Obsah (6)

§ 65§ 76§ 100§ 108§ 69§ 6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2009 Tartu Tsiviilasja number 2-06-40089

§ 65

lg 1 ja lg 4,

§ 76lg 1 alusel võlgnevuse kostjatelt solidaarselt välja mõista.

1. Kostja Sergei Ponedelnikov hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt elas nimetatud korteris tema äi, kes suri
2. Hiljem elas korteris kostja poeg, kuid siis said kõik maksud korralikult makstud. Alates 2003 ei elanud korteris kedagi. Korteriühistu ei ole kordagi teatanud võlgadest ega sellest, et maja läks lammutamisele. Ka hageja ei ole teatanud võlgnevusest. Jagades võlgnevuse 24 201.85 krooni viie inimese peale, on saadud summa 2200.17 krooni iga kostja peale veekuluna liiga suur.
3. Kostja Toivo Kangur hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt tuleb kohaldada aegumist, kuna hageja nõuab võlgnevust perioodi 14.08.2003-06.07.2004 eest. Hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse 29.12.
4. Hageja nõue on perioodi osas 14.08.2003-29.12.2003 summas 13 190.85 krooni (arved 12 820.35+ 370.50) aegunud. Kostja on õigeaegselt tasunud talle osutatud teenuste eest. Kostja ei ole nõus, et hageja nõuab kogu maja võlga välja ainult viielt kostjalt.

§-st 6 tulenevalt on see hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõtmatu. Kostja peab nõuet võla eest vastuvõtmatuks ka seetõttu, et ta on töövõimetu ja tema ainuke sissetuleku allikas on töövõimetuspension ning toetus ravimite ostmiseks. MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohus rahuldas
2. aprilli 2008 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt E. Umudovilt, S. Ponedelnikovilt, M. Nikandrovalt, T. Kangurilt ja E. Repyanskayalt solidaarselt hageja kasuks 23 831.35 krooni. Otsuse kohaselt on hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tuvastas, et XXX XX korteriomanikele on hageja poolt arvestatud tasu vee- ja kanalisatsiooni teenuse eest perioodil 14.08.2003 kuni 06.07.2004 kokku 35 568.65 krooni. Korteriomanikud on tasunud perioodil 03.09.2003-06.12.2004 summas 11 366.80 krooni. Hagi kohaselt on korteriomanikud jätnud tasumata 24 201.85 krooni ning see nõue kuulub rahuldamisele.

§ 76

lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. XXX XX korteriomanikud, sealhulgas kostjad, vastutasid hagejaga 14.08.2003 ja 29.12.2003 sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt, mistõttu kohus ei saa arvestada kostjate väidetega, et konkreetselt oma korterite veetarbimise ja kanalisatsiooniteenuse suhtes olid nad oma kohustuse väidetavalt täitnud. ÜVVKS § 5 lg-st 2 ja § 3 lg-st 1 tulenevalt saab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujaks ning sellest tulenevalt ka vee-ettevõtja kliendiks 3 olla kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik või valdaja. KOS § 1 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on kinnistut moodustava maatüki osas korteriomanikud kaasomanikud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-106-05 leidnud, et ÜVVKS § 8 lg-st 1 ei tulene, et vee-ettevõtja kliendiks on korteriomanike kaasomandis oleva kinnistu mõttelise osa iga omanik eraldi. Korteriomandite (korterite) omanikud saavad ÜVVKS § 5 lg 2 mõtte kohaselt olla ühisveevärgiga ja kanalisatsiooniga liitujateks ja seega ka vee-ettevõtja kliendiks ühiselt, sest üldteadaolevalt ei ole korteriomandite reaalosade hulgas tavaliselt eraldi veevärki ja kanalisatsiooni, mille nad saaksid ühendada ühisveevärgiga ja kanalisatsiooniga kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool nagu sätestab ÜVVKS § 3 lg

1. Kohus tuvastas, et 14.08.2003 sõlmisid XXX XX korteriomanikud, keda esindas volituse alusel Ilham Shirinov, hagejaga veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse müügilepingu nr 2461 ja 31.10.2003 sõlmisid XXX XX korteriomanikud valitseja Inna Stepanova isikus hagejaga veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse müügilepingu nr
2. XXX XX korteriomanikud valisid Ilham Shirinovi korteriomanike esindajaks veelepingule allakirjutamiseks 26.07.
3. Inna Stepanova valiti XXX XX majavalitsejaks korteriomanike 12.10.2003 koosolekul. Kohus leidis kostjate vastuväidete osas, et hagejaga sõlmitud veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse müügilepingutele XXX XX korteriomanike nimel allakirjutanud isikute valimiseks toimunud koosolekuid ei ole toimunud, et need on paljasõnalised ja tõendamata. Kostjad ei ole eelnimetatud korteriomanike üldkoosolekute otsuseid ettenähtud korras vaidlustanud. Lisaks sellele võttis kohus arvesse, et TsÜS § 68 lg 3 kohaselt võib tehingu tegemiseks ettenähtud tahteavaldus olla tehtud ka kaudselt, st väljenduda teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Asjas ei ole vaidlust, et XXX XX korteriomanikud, sealhulgas kostjad, tarbisid hagejalt saadud vee- ja kanalisatsiooniteenust ning tasusid osaliselt selle eest. Tarbitud vee mõõtmine toimus kogu maja peale ühiselt, korterites eraldi veemõõtjaid ei olnud.

