KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2009 Tartu Tsiviilasja number 2-06-9695 T

§ 29

lg-test 1 ja 2 tulenevat kohustust, mis seisneb juhatuse juhtfunktsiooniga seotud otsuste kollegiaalses tegemises. Hageja ei eita, et A. Smirnov täitis hageja jaoks valvuri tööga seotud tööülesandeid ning seepärast peab tema töö olema tasustatud kehtestatud suuruses. Seepärast pole hagejal kostja vastu pretensioone kohtu poolt hagejalt A. Smirnovi kasuks maksmata palga 4 888.40 krooni ja hüvitise kasutamata puhkuse eest 1 072.45 krooni, väljamõistmise osas. Kuid kui kostja oleks A. Smirnoviga töölepingu sõlmimisel täitnud nõuetekohase hoolsusega juhatuse liikme kohustusi, siis hageja oleks vältinud selle töölepingu mittenõuetekohase sõlmimise ja täitmisega seotud hüvitiste, samuti kohtumenetlusega seotud kulutuste väljamõistmist, ja nimelt: viivis maksmata palga väljamaksmisega viivitamise eest 2 708.44 krooni; keskmine palk 2 592 krooni; hüvitis tööraamatu väljaandmisega viivitamise eest 6 048 krooni; töötaja poolt kantud kulutused juriidilise abi eest tasumiseks 1 375 krooni; eelarvesse tasumisele kuuluv riigilõiv 1 600 krooni. Seega tekitas kostja A. Smirnoviga sõlmitud töölepingu sõlmimisel ja täitmisel juhatuse liikme kohustuste mittenõuetekohase täitmisega hagejale kahju summas 14 323.44 krooni. Pärast Narva Linnakohtu otsuse jõustumist tsiviilasjas nr 2-1056/03 oleks kostja pidanud viivitamatult asuma hageja nimel kohtuotsust täitma. Kostja seda kohustust ei täitnud. A. Smirnov pöördus kohtutäituri poole kohtuotsuse sundtäitmiseks. Selle tulemusel kandis hageja kohtutäiturite tasu maksmise kulusid ja kohtuotsuse täitmisega seotud kulusid. Kogusummas tasus hageja kohtutäituritele Krista Järvetile (sissenõudja A. Smirnov) ja Andrei Krekile (sissenõudja Eesti Vabariik) 2 159.40 krooni. Sellega tekitas kostja hagejale kahju summas 2 159.40 krooni. Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 liikmed maksid 2003 a. garaažibokside valvamise eest 22 970 krooni (147 liiget - 12 liiget = 135 liiget. 135 liiget x 170 krooni = 22 950 krooni+ 20 krooni= 22 970 krooni). Raha, summas 22 970 krooni, sai vastavalt kassa sissetuleku aruandele nr 61, kostja. Kokku oli

1. a garaažibokside valvamise eest Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 kassast välja makstud 18 352 krooni. Rahaliste vahendite jääki summas 4 618 krooni (22 970 krooni – 18 352 krooni = 4 618 krooni) ära ei kasutatud, kuid sealjuures seda kassas ja hageja pangaarvel ei ole. Vastavalt Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 põhikirja punkti 38 alapunktile 1, kostja Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 juhatuse koosseisus oleks pidanud tagama Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 nõuetekohase tegevuse. Nõuetekohase tegevuse tagamise all mõistab hageja ka Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 liikmetelt kogutud rahaliste vahendite nõuetekohast hoidmist ja jagamist. Hageja leidis, et kostja, olles ka Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 kassapidaja, ei säilitanud
2. a garaažibokside valvamise eest tasumiseks kogutud rahaliste vahendite jääki ja kulutas selle teadmata vajadusteks ning ei täitnud seega hageja põhikirja punkti 38 alapunkt
3. Kui kostja oleks tegutsenud nõuetekohase hoolsusega, siis oleks rahaliste vahendite jääk säilitatud ja üle antud Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 uuele juhile. Sel viisil kostja rahaliste vahendite säilimise ja nõuetekohase kulutamisega seotud juhatuse liikme kohustuste mittenõuetekohase täitmisega tekitas hagejale kahju summas 4 618 krooni. Hagejale kostja poolt tekitatud kogukahju moodustab 21 100.84 krooni (14 323.44 krooni + 2 159.40 krooni + 4 618 krooni = 21 100.84 krooni). Vastavalt

§ 32

lg-le 1 juhatuse, samuti muu organi liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmisega mittetulundusühingule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Lähtudes ülaltoodust 3 tegutses kostja kõikidel kahju tekitamise juhtudel ainuisikuliselt ja seepärast ei pea ülejäänud juhatuse liikmed kandma vastutust hageja ees kostja tegevuse eest.

