← Eesti

2-05-3460/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2009 Tartu Tsiviilasja number 2-05-3460 Tsi

§ 113lg 1 järgi oli alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Alates 01.07.2002 kehtiva Ts

ÜS § 151 lg 1 järgi on alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg 3 aastat – seega varasemas seaduses sätestatud aegumistähtajast lühem. Seega tuleb antud asjas kohaldada TsÜS 151 lg 1, mille kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kostjapoolsest alusetust rikastumisest pidi hageja teada saama hiljemalt arve tasumiseks ettenähtud kuupäevale järgneval päeval. Hageja väitel on kostjale saadetud iga kuu arve. Seega oli hageja võlgnevuse olemasolust teadlik juba selle tekkimisel. Alusetust rikastumisest tulenev nõue muutus sissenõutavaks ajast, mil hageja sai teada võla olemasolust – kostjale saadetud arve tasumata jätmisest. Seega sai hageja teada alusetust rikastumisest tulenevast nõudest alates oktoobrist

  1. Lähtudes kolmeaastasest aegumistähtajast tuleb aegunuks lugeda nõude see osa, mis oli sissenõutavaks muutunud enne 21.06.
  2. Aegunuks tuleb seega lugeda hageja nõue perioodil eest september 1997 – juuni 2002 (maikuu arve). Riigikohus on
  3. veebruari 2007 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja on tuvastatud asjaolu, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb jätta hagi rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Seega jätab kohus nõude, mis tuleneb perioodi eest september 1997 – juuni 2002 (maikuu arve) rahuldamata. Kostja on osaliselt makseid teostanud, kuid neid ei saa siduda konkreetsete arvetega, kuna kostja teostas makseid ka Kohtla-Järve Linnakohtu 25.05.1998 otsuse alusel väljamõistetud võla katteks ning tõendeid selle kohta, kas ja kuipalju konkreetselt on tasutud jooksvate arvete katteks ja palju eelmise kohtuotsusega väljamõistetud võla katteks, pooled esitanud ei ole. Kohtla-Järve Linnakohtu 25.05.1998 otsusega tsiviilasjas 2-1009/1997 mõistis kohus kostjalt välja AS Kohtla-Järve Soojus kasuks 4 118 krooni (perioodi eest detsember 1993 – august 1997). Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja nõude kostja vastu perioodi eest september 1997 – 3 august
  4. Kokku on soojusenergia tarbimise eest nimetatud ajavahemikul arvestatud 10
  5. 99 krooni. Nõudele ajavahemiku kohta september 1997 – juuni 2002 kohaldas kohus aegumist. Hageja tugineb hagiavalduses oma nõudes AÕS §-le 26, KOS §-le 13, TsK §-le 477, VÕS §-le
  6. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 477 sätestas alusetult omandatud või säästetud vara tagastamise kohustuse või vara tagamise võimatuse korral vara väärtuse hüvitamise kohustuse. Alates 01.07.
  7. a kehtiva VÕS § 1027 kohaselt peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Asjakohatud on hageja viited AÕS §-le 26 ja KOS §-le
  8. Kuni 30.06.2002 kehtinud AÕS § 26 lg 1 kohaselt pidi asjast kasu saamiseks õigustatud isik kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused ning lg 2 kohaselt kui nimetatud isik ei ole omanik ega ole selged tema kohustused, kannab asjaga seotud kohustused ja kulutused asja omanik. Vastavalt 01.07.2001 jõustunud KOS §-le 13 tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud ja kannab kaasomandi majandamise kulutused. Kuni 30.06.2002 kehtinud AÕS § 26 redaktsioon ei loonud alusetu rikastumise kõrvale iseseisvat lepinguväliste suhete liiki, vaid kordas TsK § 477 lg 1 sätestatut. KOS § 13 on aga kohaldatav vaid korteriomanike omavahelistes suhetes. Kostja vaidlustab soojusenergia arvestust (15% määra rakendamist), kuna küte oli välja lõigatud. 26.11.1997 on kostja korterisse paigaldatud soojamõõtur. Hageja lähtus arvestustes Kohtla-Järve Linnavolikogu 11.11.
  9. a määruse nr 44 p-st 11 ja majandusministri 11.08.1997 käskkirjaga nr 86 kinnitatud „Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodikast“. Lisaks on alates aprillist 2001 arvetele lisatud soojusenergia jaotamise teenustasu 10.80 krooni. Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituudi poolt koostatud eksperthinnangu kohaselt peaks korteri väljalülitamisel kaugküttesüsteemist nende osalus küttekulude tasumisel jääma vahemikku 20-70%, mistõttu 15% rakendamine hageja poolt on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust arvestab hageja korteri soojuskoormuse jääkväärtuseks 15% korteri (XXX XX ) üldpinnast 65.50 m2 (15% 65.50-st) ehk 9.82 m
  10. Hageja poolt esitatud arvestuste ja arvete alusel on kostjale perioodil juuni 2002 – september 2004 (augustikuu eest) arvestatud soojusenergia eest kokku 3 603.50 krooni. Nimetatud ajavahemikul on kostja poolt laekunud 2 741.70 krooni. Tasumata on seega 861.80 krooni (3 603 50 – 2 741.70). ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS
  11. AS Kohtla-Järve Soojus esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu
  12. mai 2008 otsus osas, millega jäeti haginõue osaliselt rahuldamata ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt täiendavalt välja võlgnevus 3073.89 krooni AS KohtlaJärve Soojus kasuks ja mõista kostjalt välja kõik hageja mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei ole kohus asja lahendamisel kinni pidanud TsMS §-s 232 sätestatud tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise põhimõttest, samuti TsMS § 442 lg-s 8 märgitud kohtuotsuse motiveerimise nõuetest; 4 2) on kohus vääralt kohaldanud aegumist. Maakohus tuvastas ja apellant ei vaidlusta, et hagetavaks võlgnevusperioodiks on september 1997 kuni august
  13. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
  14. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
  15. juulist
  16. Kuni 01.07.

