KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Ringkonnakohus Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus
- aprill 2009, Tallinn Menetlusosalised Kaebuse esitaja - Kalev-Andres Rebane Vastustaja – Põhja Politseiprefektuur Tallinna Halduskohtu 30.12.2008 otsus Kalev-Andres Rebase apellatsioonkaebus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlustoiming 3-08-1042 Kalev-Andres Rebase kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks Riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata jätmine ja apellatsioonkaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Jätta Kalev-Andres Rebase taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-08-1042 rahuldamata. Tagastada Kalev-Andres Rebase apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 30.12.2009 otsusele haldusasjas nr 3-08-
- EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD 3-08-1042
- 30.01.2009 esitas Kalev-Andres Rebane apellatsioonkaebuse Tallinna Haldus- kohtu 30.12.2008 otsuse peale haldusasjas nr 3-08-
- Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2009 määrusega jäeti apellatsioonkaebus käiguta ja anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus viitas järgmistele puudustele: 1) apellatsioonkaebusele ei olnud lisatud tõendit, et tasutud oleks riigilõiv, mis kaebuses nõutud mittevaralise kahju hüvitise summat (50 000) krooni arvestades kuulus riigilõivuseaduse § 56 lg 11 ja 18 kohaselt apellatsioonkaebuselt tasumisele summas 2 500 krooni; 2) apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev oli HKMS § 31 lg 4 kohaselt 29.10.2009, kuid 30.01.2009 esitatud apellatsioonkaebusele ei olnud lisatud apellatsioonitähtaja ennistamise taotlust.
- 27.02.2009 saatis apellant taotluse, milles palus end vabastada riigilõivu ta- sumisest. Samuti teatas apellant, et ta oli 20.01.2009-27.01.2009 haige ja saatis kaebuse tähtaegselt, s.o 29.01.
- Taotlusele oli lisatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatis. Selle teatise kohaselt on taotleja kuusissetulekuks 5 000 krooni, puuduvad pangaarved, muu oluline vara, samuti puudub taotlejal töö- või teenistussuhtest ning ettevõtlusest saadav tulu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
- HKMS § 91 lg 1 kohaselt võib kohus isiku määrusega vabastada täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest, kui kohus leiab, et isik on maksujõuetu. Käesoleval juhul ei ole apellandi maksujõuetus tõendatud.
- Kohus ei pea usaldusväärseks apellandi väidet, et tema kuusissetulek piirdub 5 000 krooniga ning tal puudub ettevõtlus- või töötulu ja pangaarved. Nimelt on apellant 26.05.2008 halduskohtule esitatud kaebuses märkinud: „Minu töötunni maksumus on vähemalt 400 kr ja mul on tööd nii palju, et ei jõua ära teha“. Sellel arvestusel põhines ka esialgne kahjunõue. Kahjunõuet põhistati väitega, et kolme kuu vältel, mil kaebaja pidi arvestama võimalusega, et sureb süstlatorke tagajärjel saadud nakkusesse, oli ta töövõime pooleldi halvatud, mis tingis kahju tekkimise 96 000 krooni ulatuses. Sellest põhjendusest nähtub, nagu moodustaks apellandi enda hinnangul 96 000 krooni umbes poole tema kui ettevõtja kolme kuu tavapärasest sissetulekust.
- Ringkonnakohus andis 12.03.2009 määrusega apellandile tähtaja maksejõuetuse tõendamiseks täiendavate tõendite esitamiseks - ülevaade apellandi viimase nelja kuu sissetulekutest ning Maksu- ja Tolliametilt saadud andmed apellandi deklareeritud tulude suuruse või apellandi töötasult tasutud sotsiaalmaksu kohta ja Eestis te2
(4)3-08-1042 gutsevate krediidiasutuste tõendid apellandil arveldusarvete puudumise kohta. Apellant tähtaja jooksul kohtule mingeid täiendavaid tõendeid ei esitanud. Seetõttu lahendab ringkonnakohus riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse olemasoleva teabe põhjal, mis ei anna alust pidada apellanti maksejõuetuks. Riigilõivust vabastamise taotlus jääb rahuldamata. II
- Apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks ja apellandile riigilõivu tasumiseks täht- aja andmiseks ei ole alust seetõttu, et apellatsioonkaebus kuulub sõltumata riigilõivu tasumisest tagastamisele HKMS § 33 lg 3 p 2 alusel – apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista tähtaega.
- Apellant saatis apellatsioonkaebuse digitaalselt allkirjastatuna läbi riigiportaali. Allkirjateabel võib näha, et allkirjastusaeg on 30.01.2009 kell 14.
- Seega märgib apellant ekslikult, et saatis apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 29.01.
- Apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Kui apellandi väidet, et ta oli 20.01.2009-27.01.2009 haige, pidada apellatsioonitähtaja ennistamise taotluseks, siis ei ole see taotlus põhjendatud, sest väide on tõendamata. Kui apellant soovib väita, et ajavahemikul 20.01.2009-27.01.2009 esinenud haigus takistas tal apellatsioonkaebuse esitamist varem kui 30.01.2009, tulnuks tal selle väite tõendamiseks esitada perearsti, tegevusluba omava eriarsti või hambaarsti tõendi, millel on kanne selle kohta, kas arst tuvastas takistuse esinemise menetlustoimingu tegemiseks (apellatsioonkaebuse esitamiseks). Ringkonnakohus andis apellandile 12.03.2009 määrusega tähtaja (20 päeva) sellise tõendi esitamiseks, kuid selle tähtaja jooksul ei ole apellant kohtule tõendeid haiguse kohta esitanud. Apellandi väitest, et ta esitas apellatsioonkaebuse tähtaegselt, järeldab ringkonnakohus, et tähtaja möödalaskmise tegelikuks põhjuseks oli ilmselt apellandi eksimus tähtaja arvestamisel, mitte haigus.
- Ringkonnakohus märgib ka seda, et haigus ei pruugi tingida menetlustoimingu tegemise tähtaja ennistamist, kui see ei takistanud menetlustoimingu tegemist kogu tähtaja vältel ning üksnes lühendas menetlustoimingu tegemiseks jäänud aega. Apellandi väitest võib aru saada selliselt, et apellatsioonitähtaja kahel viimasel päeval,
- ja
- jaanuaril, oli ta terve. Lauri Madise Ruth Virkus Lilianne Aasma 3
(4)3-08-1042 4
(4)