§ 65

lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikel ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Lepingute nr 2461 ja nr 2606 p 4.

1. kohaselt kohustusid XXX XX korteriomanikud tarbitud joogivee/vastuvõetud heitvee eest tasuma. ÜVVKS § 14 lg 2 kohaselt kinnitab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra kohaliku omavalitsuse volikogu ning hind kehtestatakse valla- või linnavalitsuse poolt ja avalikustatakse vähemalt kolm kuud enne nende muutmist. Kohtla-Järve linnas olid veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenused hinnad vaidlusalusel perioodil kehtestatud Kohtla-Järve linnavalitsuse määrustega. Kostja T. Kanguri vastuväite osas hageja nõude osalise aegumise kohta perioodil 14.08.-19.12.2003 kogusummas 13190.85 krooni arvestas kohus TsÜS §-ga 158, mille kohaselt võla osaline tasumine tähendab nõude tunnustamist ja viimane omakorda katkestab aegumise. Hageja poolt esitatud õiendist nähtub, et XXX XX korteriomanikud on tasunud vee eest alates 03.09.2003, seega on nad hageja nõuet veetarbimise osas sel ajal tunnustanud. Aegumist saab kohaldada hageja nõude suhtes 370.50 krooni kanalisatsioonikaevude puhastamise eest vastavalt arvele nr 7083 07.10.
2. Arve kohaselt oli tasumistingimuseks 15 päeva, mistõttu nõue muutus sissenõutavaks 22.10.2003 (TsÜS § 147 lg 2) ning hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks 29.12.2006 oli tehingust tuleneva nõude kolmeaastane aegumistähtaeg (TsÜS § 146 lg 1) möödunud. Kohus leidis, et hagi esitamine 44-st korteriomanikust solidaarvõlgniku puhul ainult viie korteriomaniku vastu võib tunduda kostjatele ebaõiglane, kuid seadus seda siiski võimaldab (

§ 65

), mistõttu kohtul olnud alust lugeda hageja poolt seadusliku õiguse realiseerimist hea usu põhimõtte rikkumiseks. Kohus selgitas, et

§ 69

kohaselt omavahelises suhtes peavad 4 solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. T. Kangur esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. aprilli 2008 otsuse tühistamist tema suhtes hagi rahuldamise osas ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta hagi T. Kanguri suhtes rahuldamata; alternatiivselt kohaldada aegumist nõude osas summas 12 820.35 krooni. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on alusetult jäetud kohaldamata aegumine osa nõude suhtes. Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hagiavalduses nõutakse võlgnevust perioodi eest 14.08.2003 kuni 06.07.
3. Hageja on esitanud 29.12.2006 maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Lähtudes eeltoodust on aegunud nõue vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest perioodil 14.08.2003 kuni 29.12.2003 summas 12 820.35 krooni (hagile lisatud arvete loetelu alusel). Hagiavalduse kohaselt on hageja nõue suunatud solidaarvõlgnevuse väljamõistmisele kõigilt korteriomanikelt ja seda summas 24 201.85 krooni. Kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni 29.12.2006 sellist nõuet korteriomanikele ei esitatud, mida tõendab hagile lisatud 14.03.2007 dateeritud õiend „XXX XX korteriomanike arved ja tarbimine. Periood: 14.08.2003 kuni 06.07.2004.a“. Viimasest nähtub, et arved on esitatud kuude kaupa tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuse eest, aga mitte kasvavalt koos võlgnevusega. Korteriomanikud tasusid arveid jooksvate kulutuste eest, mitte ei kustutanud vanu võlgnevusi, mida tõendab hagile lisatud õiend „XXX XX korteriomanike poolt sooritatud maksed. Perioodil 14.08.2003.a. kuni 06.07.2004.a tarbitud teenuse eest“. Pole võimalik TsÜS § 158 mõttes tunnustada nõuet, millest ei olda teadlik. Kohtuotsuses sisalduv väide, et korteriomanikud tasusid võlgnevust, ei tugine tõenditele; 2) on põhjendamatult jäetud T. Kanguri suhtes kohaldamata

