KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 9. veebruar 2009 Tartu Tsiviilasja number 2-03-366 Tsiv

§ 426

lg-le 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Seega oleks apellandi nõue nüüdseks juba aegunud vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg-le

1. Seega on tegemist rahalise nõudega ning hageja oleks pidanud TsMS § 47 lg 2 kohaselt tasuma riigilõivu hagihinnalt. Sama põhimõte tuleneb ka kehtiva TsMS § 139 lg-test 1 ja 3; 2) ei ole apellandil nõudeõigust vastustaja vastu, kuna apellant ei ole vastustajale teadmata põhjustel esitanud Hansa Liising Eesti AS kirjalikku nõusolekut apellandile kindlustushüvitise väljamaksmiseks; 3) ei ole kindlustusjuhtumit toimunud. Antud kahju puhul ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga, kuna ei ole realiseerunud pooltevahelises kindlustuslepingus määratletud sündmus, st ei ole toimunud liiklusõnnetust, loodusõnnetust, tulekahju, vandalismi ning vargust ega röövi. Käesoleval juhul on leidnud tõendamist ja puudub vaidlus selles, et kahju tekkis veest ning oli otseses põhjuslikus seoses sõitmisega üleujutatud teele (A. Kiili tegevusega). Seega puudub vastustajal vastavalt kindlustuslepingule vee tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise kohustus, kui see pole põhjustatud loodusõnnetuse poolt. Sõidukile tekkinud kahju üheks peamiseks põhjuseks on Peugeot 406 mudeli liiga madalal asuv õhuvõtuava, mis on Peugeot sõidukite eripäraks. Kuid vastustaja märgib, et sõiduki mudeli erisustest tulenevad kahjud ei kuulu kindlustuslepingu alusel hüvitamisele. Samuti märgib vastustaja, et kui apellandi kasutuses olev sõiduk Peugeot 406 oli 5 puudusega, siis vastutab sõiduki kahjustumise eest tootja ehk Peugeot turustamisega Eestis tegelev Kommest Auto AS. Seega ei ole Eesti NSV tsiviilkoodeksi § 386 ja pooltevahelise kindlustustingimuste punkti 1.2.1 ja 4.9.4 kohaselt tegemist kindlustusjuhtumiga, mistõttu apellandile tekkinud kahju ei kuulu hüvitamisele.
2. Audentos Financial OÜ (pankrotis) ei pea apellatsioonkaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. Antud asjas oleks kohus pidanud hagi Audentos Financial OÜ suhtes jätma täies ulatuses läbi vaatamata ning apellant oleks pidanud esitama vastavasisulise nõude pankrotimenetlusse nõudeavaldusena kooskõlas pankrotiseaduse §-ga 93 ja
3. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
5. novembri 2007 otsuse resolutsioon muutmata käesolevas otsuses toodud põhjendustel.
6. Nähtuvalt hagiavaldusest, oli see algselt esitatud Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS ja Audentos Financial OÜ (pankrotis) vastu. Viru Maakohtu
7. mai 2007 määrusega on jäetud OÜ TSC Autoülevaatus hagi Audentos Financial OÜ (pankrotis) vastu lepingu täitmise kohustamiseks läbi vaatamata. Menetlusosalised nimetatud määrust ei vaidlustanud ning see on jõustunud. Seega on maakohus vaidlustatud otsuses ebaõigesti märkinud menetlusosaliseks Audentos Financial OÜ (pankrotis) ja tsiviilasjaks hagi Audentos Financial OÜ (pankrotis) vastu.
8. novembril 2007 ei olnud enam Audentos Financial OÜ (pankrotis) menetlusosaline ja ei arutatud ka nõuet tema vastu. Samas aga ei too see asjaolu kaasa vaidlustatud kohtuotsuse tühistamist, sest otsuse resolutsioonis ei ole seisukohta võetud Audentos Financial OÜ (pankrotis) vastu esitatud nõude suhtes. 12.

