Kuna kohus oli määranud asja läbivaatamise kohtuistungil, oli üleminek kirjalikule menetlusele võimalik üksnes mõlema poole nõusolekul.
lg 2 alusel peab kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele jääma vähemalt 10 päeva. Kuna kostja sai kutse kätte kohtuistungi toimumise päeval, mis
Seega tulenevalt
lg 1 p 3 alusel tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha, mis on aluseks kaja rahuldamisele ja menetluse taastamisele. 4. Hageja AS Malmerk Fassaadid vaidles kajale vastu ja palus jätta kaja rahuldamata ja menetlus taastamata. Vastuväidete kohaselt ei ole kostjal alust väita, et hagi ei olnud õiguslikult põhjendatud. Kuna tagaseljaotsuse võib teha
lg 3 kohaselt ilma istungit pidamata, siis ei oma mingit tähtsust asjaolu, mis kella ajal kostja kohtuistungist teada sai ja kas teda kutsuti kohtuistungile. Tagaseljaotsuse tegemine oli kooskõlas
väljendatud tsiviilkohtumenetluse ülesandega, mille kohaselt on vaja tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kirjaliku vastuse andmise tähtaja puhul on tegemist menetlusliku tähtajaga ja selle muutmist ega ennistamist pole kostja taotlenud, see tähtaeg on mööda lastud ilma igasuguse 2 põhjenduseta. Viited kirjalikule menetlusele, kohtuistungile ja suulisele vastusele kohtuistungil on asjassepuutumatud ja tuleb jätta tähelepanuta. 5. Viru Maakohtu 03.04.2009 määrusega jäeti OÜ Megaservice kaja Viru Maakohtu 21.01.2009 tagaseljaotsuse peale rahuldamata ja tsiviilasja menetlus taastamata. Määruse kohaselt on kaja esitatud küll õiges vormis (
) ja õigel ajal (
lg 2), kuid kajas ei ole esitatud neid põhjendusi, mis takistasid kostjal hagile tähtaegselt vastamast. Kostjal lasus kohustus esitada hagile kirjalik vastus hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättesaamisest arvates. Selline kohustus tuleneb seadusest (
) ja kostja peab seadust täitma ja kandma seaduse rikkumisega kaasnevad tagajärjed. Kostja seaduslik esindaja M. Išutin sai hagimaterjalid isiklikult kätte 04.12.2008, mille kohta ta on andnud allkirja. Kohus on kooskõlas
sätestatuga 27.11.2008 määruses kostjale tema kohustust meelde tuletanud ja hoiatanud, et hagile vastamata jätmise tagajärjeks on hagi tagaseljaotsusega rahuldamine. Kostja on omaks võtnud, et ta tähtaegselt ei vastanud, seega nõustus kostja hageja väidetega ja tunnistas hagi ning tagaseljaotsuse tegemise võimalusega. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ning veenev. Lähtuvalt
lg-st 4 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega, mis tähendab, et viidata tuleb üksnes sellele, millist liiki hagiga on tegemist ja millise õigusnormi alusel tuleb hagi rahuldada. Hageja esitatud, kostjale teatavaks tehtud ja kostja poolt omaksvõetuks loetud faktiväiteid tuleb tagaseljaotsuses nimetada ulatuses, milles see on vajalik õigusliku põhjenduse mõistmiseks. Tagaseljaotsuses ei ole vaja esitada väidete ega õigusnormide kohaldamise detailset analüüsi. Kohus ei ole
Tagaseljaotsuse tegemise muid seaduslikke eeldusi peab kohus küll kontrollima, kuid nende olemasolu ei tule tagaseljaotsuses eraldi märkida (RKL 3-2-1-143-07). Kostja on kajas võtnud omaks, et vaatamata seaduslikule kohustusele esitada kirjalik astus ta rikkus seda kohustust teadvalt ja tahtlikult, sest ta eeldas, et ta saab menetluse käigus esitada oma vastuväited hagile, s.h vastuse suuliselt vastavalt
-le.
