lg 3 ja tarbijakaitseseaduse (TKS) § 4 alusel kirjaliku müügilepingust taganemise avalduse ning kaamera eest makstud 7022.68 krooni tagastamise nõude. Hageja sai 20.11.2005 fotoaparaadi remondist kätte, kuid ikka ei olnud võimalik sellega kvaliteetseid pilte teha. 10.12.2005 võttis kostja fotoaparaadi uuesti remonti, sest aparaat ei töötanud nõuetekohaselt. Hageja ei ole fotoaparaati peaaegu üldse kasutada saanud.
Tarbijale antud toote eestikeelne käsitsemisjuhend oli puudulik ega vastanud tootja antud juhendile. Kostja eiras TKS § 4 lg 1 ja 4 ning § 6 lg 1-3 nõudeid, mille järgi tuleb tarbijale anda põhjalik eestikeelne toote kasutusjuhend. Müüjat loetakse
2 § 223 lg 1 järgi müügilepingut oluliselt rikkunuks ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist (
Hagejal oli õigus
Hageja on teinud kostjale lepingust taganemise avalduse
Lepingust taganemise ajal, 21.10.2005 olid täidetud kõik taganemiseks vajalikud õiguslikud alused. Hagejale müüdi toode, millega ei antud kaasa nõutavat kasutusjuhendit. Toode oli pärast ostmist nelja kuu jooksul remondis, tarbija ei saanud seda pikka aega kasutada, tarbijale asendusaparaati ei antud. Müüja tekitas tarbijale põhjendamatult suuri ebamugavusi.
lg 1 alusel on hageja õigustatud nõudma kostjalt fotoaparaadi hinda ning on kohustatud kostjale fotoaparaadi tagastama. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS 4. Triton Holding OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust ja rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Samuti on maakohus hinnanud vääralt tõendeid, asudes seisukohale, et kostja on hagejale kui tarbijale tekitanud põhjendamatuid ebamugavusi ning nagu oleks kostja juba algselt võõrandanud hagejale puudustega kaamera. Ebaõige on seisukoht nagu oleks hagejal olnud õiguslik alus 13.06.2005 müügilepingust taganemiseks. Tõendamist ei ole leidnud, et aparaadi korduv remont või väidetav ebapiisav eestikeelne kasutusjuhend oleksid tekitanud hagejale kui tarbijale põhjendamatuid ebamugavusi.
lg 3 kuuluks kohaldamisele üksnes juhul, kui kostja oleks hagejale tekitanud digitaalkaamera parandamise või asendamisega põhjendamatuid ebamugavusi. Kostja andis hagejale koheselt asenduskaamera, kui sellekohane sooviavaldus esitati. Asjaolu, et kaamera viibis garantiiremondis põhjusel, et oli vahetult peale ostmist saanud objektiivi pihta mehhaanilise löögi, ei tekitanud hagejale põhjendamatuid ebameeldivusi. Ebaõige on seisukoht nagu ei näeks seadus ette lepingust taganemise avaldusele konkreetseid nõudeid ning et oluline on üksnes fakt, et teisele poolele oleks avaldatud tahet lepingust taganeda.
