16 249 112 38 706 291 16 669 666 5 787 972 -16 249 112 Võlgniku bilansside kohaselt on olnud äriühingu netovara positiivne. Ajutine haldur korrigeeris võlgniku 30.11.2008 bilansis vara poolt, selgitused on toodud iga vara liigi juures aruande 2. Peatükis ning selle tulemusel on netovara miinuses 16 249 112.- krooniga. Maksevõime hinnang. Maksevõime puudub, kuna äriühingul puuduvad likviidse vahendid. Kõige likviidsem vahend on raha, pärast seda nõuded, mis on sisse nõutavad. Kinnisvara k.o. aja turusituatsioonis ei saa lugeda likviidse vara hulka. Võimalik on lugeda siis, kui turuhinnast mitukümmend % madalam hind määrata. Pankrotiseaduse §-i 1 kohaselt on äriühing maksejõuetu, kui ta ei suuda tasuda võlausaldaja nõudeid ja võime mitte tasuda enda võlausaldajatele ei ole lühiajaline. Ajutine haldur kasutades maksevõime näitajaid ning võttes maksevõime arvutamisel aluseks ajutises menetluses kindlaks tehtud, saab väita, et äriühingul puudub maksevõime. Seisuga 30.11.08.a. Rahalised vahendid 585 CR = --------------------------- = --------------- = 0,000018 Lühiajalised nõuded 31 341 989,66 CR on maksevõime näitaja. Mida suurem on kümnendiku number, seda rohkem on äriühingul on võimalus enda võlausaldajatel koheselt tasuda likv. vara+nõuded+varud 16 632 699,09 CR1= ------------------------------- = ---------------------- = 0,53 Lühiajalised nõuded 31 341 989 ,66 Antud maksevõime näitaja võlgniku andmete puhul, aga võtab arvesse võlgniku kogu vara ja kohutused ning antud näitaja puhul on näha, et kohustustest on kaetud vaid pool. 16 Maksevõime näitajad annavad tunnistust asjaolust, et äriühing on maksejõuetu ja tal ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Võimalus lahendada maksejõuetu äriühingu võlausaldajate nõudeid kokkuleppel ning arendada võlgnikule kuuluvaid kinnistuid on aga pankrotimenetluse tervendavas menetluses, juhul kui võlausaldajad nõustuvad kinnistute arendamisega . Pankrotimenetlusega peatuvad ka võlausaldajate intressi ja viiviste nõuded ning samas tagab pankrotimenetlus kõigi võlausaldajate võrdse kohtlemise. Maksejõuetu äriühingu juhatus ei saa otsustada kas leitakse kinnistutele ostja kinnisvara kriisi ajal kui puuduvad likviidsed vahendid nõuete rahuldamiseks, vaid maksejõuetu (maksevõime kaotanud ) äriühingus otsustavad võlausaldajad kuidas ja mil viisil tegelda kinnistu müügiga kõigi võlausaldajate huve arvestavalt. Juhatuse liikmed on nõustunud, et äriühingul puuduvad likviidsed vahendid, nad leiavad, et läbi pankroti peatuvad võlausaldajate viivised ja intressid ning võimalik on alustada läbirääkimisi võlausaldajatega ja viia läbi tervendav pankrotimenetlus, sest niiviisi on kõigi võlausaldajate nõuded paremini rahuldatud. 5. TAGASIVÕITMISE JA –NÕUDMISE VÕIMALUSED Hinnangud antakse TKA Liimpuit osade müügile ja samal päeval TKA Liimpuidule vara võõrandamisest, saamata vara eest hinda edaspidises pankrotimenetluse käigus. Seoses TKA Liimpuit-ga on oluline vaadata ka võlgnikule AS SEB poolt antud laenu kasutust TKA Liimpuit OÜ-s. laen anti võlgniku nõusolekul OÜ TKA Liimpuit, kes pidi laenude eest ehitama maju võlgnikule. Edaspidises pankrotimenetluses on vajalik vaadata ka üle augustis 2008 toimunud Tartus asunud Kalmistu 7 kinnistu müük ja kinnistu müügihinna tasaarvestus võlgniku nõuetega. Tähelepanu tuleb pöörata kas toimus võlausaldajate võrdne kohtlemine 6. RASKED JUHTIMISVEAD JA KURITEO TUNNUSTEGA TEOD Juhatuse kohustuseks tulenevalt äriseadustiku §-st 180 lg 5 ¹ tulenevalt esitada pankrotivaldus, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samas lubab antud säte juhatusel teha makseid, mis on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Edaspidises pankrotimenetluses on vajalik hinnata, kas juhatuse liikmed oleks pidanud esitama ise pankrotiavalduse ja kas nad on teinud makseid ja tehinguid võlgniku huvides kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega . 7. AJUTISE HALDURI JÄRELDUSED: Seisuga 30.11.2008 on võlgniku kohustused vähemalt 31 292 989 ,66 krooni. Võlgniku vara väärtus 16 632 699,09 krooni. Võlgnik on maksejõuetu. Äriühingul puudub maksevõime. Kohutused ületavad äriühingu vara väärtust. Võlgniku maksejõuetuse on tinginud majanduslangus ja kriis kinnisvara turul. Ostjate vähene huvi ning finantsasutuste karmimad laenutingimused, mis ei võimalda vähestel ostuhuvilistel soetada kinnisvara. 17 III Kohtuistung 18.12.2008.a Kohtuistungil jäi võlausaldaja esitatud avalduse juurde. Võlgnik tunnistas võlga ja oma alalist maksejõuetust, kuid leidis, et on võimalik firma tervendamine, aga see on ainult võimalik koos SEB-ga.. Ajutine pankrotihaldur jäi aruandes toodud seisukohtade juurde. IV Kohtu seisukoht Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks tuleb nimetada Sirje Tael.