sätestab tõepoolest sellise võimaluse, et kohus erandkorras võib lubada kostjat vastata hagile suuliselt kohtuistungil, kui nii võib asja kohtu arvates ilmselt kiiremini lahendada. Kostjal pidi teada olema, et kohus ei ole kunagi lubanud kostjat vastata hagile suuliselt, ammugi mitte ei ole kohus kohustanud sel juhul kostjat oma vastuse piisava põhjalikkusega ette valmistama. Kostja eeldas ilma igasuguse aluseta ja põhjendamatult
§-s 395 nimetatud suulise vastuse esitamise võimaluse olemasolu. Selline seaduse rikkumine ja põhjendamatust eeldusest lähtumine näitab üksnes kostjal igasuguste põhjenduste puudumist ja on otsitud põhjus, et millegagi selgitada oma seaduse rikkumist. Tagaseljaotsuses on kohus nimetanud, et tagaseljaotsuse võib teha
Hageja esitas 21.01.2009 kohtule kirjaliku taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, milles paluti kohut määrata tagaseljaotsuses kindlaks ja mõista kostjalt välja menetluskulud vastavalt lisatud menetluskulude nimekirjale. Kuna tagaseljaotsuse võib teha
lg 3 kohaselt ilma istungit pidamata, siis ei oma mingit tähtsust asjaolu see, mis kell kostja kohtuistungist teada sai ja kas teda üldsegi kutsuti kohtuistungile. Tagaseljaotsuse tegemine oli kooskõlas
väljendatud tsiviilkohtumenetluse ülesandega, mille kohaselt on vaja tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Tagaseljaotsuse tegemisel
lg 3 kohaselt ei oma tähtsust see, kas kohus läks üle kirjalikule menetlusele või mitte ja kas kohtuistung toimus või mitte.
kohaldamine toimus koostoimes
3 Kirjaliku vastuse andmise tähtaja puhul on tegemist menetlusliku tähtajaga ja selle muutmist ega ennistamist pole kostja taotlenud, see tähtaeg on möödalastud ilma igasuguse põhjenduseta. Viited kirjalikule menetlusele, kohtuistungile ja suulisele vastusele kohtuistungil on asjassepuutumatud ja tuleb jätta tähelepanuta. 23.03.2009 toimunud istungil ei andnud kostja esindaja täiendavaid selgitusi selle kohta, miks kostja jättis kohtu nõude hagile vastata, täitmata. Seega ei ole kohtule teada, et hagile vastamata jätmiseks oleks kostjal esinenud
lõikes 1 sätestatud asjaolud, s.t mille alusel oleks võimalik kaja rahuldada ja menetlus taastada. Kostja tuginemine
lg 1 p-le 2 ja 3 ei ole antud juhul kohane, kuna tagaseljaotsus tehti
alusel ning kostja oleks pidanud tõendama
Nimetatud sätte kohaldamist aga kostjal võimalik taotleda ei olnud, kuna kostja seadusliku esindaja poolt on hagimaterjalid kätte saadud ning ta ei ole neile tähtaegselt vastanud. Samuti ei ole kostja kohut teavitanud endapoolsetest seisukohtadest enne, kui kohus on teinud seadusliku tagaseljaotsuse. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 6. OÜ Megaservice taotleb määruskaebuses maakohtu 03.04.2009 määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) rahuldas maakohus tagaseljaotsusega hagi, mis oli õiguslikult põhjendamata. Kuigi kostja esitas määruskaebuses oma põhjendused, miks hagi oli õiguslikult põhjendamata, ei ole kohus neid väiteid sisuliselt analüüsinud. Riigikohtu 22.01.2007 lahendi nr 3-2-1-152-06 p 14 järgi võib
lg 1 järgi hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Lahendi järgi võib lepingu täitmise nõudes hagi ebaveenvusele osutada hagis esitatud asjaolu, et kostja on lepingust taganenud ning hageja ei põhjenda, miks lepingust taganemine ei ole seadusega kooskõlas. Hagiavaldus oli ebaveenev, kuna puudus tööde üleandmise - vastuvõtmise akt, millest oleks nähtunud tööde tegemine ja hageja õigus kostjalt raha nõuda; hageja arve (millele kohus on tuginenud) kostjale esitamise ja kättesaamise kohta puudus igasugune tõend; kostja oli lepingust taganenud ja taganemine lõpetab VÕS § 186 p 5 alusel võlasuhte ning hageja ei olnud vastavalt Riigikohtu praktikale põhjendanud, miks lepingust taganemine ei ole seadusega kooskõlas. Hageja ei ole isegi märkinud, et ta vaidleb taganemisavaldusele vastu või, et sooviks seda teha. 2) maakohus ei ole kaja põhjendustele vastanud ega neid sisuliselt analüüsinud, mistõttu tuleb määrus tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu. Kostja jääb seisukohale, et kostjat ei kutsutud kohtusitungile õigel ajal ja ta sai istungist teada kohtuistungiga samal päeval.