§ 113lg 1 järgi oli alusetu rikastumise nõude tähtaeg 10 aastat. Alates 01.07.2002 kehtiva Ts

ÜS § 151 lg 1 järgi 3 aastat. Kuna kuni 01.07.

§ 113lg 1 järgi oli aegumistähtajaks 10 aastat, siis 1997.

aastal tekkinud nõuded oleksid aegunud alles

  1. aastal. Seega neile nõuetele kehtib alates 01.07.2002 kolmeaastane aegumistähtaeg, mis saabus 01.07.
  2. Hagi on kohtule esitatud 21.06.2005, seega enne aegumistähtaja saabumist. Järelikult esitatud haginõuete osas ei saa rakendada aegumist ja kohus on jõudnud väärale järeldusele hagi osalise aegumise osas; 3) ei ole kohus tuvastanud, et hageja viimane arvestus, mille kohaselt hageja nõudis kostjalt 3935.69 krooni, oleks väär. Hagetava perioodi alguseks on 01.09.
  3. Perioodil 01.09.1997 kuni 30.09.2002 on hageja arvestanud kostja korteris tarbitud soojusenergia maksumuseks 7476.14 krooni. Perioodil 01.09.1997 kuni 30.10.2002 on tasutud 5083.90 krooni, millest 650 krooni laekus eelmise kohtuotsuse katteks. Seega perioodil 01.09.1997 kuni 30.09.2002 arvestatud soojusenergia katteks on laekunud 4433.90 (5083.90 - 650) krooni. Seega on perioodi 01.09.1997 kuni 30.10.2002, kuhu ei ole arvestatud soojusenergia tarbimist 2002 oktoobrikuu eest, võlgnevuseks 3042.24 (7476.14-4433.90) krooni. Perioodil oktoober 2002 kuni august 2004 on arvestatud tarbitud soojusenergia eest 3195.85 krooni. Perioodil 1.11.2002 kuni 31.08.2004 on laekunud 2302.40 krooni. Võlgnevuseks selle perioodi eest jääb 893.45 (3195.85- 2302.40) krooni. Mõlema perioodi eest kokku on võlgnevuseks 3935.69 (3042.24 + 893.45) krooni; 4) on hageja tasunud hagi esitamisel omandiõiguse tõendi eest 40 krooni, õigusabi eest Tulundusühistule Soter 224.20 krooni ja riigilõivu hagi esitamisel 420 krooni. Menetluse käigus tasus hageja 200 krooni kohtukutse avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasus hageja riigilõivu 250 krooni.
  4. I. Schmock vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei pea vastustaja kaebust õigeks ning tugineb vastuväidete osas Viru Maakohtu
  5. mai 2008 otsusele. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
  6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Viru Maakohtu
  7. mai 2008 otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti rahuldamata AS Kohtla-Järve Soojus hagi I. Schmocki vastu 3073.89 krooni väljamõistmiseks ning ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi täielikult ja mõistab I. Schmockilt välja AS Kohtla-Järve Soojus kasuks kokku 3935 krooni 69 senti. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebust ei ole esitatud kohtuotsuse osa peale, millega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti I. Schmockilt välja AS Kohtla-Järve Soojus kasuks 861 krooni 80 senti, s.o ajavahemiku eest juuni 2002 kuni september 2004, ning ringkonnakohus ei kontrolli selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. 5
  8. Nähtuvalt asja materjalidest, on nõude aluseks olnud võlgnevus 3935 krooni 69 senti tekkinud ajavahemikul 01.09.1997 kuni 31.08.
  9. Kuni 01.07.