1. Vadim Zakharov hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt on kostja alates
2. a Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 liikmete üldkoosoleku otsusega tagasi kutsutud ja juhatuse liikmelisusega seotud funktsioone enam ei täida. Kostja süüd selles ei ole, kuna kostjal ei ole alates
3. a seaduslikku alust teha tehinguid garaažiühistu nimel. Kostja leidis, et tema süüd ei ole ka selles, et Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 ei täitnud õigeaegselt Narva Linnakohtu otsust nr 2-1056/
4. Ühistu juhatus on kolmest liikmest koosnev organ. Kui kostja tegelikult rikkus põhikirja nõudeid, siis teised juhatuse liikmed olid ilmselt teadlikud sellest. Seoses sellega peavad ka nemad vastutama oma kohustuste täitmata jätmise eest. Samuti ei ole hageja tõendanud dokumentaalselt, et ta on maksnud A. Smirnovile 14 323.44 krooni ja kohtutäitur Krista Järvetile 2159.40 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 kõik liikmed on tasunud raha summas 170 krooni garaažibokside valvamise eest ja, et ülejääk peab olema 4618 krooni. Hageja esitatud kassaorderid on tõesti vormistanud kostja ja raha summas 1776 krooni kandis kostja ühelt arveldusarvelt Narva Garaažiühistu Zapadnõi -1 arvele nr 80045666, mis oli spetsiaalselt avatud ning 10 656 krooni oli makstud valvuritele garaažibokside valvamise eest, sellepärast ei ole raha kassas. 01.10.2003 valvurid allusid uuele valveülemale A. Limonovale. MAAKOHTU LAHEND
5. Viru Maakohus rahuldas
6. oktoobri 2008 otsusega hagi osaliselt ja mõistis Vadim Zakharovilt välja Hooneühistu Zapadnõi-1 kasuks kahju 14 323.44 krooni. Otsuse kohaselt on hageja tõendanud kahju tekkimist summas 14 323.44 krooni, tuginedes 26.05.2004 Narva Linnakohtu otsusele ja A. Smirnovile tehtud maksetele AS Hansapank kaudu. Kohus oli seisukohal, et kui kostja tegi otsuse A. Smirnoviga töölepingu sõlmimiseks, mille tingimused osutusid seadusega vastuolus olevateks ja samuti otsustati A.Smirnov töölt vabastada, maksmata talle seadusega ette nähtud palka, viiviseid ja hüvitisi, vastutab kostja kui juhatuse liige seeläbi 14 323.44 krooni osas kahju tekitamise eest hagejale

§ 32

lg 1 alusel.

§ 32

lg 1 näeb ette solidaarse vastutuse põhimõtte ja hageja on hagi esitanud kostja kui ühe juhatuse liikme vastu. Nimetatud kahju ei oleks tekkinud, kui kostja oleks lähtunud põhikirjast ja Eesti Vabariigi töölepingu seadusest. Hageja on esitanud 06.01.2003 kassa sissetuleku aruande, mille kohaselt hageja kassas pidi olema garaažiühistu liikmetelt garaažide valvamiseks kogutud raha summas 22 970 krooni. Sellest summast on hageja väitel kostja valvuritele maksnud orderite järgi 7696 krooni. Hageja arvates, arvestades ka kassa sissetuleku ordereid, pidanuks kassas olema raha veel 15 274 krooni. Kohus ei nõustunud kostja väitega selles, et nimetatud kassa sissetuleku orderid tõendavad seda, et raha kanti ühelt ühistu arveldusarvelt teisele arvele nr 80045666, sest viimati nimetatud number ei ole arveldusarve number, vaid ühistu registrikood. Kostja kinnitas, et nimetatud orderid olid tema enda poolt vormistatud, seega pidanuks kassa sissetuleku orderite kohaselt olema ka kassas raha. Kostja esitas 24.11.2003 tõendi, mille kohaselt garaažiühistu Meteor-Auto 17.10.2003 kandis töötajate eest maksuametile üle tulumaksu 3099 krooni

