2-06-9230/39

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Viivi Tomson, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2009 Tartu Tsiviilasja number 2-06-9230 Tsiviilasi AS Narva Vesi hagi Jelena Saki ja Svetlana Bekleševa vastu 3 576.60 krooni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend 3 576.60 krooni Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Svetlana Bekleševa apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
2. märts 2009 Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja): Svetlana Bekleševa (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Sergei Ivanov Vastustaja (hageja): AS Narva Vesi (registrikood 10369373), seaduslik esindaja Aleksei Voronov Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu
3. aprilli 2008 otsus muutmata. esindajad RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Viru Maakohtu
4. aprilli 2008 otsus Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud apellandi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
5. AS Narva Vesi esitas kohtule hagi, milles taotles Jelena Sakilt ja Svetlana Bekleševalt mõista välja võlgnevus summas 3 576.60 krooni vee tarbimise ja kanalisatsiooniteenuste kasutamise eest. Hagiavalduse kohaselt on hageja ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 7 lg 2 kohaselt vee-ettevõtjaks, kes tagab nõuetekohaselt klientide veevärgi varustamise ühisveevärgi kaudu veega ning ühiskanalisatsiooni kaudu reovee ärajuhtimise ning puhastamise. Hageja osutas kostjatele veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuseid. Kostjad ei tasunud täies ulatuses vee- ning kanalisatsiooniteenuste ostuhinda. Kostjad võlgnevad seisuga 01.03.2006 hagejale 3 576.60 krooni.
6. Kostja Jelena Sakk vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt paigaldati veemõõturid 09.04.
7. Kostja arvestuste kohaselt võlgneb AS Narva Vesi talle 237 krooni. MAAKOHTU LAHEND
8. Viru Maakohus rahuldas
9. aprilli 2008 otsusega hagi ning mõistis Jelena Sakilt ja Svetlana Bekleševalt välja solidaarselt AS Narva Vesi kasuks võlgnevuse 3 576.60 krooni. Otsuse kohaselt on kostjad rikkunud oma kohustust, mistõttu tuleb neilt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 3 576.60 krooni. Kostjad ei esitanud tõendeid, millega oleks tõendatud võlgnevuse puudumine. Kostjad ei ole esitanud arvestust, milliste tariifide alusel nad maksid vee tarbimise eest. Kostjate poolt tõenditena esitatud arvestus ei võimalda määratleda arvestamise korda ja aluseid. Veemõõturid kostjate korterisse paigaldati 09.04.1997, mis on kinnitatud OÜ Ravento aktiga. AS Narva Vesi registreeris mõõturid novembris
10. a. Seda fakti kostja J. Sakk ei vaidlustanud. Seega ei ole asjakohane J. Saki väide, et ta maksis veemõõturite, mis ei olnud veel registreeritud (plommitud), näitude alusel ning vee-ettevõtjal ei olnud õigust arvestada vee tarbimise hinda kehtestatud kasutusnormide alusel. Kuni
11. a oktoobrikuuni arvestas AS Narva Vesi tasu vee tarbimise eest kehtestatud kasutusnormide ja ühe kuupmeetri vee tariifi 2 alusel. Alates jaanuarist
12. a kuni oktoobrini
13. a oli see summa 271.75 krooni. Alates novembrist
14. a hakati arvestama veemõõturite näitude järgi. Novembris
15. a arvestati tasumisele 99.65 krooni. ÜVVKS § 14 lg 1 kohaselt veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind moodustub: 1) abonenttasust; 2) tasust kasutatud vee eest; 3) tasust reovee ärajuhtimise eest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt (sõnastus kuni 31.12.2005) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuse hinna reguleerimise korra kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Hind kehtestatakse valla- või linnavalitsuse poolt ning avalikustatakse vähemalt kolm kuud enne nende muutmist. Kostja J. Sakk kinnitas, et ta oli teadlik tariifide muutumisest, kuid ei järginud seda. Seega ei saa ta tugineda sellele, et ta maksis talle teadaolevate tariifide järgi, kuna see on tingitud tema tegevusetusest ning tarbitud vee eest tasumisel pidi kostja lähtuma veemõõturite faktilistest näitudest ja Narva Linnavalitsuse poolt kehtestatud tariifidest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6 ning § 108 lg-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täimist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
16. Svetlana Bekleševa taotleb apellatsioonkaebuses Viru Maakohtu
17. aprilli 2008 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on jäetud tähelepanuta, et asja materjalide kohaselt paigaldas veearvesti apellandile 09.04.1997 OÜ Ravento ja sellest ajast alates hakkas apellant maksma kasutatava teenuse eest vastavalt veearvesti näitudele; 2) tuleb enne 04.04.2003 kohustuste täitmise nõudele kohaldada hagi aegumistähtaega. Hageja esitas nõude alates
18. aastast. Hagi esitati
19. a aprillis. Vastavalt TsÜS § 142 lg-le 1 on apellandil õigus keelduda oma kohustuste täitmisest, mida ta pidi täitma enne
20. aasta aprillikuud.