§ 436lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Vaidlustatud kohtuotsus ei ole arusaadavalt põhjendatud ja seetõttu ei saa olla ka seaduslik. Nii on kohus tuvastanud, et hageja on jätnud tahtlikult tasumata riigilõivu hagi hinnalt, kuid samas jääb arusaamatuks, millist tähtsust see asjaolu omab asja sisulisel lahendamisel. Hageja poolt hagi esitamisel riigilõivu õiget tasumist peab kontrollima kohus ning juhul, kui riigilõivu oli tasutud ebaõigesti, oleks kohtul olnud õigus keelduda hagi menetlusse võtmisest või jätta hagi läbi vaatamata, kuid protsessiõigusnormid ei anna alust jätta sel alusel hagi rahuldamata. Nähtuvalt esitatud hagiavaldusest, on esitatud hagi kohustada Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS täitma OÜ-ga TSC Autoülevaatus 13.07.2000 sõlmitud kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi, s.t hindama ja hüvitama hagejale kuuluvale sõidukile põhjustatud kahju (tl 132-133). Seega lähtudes hagi eesmärgist, on tegemist rahalise nõudega ning sel juhul määratakse hagihind rahalise kohustuse väärtusega. Rahalise nõude suurus antud asjas on, võttes aluseks AS Kommest Auto pakkumise nr 11-200025, 63 852.70 krooni. Eeltoodu alusel oleks pidanud apellant tasuma riigilõivu hagi esitamisel 4250 krooni (tasus 200 krooni) ja apellatsioonkaebuse esitamisel 3500 krooni (tasus 1000 krooni).

§ 137

lg-le 11 võib kõrgema astme kohus asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti. Lähtudes viidatud sättest leiab ringkonnakohus, et hagihind on 63 853 krooni ning sellest lähtudes peab hageja maksma juurde riigilõivu hagi esitamisel 4050 krooni ja apellatsioonkaebuse esitamisel 2500 krooni, kokku 6550 krooni.

