lg 1 järgi maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Poolte vahel on 10.03.2005 sõlmitud maaklerileping, millega maakler kohustus leidma kinnistule asukohaga Haaslava vald Eerika, ostja, kes tasub lepinguobjekti eest vähemalt 65 krooni ruutmeetri kohta.
lg 1 järgi on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Kohtule esitatud lepingu originaalilt nähtub, et käsundiandja (kostja) kohustus tasuma pärast lepinguobjekti ostu-müügitehingu notariaalset vormistamist või
Poolte vahel tekkis vaidlus maakleritasu suuruse üle. Kohus leiab, et enne maakleritasu suuruse üle otsustamist tuleb tuvastada kostja kohustus tasuda hagejale maakleritasu. Juhul, kui maakleritasu maksmise kohustus puudus, ei ole kohtu arvates võimalik lahendada vaidlust maakleritasu suuruse üle.
lg 2 järgi kui maaklerilepingu kohaselt tekib maakleril õigus maakleritasule pärast vahendatud või osutatud lepingust tuleneva kohustuse täitmist käsundiandja suhtes, on maakleril õigus maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. 3 Hageja on seisukohal, et maaklerilepingu lõpptulemus jäi saavutamata, kuna käsundiandja ei lõpetanud lepingut ära seaduses ettenähtud korras. Kostja võõrandas kinnistu, ilma maaklerit teavitamata. Kostja leiab, et hageja ei teinud peaaegu 1 aasta jooksul mitte midagi selleks, et leida kinnistule ostjat. On tõendamata, et hageja oleks suhelnud kostjaga ning avaldanud internetis kinnistu müügikuulutusi. Kostja ei rikkunud esialgset maaklerilepingut, sest kinnistust oli moodustatud 3 uut kinnistut, mille tõttu algne objekt oli kadunud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on analoogses tsiviilasjas nr 3-2-1-72-08 asunud järgmisele seisukohale: „Ka nimetatud sätte (
lg 2) järgi on maakleritasu saamise eelduseks maakleri vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimine. Selles sättes reguleeritakse olukorda, kui maaklerilepingus on kokku lepitud maakleritasu saamine alles pärast maakleri vahendatud lepingu täitmist käsundiandjale. Sellisel juhul on maakleril õigus tasule ka siis, kui vahendatud lepingust tulenev kohustus on käsundiandja suhtes täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu.
lg 2 ei sätesta maakleri õigust maakleritasule juhul, kui leping jääb tema poolt täitmata põhjusel, et käsundiandja on valinud ka teise maakleri, kelle vahendamise või osutamise tulemusel sõlmitakse leping.“ Antud juhul on kostja valinud teise maakleri, kuna hageja ei leidnud kostja kinnistule ostjat. Kostja märkis vastuses hagile, et teadaolevalt olid aastad 2005-2006 kinnisvaraturud väga aktiivsed ja ostuhuviliste leidmisega ei saanud tekkida probleeme. Kostja pöördus teise maakleri poole, kellel õnnestus leida kinnistutele ostjad paari kuu jooksul. Uue lepingu sõlmis kostja teise maakleriga 05.04.
lg 2 ja 3.
lg 2 kohaselt kui maaklerilepingu kohaselt tekib maakleril õigus maakleritasule pärast vahendatud või osutatud lepingust tuleneva kohustuse täitmist käsundiandja suhtes, on maakleril õigus maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu.
lg 3 kohaselt ei mõjuta maakleri õigust maakleritasule asjaolu, et vahendatud või osutatud leping sõlmitakse või sellest tulenev kohustus täidetakse pärast maaklerilepingu lõppemist. Antud juhul jäi maaklerilepingus ettenähtud lõpptulemus täitmata käsundiandjast tuleneval asjaolul, kes lõpetas lepingu ühepoolselt ja keelas maakleril kinnistu võõrandamise ning nende asjaolude üle ei ole poolte vahel vaidlust; 2) ei vaidle apellant vastu, et käsundiandja võib sõlmida lepingu mitme maakleriga. Apellant märgib, et käsundiandja peab järgima iga maakleri kohta lepingus võetud kohustusi. Maakleri tööd ei saa hinnata vaid maakleri töö lõpptulemuse järgi. Maakler peab olema pidevalt kursis ja tegelema lepinguobjekti võõrandamise võimalustega. 4 VASTUSTAJA SEISUKOHAD 5. M.-R. Vaikmäe palub jätta OÜ Finklord esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata, Tartu Maakohtu 18.11.2008 otsus muutmata ning menetluskulud OÜ Finklord kanda. Vastuväidete kohaselt on vastavalt
