3-08-562/35

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-562 Otsuse kuupäev 11.02.2009 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Voldemar Tasa kaebus Otepää Vallavalitsuse

1. 02.2008 korralduse nr. 2-4-56 ja Valgamaa Keskkonnateenistuse toimingu 05.12.2007 „Kooskõlastamine“ nr. 42-12-3/54972-5 peale. Asja läbivaatamise kuupäev 22.01.2009, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Voldemar Tasa, kaebaja esindaja Ants Manglus; Otepää Vallavalitsuse esindaja Urmas Jaagusoo ja Valgamaa Keskkonnateenistuse esindaja Maikel Daniel. Resolutsioon Rahuldada Voldemar Tasa kaebus. Tühistada Otepää Vallavalitsuse 13.02.2008 korraldus nr. 2-4-56 „Otepää vallas Arula külas asuvale Järvepera maaüksusele elamu ja abihoonete ehitusprojektide koostamiseks projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine“ ning teha ettekirjutus Otepää Vallavalitsusele uuesti menetleda Voldemar Tasa taotlust Otepää vallas Arula külas Järvepera maaüksusel elamu ja abihoonete ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste väljastamiseks (ehitusala nr. 1 suhtes) Tunnistada õigusvastaseks Valgamaa Keskkonnateenistuse „Kooskõlastamine“ 05.12.2007 nr. 42-12-3/54972-5 ning teha ettekirjutus Valgamaa Keskkonnateenistusele uuesti menetleda taotlust Otepää vallas Arula külas Järvepera maaüksusel elamu ja abihoonete ehitusprojekti koostamiseks väljastatavate projekteerimistingimuste kooskõlastamiseks (ehitusala nr. 1 suhtes). Ettekirjutused täita mõistliku aja jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Mõista välja Voldemar Tasa kasuks kohtukulud pärast kohtuotsuse jõustumist alljärgnevalt: Otepää Vallavalitsuselt kr. 10.947,50 (kümme tuhat üheksasada nelikümmend seitse krooni ja 50 senti); Valgamaa Keskkonnateenistuselt kr. 10.947,50 (kümme tuhat üheksasada nelikümmend seitse krooni ja 50 senti). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 11.02.
2. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Voldemar Tasa on esitanud kaebuse, milles vaidlustab Otepää Vallavalitsuse 13.02.2008 korraldust nr. 2-4-56 „Otepää vallas Arula külas asuvale Järvepera maaüksusele elamu ja abihoonete ehitusprojektide koostamiseks projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine“ taotledes haldusakti tühistamist ning Valgamaa Keskkonnateenistuse 05.12.2007 toimingut „Kooskõlastamine“ nr. 42-12-3/54972-5 taotledes kooskõlastamise õigusvastaseks tunnistamist ning taotleb kohustada haldusorganeid asi uuesti läbi vaadata. Kohtuistungil esitab kaebaja esindaja ka taotluse kohtukukude väljamõistmiseks. Kaevatava korralduse kohaselt on Voldemar Tasa taotlenud projekteerimistingimuste määramist Otepää vallas Arula külas asuvale Järvepera maaüksusele elamu ja abihoonete ehitusprojektide koostamiseks. Korralduses on märgitud, et projekteerimistingimuste taotlemise avaldusele lisatud katastriüksuse plaani märgitud hoonestusala jääb
3. aastal inventeeritud niidule, millele on omistatud Natura 2000 kood 6270 (Fennoskandia madalike liigirikkad arurohumaad). Lähtudes Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ „Looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta“ esimesest lisast on tegemist Euroopa Ühenduse seisukohast esmatähtsa elupaigatüübiga, mille kaitsmise eest kannab ühendus erilist vastutust. Nimetatud elupaigatüüp hõlmab liigirikkaid rohumaid, mida siiani on majandatud traditsioonilisel viisil või alasid, mis on majapidamisest suhteliselt hiljuti väljalangenud. Sellest lähtuvalt mitte planeerida ühtegi hoonestusala nimetatud ma-alale, samuti tuleb vältida väetamist. Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p. 7 kohaselt ei või kaitsealal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda projekteerimistingimusi. Valgamaa Keskkonnateenistus oma 05.12.2007 nr. 42-12-3/54972-5 kirjaga ei kooskõlastanud projekteerimistingimusi leides, et Otepää looduspargi piiranguvöönd lähtudes kaitse-eeskirja p. 21 on pärandkultuurmaastikuna säilitatav looduspargi osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada looduskaitseseaduses ning kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega. Järvepera maaüksus asub Arula küla piirkonnas, kus on suhteliselt hästi säilinud pärandkultuurmaastik ja asustusstruktuur (üks pärandkultuurmaastiku säilimise alus). Majapidamiste arvu suurendamist kaaludes antud piirkonnas tuleb jälgida looduspargi kaitse-eesmärki. Hoonestusala planeeritakse kohta, mille perspektiivne kasutus võiks näha ette selle traditsioonilist kasutamist, mis ühtlasi teeniks pärandkultuurmaastiku ja loodusväärtuste säilimise eesmärki. Kaebaja on seisukohal, et sisuliselt on Otepää Vallavalitsus motiveerinud projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumist Valgamaa Keskkonnateenistuse 05.12.2007 otsustuses 42-12-3/54972-5 antud mittekooskõlastusega. Haldusmenetluse läbiviimisel ja haldusakti andmisel peab haldusakt vastama HMS § 56 nõuetele, haldusaktis puudub haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Viidatud on üksnes Looduskaitse seaduse § 14 lg 1 p.