1. a septembri eest. Tulumaks kanti 4 üle nelja töötaja eest, kes oli tööle võetud garaažide valvuriteks ja septembri kuu kohta tehti ka makseid Zahharovile. Kostja soovib tõendada antud tõendiga, et palka valvuritele hakkas maksma A. Limonova. Kostja esitas ka töövõtulepingu nr 3, mis on sõlmitud A. Limonova ja A. Smirnovi vahel ja pöördel on lepingule allakirjutanud V. Feofanov. Kohus leidis, et nimetatud tõendid ei tõenda, et hagejale puudujääki ei tekitatud ja, et esineksid mingid asjaolud, mis kostjat kui hageja juhatuse liiget vastutusest vabastaksid. Nimetatud töövõtuleping nr 3 on sõlmitud 01.10.2003 ja tõend on väljastatud 24.11.2003 garaažiühistule Zapadnõi-
2. Seega nimetatud tõendid ei saa kuidagi ümber lükata kahjutekitamise võimalikkust varasemal perioodil. Kostja esitas konto väljavõtte 01.10.2003-17.09.
3. Kohus leidis, et konto väljavõte ei tõenda, et kostja ka reaalselt kontolt võetud raha ühistule andis. Kostja esitas aruannete lehed garaažikooperatiivi „ Zapadnõi-1“ palga väljamaksete kohta maist
4. a kuni septembrini
5. a. Palga saajad, sh A. Smirnov, on kinnitanud allkirjadega palkade saamist. Tl 139-140 kohaselt maksti mais
6. a palkadeks 9724 krooni, juunis
7. a maksti 10 350 krooni, juulis
8. a maksti 10 200 krooni, augustis
9. a maksti 10 050 ja septembris
10. a maksti 7400 krooni. Kokku maksti palkadeks 47 724 krooni. Hageja esitatud 06.01.2003 kassa sissetuleku aruande alusel hageja väidab, et kassas pidi olema garaažiühistu liikmetelt garaažide valvamiseks kogutud raha summas 22 970 krooni, millest kulutati palkadeks üksnes 7696 krooni. Kohus on seisukohal, et kostja on igati tõendanud, et väidetavalt kassas olema pidav raha on kulutatud ühistu palkade väljamaksmiseks, mistõttu kassas ei saanudki enam olla 15 274 krooni ja seetõttu selles osas hagi rahuldamisele ei kuulu. Kostja on väitnud, et Narva Linnakohtu otsust tsiviilasjas nr 2-1056/03 ei õnnestunud õigeaegselt seetõttu täita, et kassas puudus otsuse täitmiseks vajalik raha ja kostja maksis üksnes pärast täituri otsuse saamist 17.06.2004 1500 krooni otsuse täitmiseks. Hageja ei ole tõendanud, et objektiivselt oleks olnud otsuse täitmine ja täitekulutuste vältimine võimalik, kui kostja väite kohaselt kassas rahalised vahendid puudusid, seetõttu kohus jättis hageja nõude summas 2159.40 krooni rahuldamata. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
11. V. Zakharov taotleb apellatsioonkaebuses Viru Maakohtu 29.10.2008 otsuse tühistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt on jäetud arvestamata, et summa 14 323.44 krooni tuleb välja mõista juhatuse liikmetelt solidaarselt, kuna faktiliselt võeti A. Smirnov tööle kõikide juhatuse liikmete üldnõusolekul ja tööleping polnud tühistatud teiste juhatuse liikmete ning üldkoosoleku liikmete poolt.

§ 32

lg 1 kohaselt juhatuse, samuti muu organi liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju mittetulundusühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Kohus ei tuvastanud, et apellant tekitas garaažiühistule Zapadnõi-1 kahju summas 14 323.44 krooni. Kohus ei ole arvestanud, et alates 01.10.2003 allusid valvurid uuele valveülemusele A. Limonovale, kes asus tööle valveülemusena alates oktoobrist

