Obsah (8)

§ 436§ 438§ 442§ 168§ 449§ 423§ 60§ 654

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2009 Tartu Tsiviilasja number 2-05-24187

§ 436

lg-ga 2 ja 3,

§ 438

lg 1 ja

§ 442lg 8.

Otsusest pole võimalik leida kohtu poolt tuvastatud asjaolusid ja neid põhistavaid tõendeid üldkütte ja soojuskao koefitsientide määramiseks

1. aastal 2004.aastaks määratud mahus; 3) on maakohus jätnud tuvastamata 2005 mõistliku üldkütte ja soojakao koefitsiendi määra apellantide elektriküttega korteritele. Apellandid esitasid ekspertarvamuse, kostjad aga 5 energiaauditi. Kuna haginõuded nr 2 kuni 4 pole aegunud, pidanuks kohus selgelt väljendama, millisel alusel oleks olnud mõistlik ning vajalik arvestada 2004 kehtestatud üldkütte ja soojakao koefitsiente ekspertarvamuse ja hiljem esitatud energiaauditis välja toodud tegeliku kulu vahel. Maakohus pidanuks vastama haginõuetele
2. kuni
3. ning leidma ekspertide arvamusele tuginedes arvutuslikult õiglased üldkütte ja soojakao koefitsiendi määrad.

§-le 293 lg 1 on kohtul õigus kaasata menetlusse eriteadmistega isikuid. Samas ei tohi kohus jätta lahendamata haginõudeid, andmata selleks seaduslikku ja põhistatud alust. Tegemist on sellisel juhul

§ 436lg 1 ja lg 4 normide rikkumisega.

4) on ebaõigesti jaotanud menetluskulud. Kostjapoolne vabatahtlik haginõude rahuldamine menetluse kestel võib küll aluseks hilisemaks haginõude rahuldamata jätmiseks nõude täitmise tõttu, kuid menetluskulude jaotuses pidanuks kohus seda asjaolu siiski arvesse võtma

§ 168lg 5 alusel ning mõistma kostjalt välja vastavas osas hagejate menetluskulusid.

