Hageja on tahtlikult viivitanud arve esitamisega, et kasseerida kostjalt intresse ja viiviseid. Kohtuistungil seletas kostja, et ei ole nõus arvega, millel on märgitud tagasimakstavaks summaks 3700 krooni. Kostja tahtis lepingust taganeda, kuid seda ei võimaldatud. MAAKOHTU LAHEND 3. Tartu Maakohus rahuldas 18.06.2008 otsusega hagi osaliselt ning mõistis välja A. Randalult AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks laenu põhiosa 3000 krooni, intressi 700 krooni, võla sissenõudmise kulu 350 krooni, viivise perioodi 24.09.2007 kuni 05.06.2008 eest summas 541.60 krooni ja viivise alates 06.06.2008 kuni põhivõla ja intressi tasumiseni
Poolte menetluskulud jättis kohus nende endi kanda. Otsuse kohaselt tuleb põhivõlg 3000 krooni kostjalt
§-de 396 lg 1; 76 lg 1; 108 lg 1 alusel välja mõista. Kostja ei ole väitnud, et ei ole saanud laenusummat enda käsutusse. Hagiavalduse kohaselt andis SMS Laen OÜ kostjale laenu 3000 krooni 30 päevaks (lepingu punkt 4.2.3), s.o laenu tagasimaksmise tähtajaga hiljemalt 23.09.2006. Intressi suuruse leppisid pooled kokku lepingu kehtivuse ajaks, s.o ajaks, mil laenusaajal oli lepingust tulenev õigus raha kasutada. Lepingu tähtaja saabumisega kaotab laenusaaja raha kasutamise 2 õigusliku aluse ja laenatud rahasumma muutub sissenõutavaks, seega kaotas sellest hetkest intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine. Kohus leidis, et lepingu punkt 4.3, mis lubab võlausaldajal nõuda intressi laenult ka pärast laenu tähtaja saabumist ja laenu sissenõutavaks muutumist, on tüüptingimus, millega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.
ÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel kokkuleppel ei ole õiguslikke tagajärgi. Laenu intress oli kokku lepitud 700 krooni üheks kuuks. Laenuleping lõppes 23.09.2006. Seega ei ole hagejal õigust nõuda suuremat intressi kui 700 krooni. Kostjal oleks olnud võimalik vältida intressi maksmise kohustust, kui ta oleks laenuks saadud raha koheselt tagastanud. Kostja seda ei teinud, seega tuleb tal maksta hagejale intressi tagastamisele kuuluva raha kasutamise eest.
lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist.
Kohus leidis, et SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu punkt 13 on tühine 0,5% suuruse viivise määra tõttu. Kuigi
lg 3 p 1 ja 2 kohaselt tarbijakrediidilepingu kohta seaduses sätestatut ei kohaldata väiksema kui 200 euro suuruse ja lühema kui 3-kuulise tagastamistähtajaga laenu puhul, oli kohus seisukohal, et arvestades
tarbijakaitse kohta sätestatut, on seaduslik ja põhjendatud kohaldada ka väiksemas summas kui 200 eurot laenude puhul
lg 1 sätestatut: tarbijalt ei või nõuda kõrgemat viivist kui on
Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tagastamata 3000 kroonilt alates 24.09.2006. Viivise määr
lg 1 kohaselt alates 24.09.2006 kuni 31.12.2006 oli 9,75% aastas, alates 01.01.2007 kuni 30.06.2007 10,5% aastas ja alates 01.07.2007 kuni käesoleva ajani on viivise määr 11% aastas. TsMS § 461 lg 4 lubab kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi summalt arvestada viivist kuni täitmiseni
Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 24.09.2006 kuni 31.12.2006 (viivis 0,0267% päevas) 98 päeva eest (3000x98x0,0267) 78.50 krooni; viivis perioodi eest 01.01.2007 kuni 30.06.2007 (0,02876% päevas) (3000x181x0,02876) 156.20 krooni ning alates 01.07.2007 kuni 05.06.2008, s.o kohtuistungi toimumise päevani (0,03% päevas) (3000x341x0,03) 306.90 krooni, kokku 541.60 krooni. Alates 06.06.2008 tuleb kostjal maksta viivist 0,03% päevas põhinõude ja intressi jäägilt kuni nimetatud summade täieliku tasumiseni. Kohus rahuldas ka kostjale nõudekirjade saatmise kulu nõuded summas 350 krooni, s.o lepingu punkti 12.2.1 alusel 150 krooni ja lepingu punkti 12.2.2 alusel 200 krooni
Kuivõrd võlateadete saatmine ja nende hind oli lepingus toodud, pidi kostja teadma lepingu rikkumisel hagejale sellega tekkida võivast kahjust. Hagiavalduse kohtusse esitamise kulud (1000 krooni, tulenevalt lepingu punktist 12.2.3) on menetluskulud, mille sissenõudmine toimub TsMS §-de 173; 174 järgi kohtulahendi alusel. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. AS Era Liisingu Inkassoteenused taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse muutmist viivise ja intressi vähendamise osas ning A. Randalult viiviste summas 6531 krooni ja intressi summas 3969 krooni väljamõistmist. 