lg 2 kohaselt saab taganemine toimuda vastavalt seadusele või lepingule ning üldreeglina on taganemise kui lepingulise suhte ühepoolse lõpetamise aluseks teise lepingu poole rikkumine. Kohus oleks pidanud lisaks taganemise formaalsete eelduste eksisteerimisele hindama, kas hagejal esines seaduslik alus lepingust taganemiseks. Esmane garantiiremont oli põhjustatud asjaolust, et kaamera objektiiv oli saanud löögi, mistõttu oli sensor paigast ära. Kostja ei andnud 13.06.2005 hagejale üle puudustega kaamerat. Kohus on jätnud hindamata Minotec DC OÜ 22.02.2006 eksperthinnangu ja 14.03.2007 eksperthinnangu täienduse, millest nähtub, et kaamera käsitlemisel ei ole järgitud kasutusjuhendis toodud kaamera tehnilisi parameetreid ja kasutamise juhiseid ning et diagnostika käigus ei ilmnenud tehase ega materjali vigu, samuti et kaamera oli veadefekteerimise ja hinnangu andmise perioodil täiesti toimiv, tegemist oli kasutajapoolselt kasutusjuhendis toodud erivõtteviiside käsitlemise eiramisega. Overall Eesti AS hooldusjuhi T. Tähemaa 10.04.2007 ekspertiisiaktist tuleneb, et kasutamisjuhend Konica Minolta 3 DIMAGE Z5 digitaalkaamerale vastab üldjoontes müügihetke hea tava nõuetele. Juhend on lühike ja ülevaatlik ning võimaldab kaamera kasutajal alustada iseseisvat pildistamist. Kohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme, mis seisneb otsuse ebaselguses ja hagiavalduse rahuldamises tuginedes ebapiisavale eestikeelsele kasutusjuhendile. Kohus on ilma vastavat asjaolu sisuliselt uurimata ning üksnes tunnistaja R. Vuksi subjektiivsetele ja erapoolikutele ütlustele tuginedes järeldanud, et hagejale 13.06.2005 üle antud kaamera oli juba üleandmise hetkel puudustega. 21.09.2006 kohtule esitatud hagiavalduses pole märgitud kasutusjuhendi väidetavat puudulikkust. Samuti ei mainutud kasutusjuhendit kostjale väidetavalt 21.10.2005 edastatud pretensioonis müügilepingust taganemiseks ja 7022.68 krooni nõudes. Selgusetuks jääb, millisest hageja poolsest nõude formuleeringust lähtudes mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 8619.25 krooni. Kostja väljastas hagejale 13.06.2005 arve nr 589 summas 8699.25 krooni. R. Vuksi esitatud 21.10.2005 pretensioonis müügilepingust taganemiseks nõudis R. Vuks 7022.68 krooni tasumist. 21.09.2006 hagiavalduses taotles hageja kostjalt 8699.25 krooni väljamõistmist. 16.11.2007 kohtuistungil taotles hageja esmalt 8699.25 krooni väljamõistmist, kuid peale kostja taotlust määratleda nõude summaarne osa täpselt, taotles hageja 8631.45 krooni väljamõistmist. Kohtuotsus on kostjale üllatuslik. Maakohus ei maininud kogu kohtumenetluse jooksul, et hageja nõude rahuldamise üheks aluseks võiks olla ebapiisav eestikeelne kasutusjuhend, mille on andnud digitaalkaamerale kaasa kaubamärgi Konica Minolta ametlik maaletooja Minotec DC OÜ. Nähtuvalt kohtuotsusest juhindus kohus hagi rahuldamisel asjaolust, et hagejale müüdi toode, millega ei antud kaasa nõutavat kasutusjuhendit. Seega on kostjale arusaamatu, millisel alusel ja põhjusel hageja müügilepingust taganes. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-4105 leidnud, et kohtu poolt kohaldatav õigusnorm ei või tulla pooltele üllatusena, mis tähendab kohtule TsMS § 171 lg 1 tulenevat kohustust osutada õigusnormidele, mida võidakse asjas kohaldada. Kohtu kohustust selgitada välja nõude õiguslik alus on Riigikohus toonitanud ka mitmetes varasemates otsustes. 5. T. Vuks vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on müügilepingust taganemine põhjendatud, kuna müüja on rikkunud oluliselt müügilepingut. Ostja poolt müüjale 21.10.2005 esitatud pretensioon kinnitab müügilepingust taganemise nõuet ning selle põhjendusi. Müüja andis ostjale üle puudustega digitaalkaamera juba 13.06.2005, s.o müügipäeval. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS 6. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 03.07.2008 otsusega apellatsioonkaebuse ja tühistas maakohtu otsuse. Ringkonnakohus tegi asjas uue otsuse, millega jättis hagi ostumüügilepingust taganemiseks ja 8699.25 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 13.06.2005 tarbijalemüügilepingu. Kostja andis lepingut täites hagejale üle puudustega asja. Seega on kostja formaalselt müügilepingut rikkunud. 21.10.2005 R. Vuksi esitatud kirjalik pretensioon 4 kostjale sisaldab müügilepingust taganemise nõuet