1. KÜ Tareva vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on ebaõige apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud erinevate nõuete puhul aegumist. Hagiavalduse
2. nõudes soovisid apellandid
3. nõude rahuldamisel määrata üldkütte koefitsienti ühtselt 0,04 ja vähendada apellantide makseid kostjale (nõuded 3 ja 4). Seega sõltus nõuete 2-4 osas otsuse tegemine otseselt sellest, kas kohus tunnistab 07.04.2004 üldkoosoleku otsused kehtetuks või mitte. Vastustaja ei pea õiguslikult nõudeid 2-4 alternatiivnõueteks ja peab mõeldamatuks kohaldada nende suhtes erinevaid aegumistähtaegu; 2) on ebaõige apellantide väide, et nõuete 2-4 puhul on tegemist korduvate kohustustega, mille puhul ei saa kohus aegumist kohaldada kohtuotsuses nimetatud alustel. Aegumist saab kohaldada üksnes olemasolevate kohustustest tekkinud vaidluste puhul. Käesoleval juhul ei ole nõuete 2-4 puhul tegemist olemasolevate kohustustega, vaid apellantide sooviga kohtu korras muuta nende suhtes üldkoosoleku otsustega kehtestatud kohustust. Kohtu poolt aegumise kohaldamisel ei pea kohus hindama tõendeid, mis ei ole otseselt seotud aegumise faktiliste või õiguslike asjaoludega (kaebuse p 2). Kohus peab aegumise kohaldamise taotluse rahuldamisel hindama üksnes taotluse põhjendatust. Kui taotlus on põhjendatud, kohaldab kohus hagi aegumist ja lõpetab menetluse; 3) kuna vastustaja ei saanud faktiliste asjaolude tõttu apellandi korteri nr 15 osas rakendada lisakoefitsienti, ei tähenda see õiguslikus mõttes, et vastustaja tunnustab apellantide nõuet loobuda koefitsiendist. Lisakoefitsiendi rakendamine eeldab teatud tingimuste täitmist (isoleerimata torustik). Kui tingimused ära langevad (torustik isoleeritakse), ei saa vastustaja lisakoefitsienti määrata, mis aga ei tähenda lisakoefitsiendi kaotamist korteriühistus; 4) kui apellandid loobusid üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamisest, millega määrati üldkütte koefitsient, siis muutub praktiliselt võimatuks apellantide teiste nõuete lahendamine. Õiguslikult ei saa korteriühistus kehtida üheaegselt 2 erinevat koefitsienti: üldkoosoleku otsustega ja kohtuotsusega kehtestatud koefitsient. Kui apellandid peavad korteriühistu poolt kehtestatud koefitsiente ebamõistlikult suureks ja nende huvide vastaseks, siis peavad nad tuginedes KÜS, korteriühistu põhikirjale ja TsÜS-ile nõudma kohtult üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist ja koefitsiendi vähendamist või paluma kohtul kehtestada uued koefitsiendid. Seega peab õiguslikult korrektselt toimides uue koefitsiendi kehtestamisel tunnistama kehtetuks varasema. Seda loogikat on apellandid isegi hagiavalduses järginud, paludes kohtul tunnistada kehtetuks üldkoosoleku otsused ja seejärel kehtetu otsuse õiguslikule tagajärjele tuginedes nõudnud tagantjärgi maksete vähendamist vastavalt kohtu poolt vähendatava koefitsiendi suurusele. Apellatsioonkaebuses on apellandid loobunud üldkoosoleku 6 otsuste kehtetuks tunnistamisest, sest antud nõue on nähtavasti ka nende seisukohast aegunud, ja esitanud iseseisva nõude vähendada apellantide makseid. Isegi kui teoretiseerida, et Tartu Ringkonnakohus rahuldaks apellantide nõude ja kehtestab ühtse koefitsiendi 0,04, siis jõustub koefitsient alles kohtuotsuse jõustumisest. Seega puudub kohtul õiguslik alus vähendada apellantide makseid tagantjärgi; 5) on apellantide alternatiivne nõue põhistamata. Kui apellandid peavad õigeks asja saatmist Tartu Maakohtusse uueks läbivaatamiseks, peab sellel nõudel olema ka põhjus; 6) peab vastustaja vajalikuks märkida, et Tartu Maakohus on rikkunud menetlusnorme, jättes õigeaegselt läbi vaatamata taotluse aegumise kohaldamiseks. Vastavalt