§-ile 664 lg 1 maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Maaklerilepingu p 4.3 kohaselt tekib maakleril õigus tasule pärast lepinguobjekti müügilepingu notariaalset vormistamist. Seega on maakleril õigus nõuda tasu juhul, kui ta on vahendanud müügilepingu sõlmimist või viidanud lepingu sõlmimise võimalusele ning see müügileping sõlmitigi just selle sama maakleri vihje või vahendustegevuse tulemusel. Antud juhul ei teinud apellant maaklerina midagi, et vastustaja kinnistule ostjat leida, samuti ei andnud apellant mingeid vihjeid või panust kinnistute müümiseks nende praegustele omanikele. Seega ei ole apellandil tekkinud mingit õigust maaklerilepingus sätestatud tasule. Tartu Maakohus on õigesti leidnud, et apellant ei ole tõendanud, et ta oleks teinud midagi sellist, et kinnistule ostjat leida. Apellant ei ole esitanud asja juurde mitte ühtegi tõendit oma väidete kinnituseks, mis olid esitatud hagiavalduses. Hagiavalduse kohaselt väitis apellant, et „alustasime tööd, avaldasime kuulutusi, suhtlesime ostuhuvilistega ning leidsimegi vastustajale kuuluvale kinnistule ostja“. Kõik need väited on ebaõiged ja tõendamata. Apellant ei ole apellatsioonkaebusest nähtuvalt enam vaidlustanud seda asjaolu, et ta ei täitnud oma maaklerikohustusi. Apellant ei ole heitnud maakohtule ette, et kohus oleks hinnanud ebaõigesti tõendeid, kui järeldas, et apellant ei ole tõendanud oma tegevust vastustaja kinnistu müümisel. Ka ei väida apellant enam, et just tema oleks kinnistule ostja leidnud. Vastustaja arvates on selge, et maakler ei saa nõuda tasu pelgalt tulenevalt faktist, et vastustajale kuulunud kinnistu on võõrandatud, maakler peab andma panuse konkreetse müügilepingu toimumisse, vahendama lepingupooli (neid kokku viima), lepingu sõlmimine peabki olema maakleri töö tulemus. Antud juhul nõuab apellant maakleritasu olukorras, kus ta ei ole reaalset maakleriteenust osutanud, ostjat leidnud ega lepingupooli kokku viinud. Maakleritasu saamiseks peab esinema põhjuslik seos maakleri tegevuse ja lepingu sõlmimise vahel, praegusel juhul see puudub ja seda on iseenesest tunnistatud ka apellant. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et tal ei ole tekkinud maakleritasu maksmise kohustust ja sellele vastavalt ei ole apellandil tekkinud nõudeõigust maakleritasule. Apellant väidab, et kohus on kohaldanud ebaõigesti
Vastustaja hinnangul on kohus antud normi õigesti kohaldanud, sest normi rakendamine eeldab müügilepingu olemasolu, mille sõlmimist on vahendanud või osundanud apellant (maakler). Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kinnistu müüdi apellandi vahendamise või osutamise tulemusel. Samuti ei ole apellant õigesti mõistnud
lg-s 2 reguleeritud olukorda, sest siin sättes mõeldakse olukorda, kus maaklerilepingus on kokku lepitud maakleritasu saamine alles pärast maakleri vahendatud lepingu täitmist käsundiandjale ja sellisel juhul on maakleril õigus tasule ka siis, kui vahendatud lepingust tulenev kohustus on käsundiandja suhtes täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. Maakohus on õigesti sisustanud
lg 2 ja teinud põhjendatud viite Riigikohtu 23.09.2008 lahendile (3-2-1-72-08), mis antud sätte on lahti mõtestanud ja andnud sisulised juhised ka käesoleva vaidluse lahendamiseks. Apellandi etteheiteks on see, et hoolimata temaga sõlmitud maaklerilepingust, sõlmis vastustaja hiljem ka teise maaklerilepingu. Apellant nõuab maakleritasu tulenevalt asjaolust, et temaga oli 5 sõlmitud maaklerileping. Ka antud küsimusele on eelnimetatud Riigikohtu lahend vastuse andnud (ja sellele tugineb ka maakohus) – nimelt
lg 2 ei sätesta maakleri õigust maakleritasule juhul, kui leping jääb tema poolt täitmata põhjusel, et käsundiandja on valinud teise maakleri, kelle vahendamise või osutamise tulemusel sõlmitakse leping. Arusaamatuks jääb apellandi viide
lg-le 3, sest
lg-st 1 on maaklerileping tasuline ja maakleritasu maksmise kohustus tekib, kui maakleri ja käsundiandja vahel on sõlmitud maaklerileping, maakler on vahendanud lepingu sõlmimist või viidanud lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja on sõlminud kolmanda isikuga kehtiva lepingu ning see sõlmiti maakleri vahendustegevuse või vihje tulemusel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega pidi hageja maakleritasu saamiseks tõendama, et kinnistu müügileping sõlmiti tema vahendusel või osutamisel. Selliseid tõendeid hageja ei esitanud ning apellatsioonkaebuses ei tuginenud ta ka asjaolule, et kinnistu müügileping sõlmiti maakleri tegevuse tulemusel. Maakohus on õigesti kohaldanud
Ka
lg 2 järgi on maakleritasu saamise eelduseks maakleri vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimine. Riigikohus on 23.09.2008 otsuses nr 3-2-1-72-08 märkinud, et
lg 2 reguleerib olukorda, kui maaklerilepingus on kokku lepitud maakleritasu saamine alles pärast vahendatud lepingu täitmist käsundiandjale. Hageja ei ole tõendanud lepingu täitmist käsundiandjale ning maakohus on õigesti leidnud, et
lg 2 järgi ei ole maakleril õigust tasule, kui leping jääb tema poolt täitmata põhjusel, et käsundiandja on valinud teise maakleri, kelle vahendamise või osutamise tulemusel leping sõlmiti. Apellandi poolt viidatud
MS § 171 lg 1 alusel tuleb poolte apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega apellandi kanda. Viivi Tomson Andra Pärsimägi 7 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.