1. Rendilepingu nr 006902L kindlustuslisa nr 503003 punkti 11 kohaselt on rentnik (OÜ TSC Autoülevaatus) kahju- ja kindlustusjuhtumi toimumisel omaniku esindajaks kõigis kindlustusandja juures tehtavates toimingutes, omades kõiki Kindlustusseadusest ning kindlustuslepingust tulenevaid kindlustusvõtja õigusi, v.a kindlustushüvitise vastuvõtmise ning eksperdi nimetamise õigusi ilma omaniku kirjaliku nõusolekuta, ning kandes kindlustusvõtja kohustusi ning vastutust. Seega oli OÜ-l TSC Autoülevaatuse õigus esitada hagi kohtusse, kuid 6 ta oleks seda pidanud tegema Hansa Liising Eesti AS kui omaniku nimel. Antud juhul oli hagi algselt esitatud ebaõigesti OÜ TSC Autoülevaatus enda nimel ning kohus ei ole kogu menetluse vältel sellele OÜ TSC Autoülevaatus tähelepanu juhtinud. Samas nähtub asja materjalidest, et OÜ TSC Autoülevaatus 05.09.2005 tasus kogu auto hinna ning omandas sõiduki (tl 131). Saades omanikuks, omandas ta eriõigusjärgluse korras autoga seotud olemasolevad nõuded, s.h ka vaidlusaluse kindlustushüvise nõude. Seega oli vaidlustatud kohtuotsuse tegemise ajal OÜ TSC Autoülevaatus õige hageja, sest ta omandas auto.
2. Õige on apellandi väide, et kuna menetlusosaliste endi vahel ei ole vaidlust selles, et OÜ TSC Autoülevaatus ja Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS vahel eksisteeris 2002 jaanuaris kehtiv kindlustusleping, siis on maakohus ebaõigesti leidnud, et ilma lepingu olemasolu tõendamata ei saa olla ei kindlustusjuhtumit ega ka Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS kohustust täita kindlustuslepingut ja hüvitada kindlustusjuhtumiga tekitatud kahju. Kuigi nimetatud lepingu originaali ei ole tsiviilasja materjalide hulgas, on mõlemad pooled tunnistanud, et selline leping oli olemas, samuti pole poolte vahel olnud vaidlust lepingu tingimuste osas. Vaidluse sisuks on olnud küsimus, kuidas tõlgendada sõidukikindlustuse tingimuste punkte 4.9.1 ja 4.9.4 ning, kas oli tegemist kindlustusjuhtumiga või mitte.
3. Kahjujuhtumi toimumise ajal 25.01.2002 kehtinud kindlustusseaduse § 9 kohaselt oli kindlustusjuhtum seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või kolmandal isikul kindlustussumma või –hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või –hüvitise väljamaksmise kohustus. Rendilepingu nr 006902L kindlustuslisa nr 503003 punkti 10 kohaselt kehtisid poolte vahel sõidukikindlustuse tingimused liisingvara kindlustamiseks (tl 10). Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS on jätnud 01.03.2002 hüvitisotsusega sõiduautole Peugeot 406, registrimärgiga XXX , 25.01.2002 tekkinud kahju hüvitamata kindlustustingimuste punkti 4.9.4 alusel. Vastavalt sõidukikindlustuse tingimuste punktile 4.9.4 kindlustuse alusel ei hüvitata kahjusid, mis on tekkinud veest, kui sõidukiga on sõidetud üleujutatud teele või territooriumile.
4. Apellandi väite kohaselt ei olnud tegemist antud juhul üleujutatud teega, vaid sõiduteel oli veelomp ning tegemist oli kindlustusjuhtumiga. Sõidukikindlustuse tingimuste punkti 1.2.1 kohaselt on suurkasko sõidukindlustus, mis katab liiklus- ja loodusõnnetuse, tulekahju, vandalismi ning varguse ja röövi riskid ning klaasikindlustuse. Tingimuste punkti 4.1.1 järgi hüvitatakse kindlustuse alusel kahju, mis on tekkinud kindlustusobjektile: teelt väljasõitmisel või ümberpaiskumisel; kokkupõrkel liikuva või liikumatu objektiga, kaasaarvatud otsasõidul kodu- või metsloomale; muust ootamatust kindlustusobjekti kahjustanud löögist (välja arvatud punktis 4.4 toodud vandalism), kokkupõrkest või eseme kukkumisest. Vastavalt tingimuste punktile 4.2 loodusõnnetuse korral hüvitatakse pikselöögi, tormi, üleujutuse või muu tugevajõulise loodusnähtuse, samuti varingu või tee sisselangemise poolt kindlustusobjektile tekitatud otsene materiaalne kahju.
5. Antud juhul on apellandile tekkinud otsene varaline kahju seoses sellega, et A. Kiil sõitis 25.01.2002 Tallinnas Räime teel veeloiku ning sõiduk seiskus keset veeloiku, kuna mootorisse sattunud vesi põhjustas tehnilise rikke. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga ning seetõttu oli kostja õigustatud keelduma kahju hüvitamisest. Kuna ei esine ühtki tingimuste punktis 4.1.1 nimetatud asjaolu, siis ei ole realiseerunud liiklusõnnetuse kindlustusrisk. Samuti ei ole realiseerunud loodusõnnetuse kindlustusrisk, sest ei esine tingimuste punktis 4.2 nimetatud asjaolusid. Kuna ei ole realiseerunud pooltevahelises kindlustuslepingus määratletud sündmus, st ei ole toimunud liiklusõnnetust, loodusõnnetust, tulekahju, vandalismi ning vargust ega röövi, siis ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga. Vaidlust ei ole selles, et kahju tekkis veest ning oli otseses põhjuslikus 7 seoses sõitmisega üleujutatud teele (apellandi väitel veelompi). Asja materjalidest nähtuvalt oli sõidukile tekkinud kahju üheks peamiseks põhjuseks Peugeot 406 mudeli liiga madalal asuv õhuvõtuava, kuid selle asjaoluga oleks pidanud apellant ise arvestama sõiduki ekspluateerimisel. See, et Räime tee oli liikluseks avatud ja sõiduauto BMW läbis vahetult A. Kiili ees veelombi, ei muuda kahjujuhtumit kindlustusjuhtumiks. A. Kiil oleks pidanud ise hindama riske seoses sellega, et ta sõitis üleujutatud teele ja vastavalt sellele käituma (tegema kindlaks vee sügavuse, et olla kindel, et sõidukile ei teki kahju jms). Asjaolu, et tee oli üle ujutatud kuskil 10 m ulatuses (tunnistajate A. Kiili ja K. Kööki ütlused), ei anna alust väita, et tegemist oli suure veelombiga. Tunnistaja K. Kööki ütluste kohaselt oli kogu tee vee all ning mõlemal pool teed olid kraavid ning sealt oli vesi teele tulnud. Seda, et tegemist ei olnud suure veelombiga, vaid tee oli üle ujutatud, tõendavad ka kostja poolt esitatud fotod Räime tänava kohta (tl 108 – 115) ja piirkonna topograafiline kaart (tl 119 - 120), millest järeldub, et Räime tee oli ühtlane ning puudus võimalus apellandi poolt väidetud suureulatusliku lombi tekkimiseks.
6. Vastavalt 01.01.2006 jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt (kehtis kuni 01.01.2006) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad hageja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Kostja oma menetluskuludena taotlenud esimese astme kohtult sõidukulu 610 krooni (tl 103, 198) ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 59 krooni (tl 103), kokku 669 krooni, väljamõistmist, ja taotlus kuulub rahuldamisele. Samuti tuleb OÜ-lt TSC Autoülevaatus välja mõista hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamisel vähem tasutud riigilõiv 6550 krooni riigituludesse. Egon Konsand Üllar Roostoja 8 Viivi Tomson