§ 449

peab kohus tegema menetluseökonoomika printsiipi silmas pidades vaheotsuse aegumise kohaldamise või kohaldamata jätmise osas. Vastustaja on menetluses igal istungil ja kirjalikes avaldustes viidanud vajadusele taotlus läbi vaadata, kuid kohus on jätnud selle põhjendamatult tähelepanuta. Käesolevas asjas on menetlus põhjendamatult venitatud kohtu enda poolt, mistõttu on vastustaja pidanud kandma suuri õigusabikulusid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Samas aga tuleb protsessinormide rikkumise tõttu tühistada Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2008 otsus osas, millega jäeti rahuldamata Alina Gorjunovi ja OÜ Alina & Ko hagi KÜ Tareva vastu KÜ Tareva üldkütte koefitsiendi määramiseks elektriküttega korteritele 0,04 ning üldkütte, keskkütte ja soojakao maksete vähendamiseks aegumise tõttu ning ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätab läbi vaatamata Alina Gorjunovi ja OÜ Alina & Ko hagi KÜ Tareva vastu KÜ Tareva üldkütte koefitsiendi määramiseks elektriküttega korteritele 0,04 ning jätab rahuldamata Alina Gorjunovi ja OÜ Alina & Ko hagi KÜ Tareva vastu üldkütte, keskkütte ja soojakao maksete vähendamiseks ajavahemiku jaanuar 2004 kuni juuni 2005 eest.
3. Nähtuvalt maakohtule esitatud hagiavaldusest (tl 6-9) on hagejad esitanud järgmised nõuded: 1) tühistada KÜ Tareva korduskoosoleku poolt 07.04.2004 kehtestatud üldkütte koefitsendi määr 0,3 kõigile korteritele ja lisakoefitsendi määr 0,1 elektriküttega korteritele; 2) määrata KÜ Tareva üldkütte koefitsiendi määraks elektriküttega korteritele 0,04; 3) vähendada hageja Alina Gorjunova makseid KÜ-le Tareva üldkütte, soojuskao ja keskkütte eest ajavahemikul jaanuar 2004 kuni juuni 2005 summas 5452.72 krooni; 4) vähendada hageja OÜ Alina & Ko makseid KÜ-le Tareva üldkütte, soojuskao ja keskkütte eest ajavahemikul jaanuar 2004 kuni juuni 2005 summas 2720.92 krooni.
4. Maakohus on õigesti kohaldanud aegumist esimese nõude suhtes ning apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda teisele seisukohale kui maakohus. ükski Hagejad on taotlenud KÜ Tareva korduskoosoleku poolt 07.04.2004 kehtestatud üldkütte koefitsendi määra 0,3 kõigile korteritele ja lisakoefitsendi määra 0,1 elektriküttega korteritele tühistamist, s.o nad on taotlenud sisuliselt vastavate üldkoosoleku otsuste tühistamist. Vastavalt KÜS § 13 lg-le 3 on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad pöördusid KÜ Tareva 07.04.2004 üldkoosoleku otsuste tühistamiseks kohtu poole juba
5. aastal, s. o esitades hagi uuesti 26.08.2005, kuigi väidetavalt teistel alustel, oli möödunud seaduses sätestatud kolmekuuline üldkoosoleku otsuse vaidlustamise tähtaeg ning maakohus on õigesti jätnud hagi rahuldamata seoses aegumise kohaldamisega. 7
6. Hagejate nõue nr 2, mis seisneb taotluses määrata KÜ Tareva üldkütte koefitsiendi määraks elektriküttega korteritele 0,04, ei kuulu sellisel kujul esitatuna kohtu pädevusse. Vastavalt KÜS § 2 lg-le 1 on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Üldkütte koefitsiendi määramine elektriküttega korteritele on seotud majandamiskuludega KÜS § 151 lg 1 mõttes ning lähtudes KÜS § 2 lg-s 1 sätestatust kuulub see korteriühistu pädevusse. Vastavalt

§ 423lg 13 jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

Kohus ei ole pädev ise määrama korteriühistule üldkütte koefitsiendi elektriküttega korterite jaoks. Juba eelnevalt viidatud sätete alusel on see korteriühistu pädevuses. Lisaks eeltoodule on olemas korteriühistu üldkoosoleku kehtivad otsused üldkütte koefitsiendi määramise kohta ning KÜS § 13 lg 4 kohaselt on otsused kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Juhul, kui hagejate arvates enam ei kehti üldkoosoleku 07.04.2004 otsusega kehtestatud üldkütte koefitsiendi määr elektriküttega korteritele, siis on neil õigus pöörduda vastava taotlusega korteriühistu poole, kuid kohus ei ole pädev korteriühistu eest ise määrama üldkütte koefitsienti elektriküttega korteritele.