Kostja eeldas tulenevalt hageja taotlusest, et asi lahendatakse kohtuistungil ning ta saab menetluse käigus esitada oma vastuväited hagile, s.h vastuse suuliselt vastavalt
.
lg 2 alusel peab kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele jääma vähemalt kümme päeva. Käesoleval juhul sai kostja kutse kätte istungi toimumisega samal päeval, mis
Kohus istungit rakendades ilmselgelt ei kontrollinud, kas kostja on kohtukutse kätte saanud. Seega tulenevalt
lg 1 p-st 3 ei võinud tagaseljaotsust seaduse kohaselt teha, mis on aluseks kaja rahuldamisele ja menetluse taastamisele. 3) maakohus läks õigusvastaselt ilma kostja nõusolekuta üle kirjalikule menetlusele. Viru Maakohtu 22.12.2008 määrusega määrati kohtuistung 21.01.2009 ning kostjale edastati määrus ja kohtukutse.
lg 1 sätestab, et tsiviilasi vaadatakse läbi ja lahendatakse 4 kohtuistungil.
lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata.
lg 2 alusel võivad pooled käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel.
lg 3 järgi kui pool ei ole kohtule teatanud, kas ta on nõus kirjaliku menetlusega, eeldatakse, et ta soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Kuna maakohus oli määranud asja läbivaatamise kohtuistungil, siis oli üleminek kirjalikule menetlusele võimalik üksnes mõlema poole nõusolekul. Kuna aga kohtul puudus kostja nõusolek kirjalikuks menetluseks, ei saanud
lg 1 p 3 alusel maakohus tagaseljaotsust teha, mis on aluseks kaja rahuldamisele ja menetluse taastamisele. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 7. AS Malmerk Fassaadid vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastuväidete järgi oli kostjal kohustus esitada hagile kirjalik vastus hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättesaamisest arvates
Kostja on omaks võtnud, et ta tähtaegselt ei vastanud, seega nõustus kostja hageja väidetega ja tunnistas hagi ning oli teadlik tagaseljaotsuse tegemise võimalusest. Kostja on kajas võtnud omaks, et vaatamata seaduslikule kohustusele esitada kirjalik vastus, rikkus ta seda kohustust teadvalt ja tahtlikult, sest ta eeldas, et ta saab menetluse käigus esitada oma vastuväited hagile, s.h vastata suuliselt vastavalt
§-le 395. Kuna tagaseljaotsuse võib teha
lg 3 kohaselt ilma istungit pidamata, siis ei oma mingit tähtsust asjaolu see, mis kella ajal kostja kohtuistungist teada sai ja kas teda üldsegi kutsuti kohtuistungile. Kostjal puudus igasugune õigus kaja esitada kooskõlas
Vastustaja on seisukohal, et
lõikes 1 p-s 3 sätestatud alus puudub, sest tagaseljaotsust võis seaduse kohaselt teha ilma kohtuistungit pidamata kui kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vasta. Kostja tuginemine
lõikes 1 p 2 on asjakohatu, kuna tagaseljaotsuse tegemine ei tuginenud
rikkumisele, vaid tagaseljaotsus tehti
§-le 407 tuginedes, mille kohaselt hagile vastamata jätmise korral võib tagaseljaotsuse teha ka kohtuistungit pidamata üksnes hagile vastamata jätmise tõttu. Maakohus on õigesti leidnud, et kuivõrd määruskaebuse esitaja hagile ei vastanud tähtaegselt, siis tehti kohtuotsus