§ 1

lg 2,3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine; juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankroti välja, kui esineb pankrotiseaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus.

§ 10

lg 1, lg 2 p 1 kohaselt võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu, tuginedes võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul.

§-s 15 lg 2 on nimetatud asjaolud, mille esinemisel kohus ei algata pankrotimenetlust. Kohus, kuulanud ära võlausaldaja, võlgniku esindajad ning ajutise pankrotihalduri, samuti tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mida on kinnitanud nii võlausaldaja, võlgniku esindajad kui ajutine pankrotihaldur. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid. Seda kinnitavad ka kohtule esitatud tõendid, mis on kirjas eespool ning ajutise halduri ettekandes märgitud asjaolud võlgniku majandusliku olukorra kohta. Maksejõuetus on tõendamist leidnud ajutise pankrotihalduri ettekandele lisatud dokumentaalse materjaliga, mida kohus ei pea vajalikuks üle korrata. Kohus leiab, et kuna pankrotiotsuse tegemise hetkeks ei ole siiski olnud õiguslikult täielikult võimalik välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga vastavalt

§ 28

, siis pole kohtul võimalik anda ka oma lõplikku hinnangut neile asjaoludele ning kohus kohustab haldurit edaspidiselt pankrotimenetluse käigus jätkuvalt analüüsima nimetatud asjaolusid. Kuna ka võlgnik ise ei vaielnud vastu pankroti väljakuulutamisele, siis tulenevalt eelnevast peab kohus põhjendatuks Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ pankroti väljakuulutamise, et teha pankrotimenetluse käigus kohtu poolt viidatud asjaolud selgeks.

§ 150

lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Võlausaldaja on taotlenud võlgnikult välja mõista pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1600 krooni (tl 4) ja ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiitkontole tasutud 20 000 kroonist (tl 118). Kohus, arvestades võlausaldaja taotlust, mõistab Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ pankrotivarast AS SEB Pank kasuks välja 21 600 krooni so. tasutud riigilõiv 1600 krooni ja ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 20 000 krooni.

§ 23

lg 1,2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste 18 arvestamise korra kehtestab justiitsministeerium. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks kokku 41 420 krooni. Võlausaldaja ja võlgniku esindaja ei ole halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Sirje Tael on andnud nõusoleku pankrotihalduri ülesannete täitmiseks.

§ 86

lg 1 alusel kohustada Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ juhatuse liikmeid Mait Kuusik’ut ja Margo Lõhmus’t enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- ja kutsetegevuse kohta on talle teadaolevat õiged. Kohtunik 19