1. Hagejate nõuded nr 3 ja 4, mis seisnesid taotluses vähendada hageja Alina Gorjunovi makseid KÜ-le Tareva üldkütte, soojuskao ja keskkütte eest ajavahemikul jaanuar 2004 kuni juuni 2005 summas 5452.72 krooni ning hageja OÜ Alina & Ko makseid KÜ-le Tareva üldkütte, soojuskao ja keskkütte eest ajavahemikul jaanuar 2004 kuni juuni 2005 summas 2720.92 krooni, tuleb jätta rahuldamata. Iseenesest õige on hagejate väide, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud aegumist nõuete osas vähendada hageja Alina Gorjunova makseid KÜ-le Tareva üldkütte, soojuskao ja keskkütte eest ajavahemikul jaanuar 2004 kuni juuni 2005 summas 5452.72 krooni ning vähendada hageja OÜ Alina & Ko makseid KÜ-le Tareva üldkütte, soojuskao ja keskkütte eest ajavahemikul jaanuar 2004 kuni juuni 2005 summas 2720.92 krooni, kuid samas see asjaolu ei too kaasa hagi rahuldamist. Ebaõige on hagejate väide, et kuna tegemist on korduvate kohustustega, siis tuleb aegumist vaadelda iga juhtumi kohta eraldi. Hagejad ei ole esitanud nõuet korduvate kohustuste täitmiseks, nende nõue võib tuleneda kas kahju õigusvastasest tekitamisest või alusetust rikastumisest. Kuna mõlemal juhul on nõude aegumistähtaeg 3 aastat (TsÜS § 150 lg 1 või § 151 lg 1), siis arvestades seda, et hagi esitati 15.08.2005, ei ole hagi aegunud. Nimetatud nõuded põhinevad hagejate väitel sellel, et üldkütte koefitsient oli 07.04.2004 üldkoosoleku poolt kinnitatud vaid
2. aastaks ning seetõttu oli neid ebaõige kohaldada
3. aastal. Hagejate nõuded
4. aasta eest ei kuulu rahuldamisele seetõttu, et kehtis üldkoosoleku poolt kinnitatud üldkütte koefitsient. Ringkonnakohus leiab, et kuna üldkoosolek ei kinnitanud
5. aastaks uut üldkütte koefitsienti, siis on korteriühistu õigesti kasutanud ka
6. aastal üldkoosoleku poolt kinnitatud koefitsienti. Hagejad ei ole vaidlustanud seda, et arvete esitamisel ei oleks lähtutud üldkoosoleku poolt kinnitatud koefitsientidest, vaid nende arvates ei ole üldkoosoleku poolt kinnitatud koefitsiendid õiged ning alates 2005 need ei 8 kehtinud. Ringkonnakohus leiab, et kuna arved esitati üldkoosoleku poolt kinnitatud koefitsientide alusel, siis puudub alus hagejate maksete vähendamiseks nende poolt soovitud suuruses.
7. Hagejate väite kohaselt pidanuks maakohus menetluskulude jaotuses arvesse võtma

§ 168

lg 5 alusel seda, et kostja tagastas korterite nr 15 ja 26 osas lisakoefitsiendi 0,1 rakendamisest tulenenud ebaõigesti arvestatud makse. Vastavalt

§ 168

lg-le 5 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Nähtuvalt asja materjalidest, on kostja teinud tagasimakse korter nr 15 eest 936.08 krooni (tl 95, 98) ning tagasimakse hõlmab ajavahemikku 01.02.2004-31.07.

1. Arvestades vaidlusalust ajavahemikku 01.01.2004-01.06.2005, saab käsitleda kostjapoolse nõude rahuldamisena summat
2. 45 krooni (936.08 kr :30 kuud = 31.2 kr/kuus x 17 kuud = 530.45 kr). A. Gorjunovi nõude suuruseks on 5452.72 krooni ja sellest tulenevalt on nõude rahuldamise protsendiks 9,
3. Ringkonnakohus leiab, et arvestades seda, et kostjapoolse nõude rahuldamise protsent on vaid 9,76 ning nõude rahuldamine toimus seetõttu, et kostja ei aktsepteerinud mitte hagi aluseks olevaid asjaolusid, vaid tegemist oli arvestuse ebatäpsusega, siis ei kuulu kohaldamisele

§ 168lg 5.

Eeltoodust lähtudes on maakohus õigesti jaganud menetluskulud ning jätnud need hagejate endi kanda. 12. Vastavalt 01.01.2006 jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Käesolev menetlus on alanud 26.08.2005.

§ 60

lg 1 kohaselt (kehtis kuni 01.01.2006) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, siis hagejate poolt kantud menetluskulud jäävad

§ 60lg 1 kohaselt nende endi kanda.

Kostja ei ole esitanud dokumente menetluskulude kohta. Alates 1. jaanuarist 2009 kehtiva

§ 654

lg 22 kohaselt kui ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, peab ringkonnakohtu otsuse resolutsioonist nähtuma kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus. Käesolevas otsuses on maakohtu otsuse resolutsiooni muutmise tõttu esitatud ka kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus. Egon Konsand Andra Pärsimägi 9 Viivi Tomson