§ 6

. Hea usu põhimõttest lähtuvalt on vastuvõtmatu nõuda apellandilt võõrast võlga, arvestades, et ta on töövõimetu ja tema ainus sissetulekuallikas on töövõimetuspension ja toetus ravimite ostmiseks. Ta on enda poolt tarbitud teenuste eest maksnud. 6. Viru Vesi AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu 09.04.2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on õigesti kohaldatud nii

§ 65lg 1 ja 4 kui ka Ts

ÜS § 158, samuti on kohus piisavalt põhjendanud

§ 6kohaldamata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
2. aprilli 2008 otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati.
3. Maakohus on õigesti jätnud rahuldamata osa nõude kohta esitatud aegumise vastuväite ning apellandi väited ei anna alust asuda teisele seisukohale. Hagiavalduses nõutakse võlgnevust perioodi eest 14.08.2003 kuni 06.07.
4. Nähtuvalt asja materjalidest, on hageja esitanud 29.12.2006 maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 5 Apellandi väitel on tasunõue vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest perioodil 14.08.2003 kuni 29.12.2003 summas 12 820.35 krooni aegunud, kuna vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ning võlgnikud ei ole TsÜS § 158 lg 2 kohaselt nõuet tunnustanud. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse ostu-müügilepingust (tl 39-40) tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Ringkonnakohus leiab, et aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lg-t 1 ja lg 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Apellant koos teiste korteriomanikega pidi lepingu kohaselt tasuma teenuse eest neile esitatavate arvete alusel. Toimiku materjalide kohaselt esitati korteriomanikele arveid
5. septembrist 2003 kuni
6. juulini 2004 (tl 41). Apellandi poolt nimetatud arved, mille alusel on nõue väidetavalt aegunud, on esitatud 30.09.2003, 07.10.2003, 31.10.2003, 30.11.2003 ja 31.12.
7. Kuna TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel algas tasunõude aegumistähtaeg 2003 lõppemisest, s.o aegumistähtaeg algas
8. jaanuaril 2004 kell 00.00, siis aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg-t 1 arvestades
9. detsembril 2006 kell 24.
10. Hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse 29.12.2006, s.o enne aegumistähtaja lõppu ning seetõttu ei ole võimalik kohaldada nõudele aegumist. Iseenesest õige on apellandi väide, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 158 lg-t 2, kuid kuna eelnevalt märgitud põhjendustel ei ole nõue aegunud, siis ei ole see asjaolu maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. TsÜS § 158 lg 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises. Maakohtu seisukoha kohaselt on korteriomanikud tasunud vee eest alates 03.09.2003 ning seega on nad hageja nõuet veetarbimise osas tunnustanud. Korteriomanike poolt eelnevalt arvete alusel osaliselt teenuse eest tasumine ei tõenda seda, et nad tunnustasid hageja poolt esitatud 24 201.85 krooni suurust nõuet. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja arved kuude kaupa tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest, mitte aga kasvavalt koos võlgnevusega.
11. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et hagi rahuldamine apellandi suhtes ei ole vastuolus

§-ga 6 ning apellandi poolt apellatsioonkaebuses esitatud vastavasisuline väide ei anna alust asuda teisele seisukohale. Apellatsioonkaebuses on apellant viidanud

§ 6lg-le 2.

Vastavalt

§ 6

lg-le 2 võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmata. Apellandi väitel on temalt võõra võla sissenõudmine hea usu põhimõtte vastane, kuna ta on töövõimetu ning tema ainus sissetulekuallikas on töövõimetuspension ja toetus ravimite ostmiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole eksinud hea usu põhimõtte vastu, kui esitas nõude teiste solidaarvõlgnike hulgas ka kostjale. Tsiviilõiguse teoorias üldiselt tunnustatud seisukoha järgi kaotab võlausaldaja seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (nt on ülekohtune). Antud juhul eelviidatud asjaolusid ei esine. Hageja on esitanud kostja kui solidaarvõlgniku vastu lepingust tuleneva nõude. Kuna hageja on esitanud korteriomanikele arveid ühiselt, vastutavad korteriomanikud müügilepingu täitmise eest solidaarselt. Lepingujärgse võlgnevuse tasumise nõue solidaarvõlgniku vastu ei ole hea usu põhimõtte vastane isegi sel juhul, kui võlgnik on 6 töövõimetu ja tema sissetulekuks on vaid pension. Vastavalt

§ 65

lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 10. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastmes kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 7 Viivi Tomson poolt