alusel, seetõttu on kaebaja väited kohtuistungile õigeks ajaks mittejõudmisest ja kirjalikule menetlusele üleminemisest ilma kostja nõusolekuta asjakohatud. Kuivõrd tehti tagaseljaotsus, on kaebaja seisukohad hagi sisulise põhjendamatuse kohta kummastavad. Kaebajat oli hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest, mistõttu ta pidi olema teadlik, et tagaseljaotsusega hagi lahendamisel ei pea kohus kaebaja olematuid väiteid hakkama sisuliselt analüüsima. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Viru Maakohtu määrus tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu ja tsiviilasi tuleb menetluse taastamise otsustamiseks saata tagasi maakohtule. Asja materjalidest nähtub, et 27.11.2008 maakohtu poolt edastatud hagiavalduse sai kostja isiklikult kätte 04.12.2008. Kostjal oli vastuse esitamiseks aega kättesaamisest 14 päeva, seega pidi kostja kohtule vastama 18.12.2008. Kostja hagile ei vastanud. Maakohus määras pärast kostja vastuse tähtaja saabumist, s.o 22.12.2008, asjas kohtuistungi 21.01.2009. 5 Kohtuistungile ilmus hageja. Kohtuistungi protokolli kohaselt puudusid kohtul andmed kostjale kohtukutse kättetoimetamise kohta. Maakohus arutas asja ja leidis, et on võimalik asi lõpuni arutada. Kohtuvaidluse käigus esitas hageja taotluse teha tagaseljaotsus vastavalt
§-le 410, kuna kostja ei ole ilmunud kohtuistungile (tl 48). 21.01.2009 tegi maakohus tagaseljaotsuse
lg 1 alusel põhjusel, et kostja ei ole kirjalikult hagiavaldusele vastanud.
lg 1 alusel saab kohus asja lahendada eelmenetluses, käesolevas asjas määras maakohus asja läbivaatamiseks kohtuistungi, kohtuistung toimus ning asja arutamine viidi lõpule. Ringkonnakohus leiab, et kui maakohus on eelmenetluse lõpetanud ja määranud asja läbivaatamisele kohtuistungi ning asjas on toimunud ka kohtuistung, siis ei saa enam teha tagaseljaotsust
Kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil, siis saab kohus teha tagaseljaotsuse
§-de 410 ja 413 alusel.
lg 3 p 1 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei olnud selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid. Käesolevas asjas nähtub 21.01.2009 toimunud kohtuistungi protokollist, et andmed kostja poolt kohtukutse kättesaamise kohta puuduvad. Hiljem selgus, et kostja sai kohtukutse isiklikult kätte 20.01.2009 ( tl 56). Ringkonnakohus märgib, et eeltoodud põhjustel ei olnud maakohtul alust teha tagaseljaotsust ka
lg 1 alusel.
lg 1 p 3 kohaselt võib menetlusosaline esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Ringkonnakohus märgib, et kuna maakohtul puudus
lg 3 p 1 tulenevalt õigus asi lahendada tagaseljaotsusega, siis oli määruskaebuse esitajal
Määruskaebuse esitaja on esitanud maakohtu määrusele vastuväite ka selle kohta, et hagi ei olnud hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagiavaldusele lisas hageja 19.09.2008 koostatud arve 76 110 kr (tl 19) ning kostja avalduse 04.09.2008, milles kostja teatas töövõtulepingust taganemisest seoses lepingu rikkumisega (tl 18). Hageja ei esitanud hagis ega ka 21.01.2009 toimunud kohtuistungil väiteid selle kohta, et kostja taganemisavaldus oleks tühine. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei oleks saanud hagis toodud asjaolude alusel jõuda järeldusele, et hagi on põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et maakohus saab tagaseljaotsusega hagi rahuldada üldjuhul ulatuses, mis on nõutud hagiavalduses, milline on kostjale kättetoimetatud. Käesolevas asjas suurendas hageja oluliselt oma viivise nõuet pärast hagiavalduse kättetoimetamist (tl 42).
lg 4 p 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Ringkonnakohus leiab, et tagaseljaotsusega on erandina lubatav välja mõista viivist suuremas ulatuses, kui hagis nõuti.
Viivi Tomson Üllar Roostoja 6 Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.