) § 658 lg 1 järgi maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Poolte vahel on 10.03.2005.a. sõlmitud maaklerileping, millega maakler kohustus leidma kinnistule asukohaga Haaslava vald, Eerika ostja, kes tasub lepinguobjekti eest vähemalt 65 krooni ruutmeetri kohta.
lg 1 järgi on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Kohtule esitatud lepingu originaalilt (tl 39) nähtub, et käsundiandja (kostja) kohustus tasuma peale lepinguobjekti ostu-müügitehingu notariaalset vormistamist või
Poolte vahel tekkis vaidlus maakleritasu suuruse üle. Kohus leiab, et enne maakleritasu suuruse üle otsustamist tuleb tuvastada kostja kohustus tasuda hagejale maakleritasu. Juhul, kui maakleritasu maksmise kohustus puudus, ei ole kohtu arvates võimalik lahendada vaidlust maakleritasu suuruse üle.
lg 2 järgi kui maaklerilepingu kohaselt tekib maakleril õigus maakleritasule pärast vahendatud või osutatud lepingust tuleneva kohustuse täitmist käsundiandja suhtes, on maakleril õigus maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. Hageja on seisukohal, et maaklerilepingu lõpptulemus jäi saavutamata, kuna käsundiandja ei lõpetanud lepingut ära seaduses ettenähtud korras. Kostja võõrandas kinnistu, ilma maaklerit teavitamata (tl 47). Kostja leiab, et hageja ei teinud peaaegu 1 aasta jooksul mitte midagi, et leida kinnistule ostjat. On tõendamata, et hageja oleks suhelnud kostjaga ning avaldanud Internetis kinnistu müügikuulutusi (tl 49). Kostja ei rikkunud esialgset maaklerilepingut, sest kinnistust oli moodustatud 3 uut kinnistut, mille tõttu algne objekt oli kadunud (tl 50). Riigikohtu tsiviilkolleegium on analoogses tsiviilasjas nr 3-2-1-72-08 asunud järgmisele seisukohale: „Ka nimetatud sätte (
lg 2) järgi on maakleritasu saamise eelduseks maakleri vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimine. Selles sättes reguleeritakse olukorda, kui maaklerilepingus on kokku lepitud maakleritasu saamine alles pärast maakleri vahendatud lepingu täitmist käsundiandjale. Sellisel juhul on maakleril õigus tasule ka siis, kui vahendatud lepingust tulenev kohustus on käsundiandja suhtes täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu.
lg 2 ei sätesta maakleri õigust maakleritasule juhul, kui leping jääb tema poolt täitmata põhjusel, et käsundiandja on valinud ka teise maakleri, kelle vahendamise või osutamise tulemusel sõlmitakse leping.“ Antud juhul on kostja valinud teise maakleri, kuna hageja ei leidnud kostja kinnistule ostjat. Kostja märkis vastuses hagile, et teadaolevalt olid 2005-2006. aastad kinnisvaraturud väga aktiivsed ja ostuhuviliste leidmisega ei saanud tekkida probleeme (tl 17). Kostja pöördus teise maakleri poole, kellel õnnestus leida kinnistutele ostjad paari kuu jooksul. Uue lepingu sõlmis kostja teise maakleriga 05.04.2006.a. Kohtule esitatud kinnistu mõttelise osa ostu-müügilepingult nähtub, et leping sõlmiti 11.07.2006.a. (tl 40). 3 Järelikult ei ole hagejal õigust maakleritasule, kui leping jäi tema poolt täitmata põhjusel, et kostja oli valinud teise maakleri, kellel õnnestus kinnistutele ostjad leida. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.