§ 113

lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta oli seaduses sätestatud lühem aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldatud. 01.07.2002 hakkas kehtima TsÜS uus redaktsioon, mille § 151 lg 1 alusel on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Vastavalt VÕSRS § 9 lg-le 2 kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Kuna kuni 01.07.

§ 113lg 1 järgi oli aegumistähtajaks 10 aastat, siis 1997.

aastal tekkinud nõuded oleksid aegunud alles

  1. aastal. Seetõttu tuleb hakata arvestama TsÜS § 151 lg-s 1 sätestatud 3-aastast tähtaega alates
  2. juulist
  3. Seega sai hageja enne
  4. aasta
  5. juulit tekkinud võlgnevuse nõude esitada kuni 01.07.
  6. Hagi on kohtule esitatud 21.06.2005, s.o enne hagi aegumist. Lähtudes eeltoodust, on maakohus ebaõigesti kohaldanud aegumist nõudele ajavahemiku eest september 1997 – juuni
  8. Kuna nõue ajavahemiku eest september 1997 – juuni 2002 ei ole aegunud, siis tuleb ka selles osas esitatud hagi rahuldada. Hageja väitel on perioodi eest september 1997 – juuni 2002 kostja võlgnevus 3073.89 krooni. Nõude arvestus nähtub tl-del 164-
  9. Hageja on oma nõude õiguslikuks aluseks märkinud TsK § 477 ja VÕS § 1027, s. o alusetu rikastumise. Kuna hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud lepingut, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab hageja kui soodustatud isiku huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi. VÕS § 1023 reguleerib käsundita asjaajamise korral kulutuste hüvitamist ja tasu maksmist. VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Õigustatud käsundita asjaajamise korral tuleb VÕS § 1023 lg 1 alusel hüvitada asjaajamisel tehtud kulutused, s.o need kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest, välja arvatud juhul, kui asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Vastavalt VÕSRS §-le 21 võlaõigusseaduses käsundita asjaajamise kohta sätestatut kohaldatakse tegudele, mis on tehtud pärast
  10. Hageja nõue on tekkinud enne juunit 2002 tehtud tegudest ning seetõttu kuulub kohaldamisele TsK §
  11. Vastavalt TsK § 477 lg-le 1 isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama ning sama paragrahvi lg 6 kohaselt need sätted laienevad ka juhtudel, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. 6 Antud juhul on kostja säästnud oma vara seoses sellega, et tarbis soojusenergiat, kuid ei ole selle eest tasunud.
  12. Kostja on hageja nõudele vastu vaielnud ja leidnud, et võlgnevuse arvestus on ebaõige seetõttu, et keskküte korteris on demonteeritud 26.11.1997 ning õige ei ole rakendada küttekulude tasumisel osalust 15%. Ringkonnakohus leiab, et kuna apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega hagi rahuldati ning hagi rahuldamisel on maakohus arvestanud küttekulude tasumisel hageja osalusega 15%, siis puudub vajadus hinnata seda asjaolu, kas võlgnevuse arvutamisel on õigesti arvestatud korteri jääksoojuskoormust või mitte. Maakohus on oma otsuses esitanud põhjendused, miks oli hageja õigustatud arvestama korteri soojuskoormuse jääkväärtuseks 15% korteri üldpinnast ning ringkonnakohus, kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6, ei pea vajalikuks neid korrata.
  13. Vastavalt 01.01.2006 jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt (kehtis kuni 01.01.2006) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi ja apellatsioonkaebuse, siis tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud kokku 1134.20 krooni (omandiõiguse tõendi eest 40 krooni, õigusabi eest 224.20 krooni, riigilõiv hagi esitamisel 420 krooni, tasu 200 krooni kohtukutse avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes, apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni). Andra Pärsimägi Egon Konsand 7 Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.