21. AS Narva Vesi vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu
22. aprilli 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei selgu kaebusest, millega oli seotud õigusnormi rikkumine või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud (TsMS § 633 lg 3 p 2) Seejuures vaidlustab apellant esimese astme kohtu otsust, mis on jõustunud ja täidetud haginõuete raames; 2) oli kostjate võlgnevus hageja ees alates
23. a kuni
24. a jaanuarini likvideeritud, mistõttu ei olnud hagejal kostjate vastu nõudeid alates
25. a ja hagivalduses ei ole näidatud nõude tekke algust alates
26. a.
27. a veebruaris ei hakanud kostjad taas maksma vee eest täies ulatuses, samuti mitte kohaldama kehtivaid tariife, mille tagajärjel oli neil seisuga 01.03.2006 tekkinud võlgnevus summas 3 576.60 krooni, millise nõudega oli vastustaja esitanud hagi. Tehingust tulenev nõue algas hagejal alates
28. a veebruarist, aga mitte
29. a, nagu märgib apellant oma kaebuses. Alates
30. a veebruarist tekkis hagejal kostjate vastu nõudeõigus. Hagiavaldus hageja poolt saamata jäänud summade hüvitamiseks veevarustuse teenuse osutamise eest oli 3 kohtule esitatud
31. a aprillis. Seega ei ole möödunud 3-aastane nõude aegumistähtaeg, mis tekkis alates
32. a veebruarist. Kohus on uurinud ja hinnanud vastustaja poolt esitatud tõendeid seoses kahju tekkimisega veevarustuse eest täieliku tasu mittesaamisega ajavahemikul 2004-
33. Arvestades sellega, et kaaskostja J. Sakk võttis hagi õigeks, võttis kohus vastu põhjendatud otsuse ning rahuldas haginõuded. Kohtu 23.04.2008 otsuse alusel on kostjad käesolevaks ajaks täies ulatuses kustutanud võlgnevuse hageja ees. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
34. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul vaidlustatakse maakohtu otsust seoses aegumise kohaldamata jätmisega ning sellest tulenevalt kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
35. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei korda ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-s 6 sätestatuga oma otsuses kõiki esimese astme kohtu põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellatsioonkaebuses väidetu kohaselt sisaldab hageja nõue võlgnevust alates
36. a ning sellest tulenevalt palub apellant kohaldada aegumist kuni
37. a aprillikuuni arvestatud võlgnevuse osas. Ringkonnakohus leiab, et apellandi seisukoht ei ole kooskõlas esitatud tõenditega ja seetõttu põhjendamatu. Hageja poolt esitatud tõendist (t.l 5-8) veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste võlgnevuse ja arvestuse kohta nähtub, et hageja nõue sisaldab võlgnevust alates
38. a märtsikuust ning ajavahemikul
39. a veebruarist kuni
40. a märtsini ei olnud kostjad (s.h apellant) hagejale võlgu. Nimetatud tõendis märgitud võlgnevuse arvestusele ei ole kostjad maakohtus vastuväiteid esitanud. Seetõttu ei ole asja materjalidega kooskõlas apellandi väide, et hageja nõue sisaldab võlgnevust alates
41. a ning kuni
42. a aprillikuuni arvestatud võlgnevusele tuleks kohaldada aegumist. Kuna hageja nõue 3576.60 sisaldab võlgnevust alates
43. a märtsikuust, siis hageja 17.04.2006 esitatud nõue ei ole aegunud. Seejuures märgib ringkonnakohus, et TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kuivõrd hageja nõue sisaldab võlgnevust alates
44. a märtsikuust (mil arvestati tarbitud vee kogust mõõturi järgi), siis ei ole tähendust apellandi märgitud asjaolul, et tema korterisse paigaldas veemõõturi OÜ Ravento 09.04.
45. a. Pealegi on nimetatud asjaolule maakohus hinnangu andnud.
46. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes apellandi kanda. Egon Konsand Viivi Tomson 4 Üllar Roostoja