ÜS § 118 lg 2 kohaselt õigustatud selle hageja nimel kostjale esitama. Hageja oli aga 2005 novembris pärast fotoaparaadi remonti võtnud selle tagasi oma kasutusse, millest järeldub, et hageja loobus lepingust taganemise soovist. Seega ei saa ta enam 21.10.2005 taganemisavalduses toodud asjaoludele tugineda ja kohus ei saa hinnata, kas nimetatud taganemisavalduse puhul olid täidetud
Kui fotoaparaat oli teist korda
lg 1 ja 4 sätestatud alused, st ostja on enne taganemisavalduse esitamist informeerinud müüjat eestikeelse kasutusjuhendi puudulikkusest ja andnud puuduse kõrvaldamiseks müüjale
Maakohtu otsus ei ole kostjale üllatuslik osas, mis puudutab hagejale ebapiisava eestikeelse kasutusjuhendi andmist. TsMS § 376 lg 1 sätestab hagejale õiguse muuta kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus hagi alust või eset. Hageja käsitas olulise lepingurikkumisena, mis annab hagejale aluse lepingust taganeda, ka kostja poolt hagejale mittetäieliku eestikeelse kasutusjuhendi andmist. Hageja oli esitanud selle hagi ühe alusena ning kostjal oli võimalik nimetatud asjaolu kohta esitada oma vastuväited ja tõendid. 7. Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 01.12.2008 otsusega Tartu Ringkonnakohtu 03.07.2008 otsuse materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tsiviilkolleegiumi põhjenduste kohaselt ringkonnakohtu otsusest ei selgu, milliste materiaalõiguse normide alusel on kohus jõudnud järeldusele, et hageja loobus fotoaparaadi tagasivõtmisega 21.10.2005 taganemisavaldusest ega saa selles taganemisavalduses toodud asjaoludele tugineda. Lepingust taganemise avalduse tegemisele tuleb kohaldada ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse tahteavalduse tegemise kohta käivaid sätteid. TsÜS § 72 kohaselt ei loeta tahteavaldust tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. TsÜS § 72 toodud asjaolusid ringkonnakohus 21.10.2005 taganemisavalduse puhul ei ole tuvastanud. Seega pidi ringkonnakohus arvestama
Järelikult juhul, kui ostja on kehtivalt müügilepingust taganenud, lõpeb müügileping, mille kohta taganemisavaldus tehti. Selleks, et teha kindlaks, kas 21.10.2005 taganemisavalduse tegemine müüjale 13.06.2005 pooltevahelise tarbijalemüügilepingu lõpetas või mitte, pidi ringkonnakohus muu hulgas kontrollima, kas eelnimetatud taganemisavalduse tegemise puhul olid täidetud
Kui lepingust taganemiseks puudus 21.10.2005 taganemisavalduse tegemise puhul alus, siis 13.06.2005 müügileping 21.10.2005 taganemisavalduse tegemise tõttu ei lõppenud ja alusetu on väide, et 20.03.2006 taganemisavalduse tegemisel ei saa hageja tugineda 21.10.2005 taganemisavalduses toodud asjaoludele. Kui asja uuel läbivaatamisel selgub, et 21.10.2005 taganemisavalduse tegemisega 13.06.2005 müügileping lõppes, tuleb anda õiguslik hinnang pärast seda ostja poolt müügieseme tagasivõtmisele. Kolleegiumi arvates võib tuvastatud asjaolusid arvestades olla tegemist sama 5 müügieseme kohta uue müügilepingu sõlmimisega. Missugustel tingimustel uus müügileping sõlmiti, tuleb välja selgitada poolte tahteavalduste ja lepingu tõlgendamise teel, arvestades TsÜS § 75 ning
Ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas uue lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku selles, et ostjal säilib uue müügilepingu rikkumise juhtudel õigus tugineda õiguskaitsevahendite kohaldamisel ka varasema müügilepingu rikkumistele. Kui kohus asja uuel läbivaatamisel leiab, et kogutud tõendite põhjal ei ole võimalik järeldada, et hageja oleks kaamerat vastu võttes kostjaga uutes lepingutingimustes kokku leppinud, saab kolleegiumi arvates asuda seisukohale, et pooled sõlmisid uue müügilepingu samasugustel tingimustel kui 13.06.2005 müügilepingu. Kolleegium märkis, et taganemist kujundusõigusena ei ole võimalik piirata vaid tehingu ühe sooritusega. Kui mitu sooritust moodustavad ühe ühtse tehingu, siis võib taganeda neist kõigist korraga. Taganemise tahteavaldus peab olema selge ja arusaadav. Seega juhul, kui see ei tulene tehingu iseloomust, ei saa taganemiseks õigustatud isik temale tehingu alusel tehtud sooritust osaliselt endale jätta. Praegusel juhul on tegemist digitaalkaamera, mälukaardi, akulaadija ja tindi müügiga. Kohtul tuleb välja selgitada, milliste esemete osas ostja tegi taganemisavalduse. Ainuüksi asjaolu, et esemete müük kajastus ühel arvel, ei tähenda iseenesest ühtset tehingut. Tehingu tõlgendamisel selle osadeks jaotatavuse küsimuses saab arvestada ka sellega, kas hageja oleks ostnud kaardi, laadija ja tindi ka ilma kaamerata. Kohtud tuvastasid, et asja teistkordsel hagejale üleandmisel oli fotoaparaat korras ning ebakvaliteetsete fotode põhjus seisnes selles, et hageja eiras kasutusjuhendit. Hageja tugines oma teises taganemisavalduses muu hulgas ka sellele, et fotoaparaadil puudus kvaliteetsete piltide tegemiseks vajalik täielik eestikeelne kasutusjuhend. Kolleegium leidis, et kasutusjuhendi puudus võib teatud juhtudel olla käsitatav müügilepingu olulise rikkumisena
lg 2 p 2 järgi, mis annab ostjale õiguse müügilepingust taganeda müüjale kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata. See võib kõne alla tulla näiteks juhul, kui müüja teadmisel ostetakse kaamera selle kindlate funktsioonide kasutamiseks teatud kindlal ajal (nt teatud sündmuse ajal), kuid kaamera eestikeelne kasutusjuhend ei ole piisav nende funktsioonide kasutamiseks. RINGKONNAKOHTU LÄBIVAATAMISEL OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED ASJA UUEL
§-s 223 sätestatud eeldused. 6
lg 2 kohaselt tarbijale müügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist.
lg 3 kohaselt ei pea käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Ringkonnakohus märgib, et kuna taganemisavaldus on ühepoolne tehing, siis ei vajanud vastustaja taganemisavaldus jõustumiseks apellandi aktsepti, vaid see jõustus apellandi poolt kättesaamisest. Apellant teatas vastuseks taganemisavaldusele 27.10.2005, et 13. juunil ostetud digitaalkaamera on Minolta Saksamaa esinduse poolt remonditud, täiesti töökorras ning ootab omanikku Triton Holding OÜ kontoris (tl 11). Asja materjalidest nähtub, et ostja läks 20.11.2005 kontorisse digitaalkaamerale järele. Kuna apellant andis digitaalkaamera hagejale üle, siis saab lugeda poolte vahel sõlmituks uue suulise müügilepingu. Pooled ei ole esitanud nõudmisi 21.10.2005 taganemisavalduse tagasitäitmisest tulenevalt, seega tuleb lugeda uus leping sõlmituks nö tasaarvestuse teel. Pooled ei ole kohtule esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et uus müügileping oleks sõlmitud varasemast erinevatel tingimustel, seetõttu on põhjendatud järeldada, et uus müügileping sõlmiti samadel tingimustel, kui 13.06.2005 sõlmitud leping. Ringkonnakohus märgib, et tarbija ei kaotanud taganemise õigust ka uuest müügilepingust
lg 2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. 13. Ringkonnakohus leiab, et uue müügilepingu sõlmis hageja digikaamera Minolta Dimage Z5 Black, mälukaardi SAnDisc Secure Digital 512MB, akulaadija Ednet 65002 + 4x 2200 mAh ja koti CaseLogic DCB1 ostmiseks. Müügilepingu sõlmimist loetletud esemetele kinnitas hageja ka ringkonnakohtu istungil. Nimetatud müügiesemete hind arve nr 589 alusel on koos käibemaksuga 8619, 25 kr.
lg 1 lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Apellant ei ole apellatsioonkaebuses tuginenud väitele, et ostja poolt tagastamisele kuuluv asi on halvenenud ja halvenemine ei ole tekkinud asja korrapärase kasutamise tulemusena, seetõttu ei kuulu kohaldamisele
14. Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud apellandi kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. Egon Konsand Viivi Tomson 8 Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.