3 Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus selgitanud, millisest õigusnormist tulenevalt ta leiab, et intressi arvestamine kaotab õigusliku aluse pärast laenu tagastamise tähtaja saabumist. Seadus ei keela intressi arvestamist ka pärast laenu sissenõutavaks muutumist. Juhul kui laenusaaja jätkab raha kasutamist ka pärast laenu sissenõutavaks muutumist ja kui leping näeb ette, et sellisel juhul on võlausaldajal õigus nõuda intressi ka pärast laenu tasumise tähtaja saabumist, ei ole sellises lepingutingimuses midagi taunitavat või ebamõistlikku. Nimetatud tingimus ei ole ebamõistlikult kahjustav juba seetõttu, et laenuandja võtab kiirlaenude väljastamisega endale suuremad riskid, kui seda tavaliselt eeldatakse. Seda asjaolu tasakaalustab laenuandja laenulepingust tulenev õigus nõuda intressi ka pärast laenu sissenõutavaks muutumist. Asjakohane ei ole väide, et võlausaldaja saab nõuda pärast laenu sissenõutavaks muutumist ainult viivist. Viivis on pigem sanktsioon ehk kohustuse täitmist tagav õiguskaitsevahend. Intress on aga tasu raha kasutamise eest ning on loogiline, et laenuandja nõuab intressi tegeliku raha kasutamise aja eest. Nimetatud lepingupunkt on seaduslik ja ei ole tarbijat ebamõistlikult kahjustav või lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu rikkuv. Kohus on alusetult kohaldanud
sätestatut, kuna tulenevalt
lg 3 p 1, 2 ei kohaldata tarbijakrediidi kohta seaduses sätestatut krediidilepingule, mille puhul krediidi netosumma on väiksem 200 eurole vastavast summast ja mille järgi peab tarbija krediidi tagasi maksma kuni kolme kuu jooksul. SMS Laen OÜ väljastas laenu summas 3000 krooni 30 päevaks ning SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingule ei kohaldata tarbijakrediidi kohta seaduses olevaid sätteid. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et vaatamata
lg 3 p 1, 2 on asjakohane kohaldada
Viiviste vähendamisel tugines kohus ka
Kohtuotsus on vastuoluline. Juhul kui kohus on leidnud, et lepingu punktis 13 olev tüüptingimus on tühine, siis ei ole asjakohane tuginemine
Samas ei ole kohus toonud ühtegi põhjendust, miks 0,5% viivisemäär on tüüptingimusena tühine. Ebamõistlikkuse hindamisel tuleb hinnata ka poolte õiguste tasakaalu. Laenusaaja saab tagatiseta kiirlaenu, mis väljastatakse vähem kui ühe tunni jooksul pärast laenutaotlust. Kiirlaenude puhul on 0,5% viivisemäär proportsionaalne, arvestades laenuandja kõrgendatud riske ja laenu saamise lihtsust. Viivis on võlausaldaja sanktsioon, mis tagab võlgniku kohustuse täitmist. Viivise nõudmise asjaolu ja selle suurus sõltub üksnes võlgniku käitumisest. Võlgnik ei ole oma kohustust täitnud enam kui 1,5 aastat ning sellest tulenevalt on viivisenõue igati põhjendatud ja proportsionaalne. Kohus, vähendades nii intressi kui viivist, on sekkunud oluliselt hageja majandustegevusse, ning oluliselt rikkunud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalu. Kohus on tekitanud olukorra, kus kohustuse rikkumine on laenusaajale soodsam kui kohustuse nõuetekohane täitmine. Laenuandja opereerib kõrge riskiga krediidisektoris ning tema õigused on suures ulatuses rikutud, kuna otsusega on ta jäetud ilma intressist raha kasutamise eest ja viivisest kohustuse täitmisega viivitamise eest. Sisuliselt on kohus jätnud laenuandja kohustused nõuetekohaselt täitmata jätvate võlgnike suhtes ilma seadusliku kaitseta. Poolte huvide hindamise aluseks ei saa olla argument, et üks pool ei vääri oma majandusliku või muu üleoleku tõttu kaitset. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 1, vaid tuleneb
, mille kohaselt, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Kuna kokkulepitud viivise määr on tühine
lg 3 p 5 alusel, siis
kohaselt asub tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul
8. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus viidanud, millisest õigusnormist tulenevalt ta leiab, et intressi saab arvestada kuni laenusumma tagastamise tähtaja lõppemiseni. Vastuseks apellandile selgitab ringkonnakohus, et sellisele järeldusele viib
. Vaidlust ei ole, et poolte vahel lepiti kokku laenu kasutusintress, s.o tasu raha kasutamise eest
Intressi maksmise kohustus lõpeb alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Nimetatud tõlgendust kinnitab ka
lg 3, mille kohaselt intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Intressi maksmise kohustus lõpeb laenulepingu lõppemise korral. Kui laenusaaja ei täida laenulepingu lõppemisel laenusumma tagasimaksmise kohustust, asendub intressikohustus viivise maksmise kohustusega. 9. Ringkonnakohus leiab, et viivise ja intressi vähendamisega ei ole sekkutud hageja majandustegevusse vastuolus seadusega. Asjaolu, et hageja tegutseb kõrge riskiga krediidisektoris, ei välista kokkulepitud tingimuste kontrollimist ja vajaduse korral
10. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta apellandi kanda. Üllar Roostoja Egon Konsand 5 Andra Pärsimägi 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.