2. Hooneühistu Zapadnõi-1 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel. Vastuväidete kohaselt on apellatsioonkaebus ebaõigesti menetlusse võetud. Apellatsioonkaebuses ei ole märgitud, millises ulatuses apellant vaidlustab esimese astme kohtu otsust. Apellatsioonkaebuses puuduvad apellandi selgelt väljendatud taotlus ja selged 5 põhjendused. Samuti ei ole täidetud TsMS § 633 lg 3 p 1 ja 2 nõudeid. Apellatsioonkaebusele on lisatud 01.05.2003 turvateenuste osutamise leping, kuid apellant ei põhjendanud, miks ta ei esitanud seda tõendit esimese astme kohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas esitas apellatsioonkaebuse V. Zakharov, kes vaidlustab temalt 14 323.44 krooni väljamõistmist. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes selles osas.
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Viru Maakohtu
5. oktoobri 2008 otsus, millega mõisteti V. Zakharovilt Hooneühistu Zapadnõi-1 kasuks välja 14 323.44 krooni, tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6. TsMS § 457 lg 1 (kuni 01.01.2009 kehtinud redaktsioon) kohaselt jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti. Kehtiva TsMS § 457 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Narva Linnakohtu 26.05.2004 otsusega mõisteti Narva Garaažiühistult Zapadnõi-1 (Hooneühistu Zapadnõi-1 õiguseellane) A. Smirnovi kasuks välja 17 309.29 krooni. Samuti jäid menetluskulud (õigusabikulu ja riigilõiv) Narva Garaažiühistu Zapaldnõi-1 kanda. Nimetatud asjas ei olnud menetlusosaliseks V. Zakharov ning seetõttu ei ole Narva Linnakohtu 26.05.2004 otsuse resolutsioon (ega ka hagi nõude aluseks olevad asjaolud) kohustuslikud V. Zakharovi suhtes. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Kuivõrd vaidlustatud maakohtu otsus apellandilt 14 323.44 krooni väljamõistmise osas põhineb Narva Linnakohtu 26.05.2004 otsusel ja maakohus ei ole tuvastanud, milliseid juhatuse liikme kohustusi V. Zakharov rikkus ning kas need kohustuste rikkumised on põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahjuga 14 323.44 krooni, siis on otsus põhjendamata.
7. Asja materjalidest nähtuvalt oli V. Zakharov Narva Garaažiühistu juhatuse liige ning hagi on esitatud

§ 32

lg 1 alusel.

§ 32

lg 1 kohaselt juhatuse, samuti muu organi liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju mittetulundusühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Märgitud sättest tulenevalt on juhatuse liikme vastutuse aluseks kohustuse rikkumine, kahju ning rikkumise ja kahju vaheline põhjuslik seos. Juhatuse liige on ühingu suhtes kohustust rikkunud, kui juhatuse liikme tegevus ei ole kooskõlas käitumisega, mida eeldas vastava kohustuse olemus, s.t kohustuse täitmine oleks välistanud kahjuliku tagajärje tekkimise ühingule. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et rikkumine on vabandatav. 6 Juhatuse liikmete vastutus ühingu ees on solidaarne. See tähendab, et mitmeliikmelise juhatuse korral vastutavad juhatuse liikmed ühingu ees solidaarvõlgnikena ja kohustuse täitmist võib nõuda kõigilt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (VÕS § 65 lg 1). Sellest tulenevalt võib hageja nõuda kahju hüvitamist ka ainult V. Zakharovilt ning V. Zakharovi vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et kuivõrd TsMS §-de 348 ja 351 kohaselt on kohtu kohustuseks selgitada välja kõik asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, siis tulenevalt TsMS § 230 lg-st 2 võib kohus teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid ning anda TsMS § 237 lg 1 alusel selleks menetlusosalistele tähtaja. Asja materjalidest nähtuvalt peab hageja tõendama, et V. Zakharov rikkus juhatuse liikme kohustusi A. Smirnoviga töölepingu sõlmimisel ja lõpetamisel ning pidas kinni A. Smirnovi tööraamatut. Seejuures tuleb tööraamatu kinnipidamisega seoses 6048 krooni väljamõistmisel arvestada Riigikohtu 09.04.2007 otsuses nr 3-2-1-34-07 märgitud seisukohaga. Kui apellant jääb apellatsioonkaebuses esitatud seisukoha juurde, et A. Smirnoviga sõlmitud töölepingu tingimused olid kinnitatud Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 üldkoosoleku otsusega, siis tuleb ka seda tõendada. Apellant peab arvestama, et vastavalt TsÜS § 37 lg 1 teisele lausele juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. 10. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Viivi Tomson Andra Pärsimägi 7 Üllar Roostoja