4. Otepää Vallavalitsus ei ole ehitusseaduse § 19 lg 5 tulenevalt Järvepera kinnistule projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumisel arvestanud Otepää valla üldplaneeringuga. Haldusorgan ei ole andnud kaebajale võimalust olla ärakuulatud, haldusakt on motiveerimata ning haldusaktis puuduvad põhjendused projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise kohta ning kaebaja leiab, et teda on ebavõrdselt koheldud seoses ehitusalade rajamisega Otepää Golfi maa-alale. Viimasel kohtuistungil on esitlusteesides muutnud kaebaja oma nõuet ning taotleb kohustada haldusorganeid läbi vaadata projekteerimistingimuste väljastamist alale nr.
5. Vastustaja 1 – Otepää Vallavalitsus on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning tuleks jätta rahuldamata. Otepää Looduspark on moodustatud 11.07.1957 ENSV Ministrite Nõukogu määrusega nr. 242 ning reorganiseeritud 24.09.1979 ENSV Ministrite Nõukogu määrusega nr. 497 Otepää maastikukaitsealaks. Kehtiv Pühajärve valla üldplaneeringu p. 2 toob ära üldised printsiibid, mis puudutavad keskkonna säästlikku kasutamist ning märgib, et oluline on, et kogu maakasutus harmoneeruks ümbritseva looduskeskkonnaga, milleks on vajalik igale konkreetsele kohale eelistada sobiv maakasutuse vorm ja ulatus. Ehitamisel tuleb arvestada looduskaitselisi piiranguid, mis tulenevad looduskaitsealustest objektidest ja nende kaitsetsoonidest. Üldplaneering toob p. 6 ära ehitamise printsiibid hajaasustuses, mille kohaselt tuleb ehitamisel arvestada looduskaitselisi piiranguid, mis tulenevad looduskaitsealustest objektidest ja nende kaitsetsoonidest. Üldplaneering ei soovita ehitamiseks kasutada häid põllu- ja metsamaid. Looduskaitse seaduse § 14 lg 1 p. 7 kohaselt ei või kaitsealal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda projekteerimistingimusi. Vastustaja on seisukohal, et haldusakt on motiveeritud ning vastab haldusakti nõuetele. Vastustaja viitab 08.02.2008 e-kirjale, millega on teavitatud kaebajat kaitseala valitseja seisukohtadest väites, et kaebajal oli võimalus esitada omapoolsed seisukohad. Vastustaja on seisukohal, et haldusakt vastab nii vormi kui motivatsiooni poolest nõuetele, kaebaja suhtes ei ole rikutud võrdse kohtlemise ega proportsionaalsuse printsiipi. Vastustaja 2 - Valgamaa Keskkonnateenistus on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Projekteerimistingimustega kavandatav tegevus jääb looduspargi piiranguvööndisse. Otepää looduspargi kaitse-eeskirja p.21 on piiranguvöönd looduspargi majanduslikult kasutatav ning pärandkultuurmaastikuna säilitatav osa. Punkt 24.3 kohaselt on piiranguvööndis kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste püstitamine. Kehtiv üldplaneering ei anna täispilti kõikidest aspektidest , mida tuleks arvestada projekteerimisel või planeerimisel Otepää vallas ja Otepää looduspargi territooriumil, kuna alates
6. aastast, mil kehtestati üldplaneering, pole seda uuendatud, kuid Otepää looduspargi valitseja ja kaitsekorraldaja on selle 10 aastase perioodi jooksul tellinud uuringud, mis aitavad kaasa looduspargi kaitse korraldamise parendamisele. Vastustaja viitab Looduskaitseseaduse § 14 , mille kohaselt tuleb arvestada tegevuste läbiviimist kaitsealal. Ning Otepää looduspargi kaitseeeskirja sätetele. Vastustaja seisukohalt on Järvepera maaüksus piirkonnas, kus on suhteliselt hästi säilinud pärandkultuurmaastik ja asustusstruktuur. Hoonestusala planeeritakse kohta, mille perspektiivne kasutus võiks näha ette nende traditsioonilist majandamist, mis ühtlasi teeniks pärandkultuurmaastiku ja loodusväärtuste säilitamise eesmärki. Valgamaa keskkonnateenistus on kaalunud variante Järvepera katastriüksusele ehitamise osas ning arvestanud ka võrdse kohtlemise printsiibi põhimõtteid ning võtnud arvesse järjepidevuse tagamise põhimõtted kaitseala valitsemisel. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Asja materjalide kohaselt on Voldemar Tasa taotlenud projekteerimistingimuste määramist Otepää vallas Arula külas asuvale Järvepera maaüksusele (katastritunnus 63601:002:0285) elamu ja abihoonete ehitusprojektide koostamiseks. Kinnistu pindala on 7,1 ha, sellest metsamaad 3,5 ha, haritavat maad 1,4 ha, looduslikku rohumaad 0,04 ha, muud maad 2,3 ha. Järvepera kinnistu asub Otepää looduspargi piiranguvööndis. Eesti Vabariigis on looduskaitse tagatud ning looduskaitseseadusega on reguleeritud looduse kaitsmine, selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine, kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine ning loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p. 7 kohaselt ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda projekteerimistingimusi. Antud juhul on täheldatud, et projekteerimistingimustega kavandatav tegevus jääb looduspargi piiranguvööndisse. Otepää looduspargi kaitse-eeskirja p. 21 kohaselt on piiranguvöönd looduspargi majanduslikult kasutatav ning pärandkultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel kaitseeeskirjas kehtestatud tingimustega. Valgamaa Keskkonnateenistus on Otepää Vallavalitsuse taotluse Otepää vallas Arula külas Järvepera maaüksusel elamu ja abihoonete püstitamise ehitusprojekti koostamiseks väljastatavate projekteerimistingimuste kooskõlastamiseks läbi vaadanud ning ei kooskõlastanud projekteerimistingimusi. Valgamaa Keskkonnateenistus on leidnud, et Järvepera kinnistu asub Otepää looduspargi piiranguvööndis, mis lähtudes kaitse-eeskirja p. 21 on pärandkultuurmaastikuna säilitatav looduspargi osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada looduskaitseseaduses ning kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega. Järvepera maaüksus on piirkond, kus on säilinud pärandkultuurmaastik ja asustusstruktuur. Otepää Vallavalitsus on keeldunud korraldusega 13.02.2008 nr. 2-4-56 Otepää vallas Arula külas asuvale Järvepera maaüksusele elamu ja abihoonete ehitusprojektide koostamiseks projekteerimistingimuste väljastamisest seoses Valgamaa Keskkonnateenistuse poolt projekteerimistingimuste kooskõlastamata jätmisega. Käesolevas asjas ei ole vaidlust looduskaitselisuse üle , vaid selle üle, et mõlemad haldusorganid on rikkunud menetlusnorme ning alles kohtumenetluse vältel on toodud välja põhjendused, miks ei saa anda projekteerimistingimusi kaebaja poolt soovitud aladele. Mõlemad haldusorganid on rõhutanud oma kirjalikes vastustes kohtule Otepää (Pühajärve)üldplaneeringu nõuetele. Valgamaa Keskkonnateenistus on juhtinud tähelepanu asjaolule, et kehtiv üldplaneering ei anna täit pilti kõikidest aspektidest, mida tuleks arvestada projekteerimisel või planeerimisel Otepää vallas ja Otepää looduspargi territooriumil. Otepää Vallavalitsus on välja toonud Üldplaneeringu p. 6 sätestatud printsiibid hajaasutuses, mille kohaselt tuleb ehitamisel arvestada looduskaitselisi piiranguid, mis tulevad looduskaitsealustest objektidest ja kaitsetsoonidest. Üldplaneeringu kohaselt ei ole soovitav kasutada häid põllu- ja metsamaid ehitustegevuseks. Kohtumenetluse käigus on tellinud kaebaja ekspertarvamuse ( ekspert Anneli Palo) ning ekspertarvamuse kohaselt on välja pakkuda ehitustegevuseks neli ala. Kaebaja sooviks on saada ehitusalaks ala nr. 1 , hoonete arvuks jääks elamu ja abihoone, samuti oleks tagatud Natura 2000 väärtuste säilimine. Kaebaja välistab ülejäänud aladele ehitamist, kuna need alad jäävad päikesevarju ning on niisked ehitustegevuseks. Valgamaa Keskkonnateenistus ei nõustu alal nr. l ehitustegevusega, kuna ehitusala asukoht läheb vastuollu Otepää looduspargi kaitse-ala eeskirja p. 26 sätestatuga. Punkti 26 kohaselt on piiranguvööndis kuppelmaastiku ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks kohustuslik poollooduslike koosluste looduslike rohumaade niitmine. Otepää Vallavalitsus toetab omapoolselt ehitamiseks ala nr. 1 tingimusel, et selle kooskõlastab kaitseala valitseja. Keskkonnateenistuse esindaja seisukohalt on vastuvõetavad alad 2 ja 3 ning viimasel kohtuistungil peeti sobilikuks ala nr.
7. Eksperdi analüüsi kohaselt ei ole kavandatav tegevus vastuolus p. -ga
8. Hoonete püstitamisega seotud asukoht ei ole Maa-ameti maakatastri andmetel looduslikul rohumaal. Ekspert ei välistaks võimalust kinnistule ühe elamu/suvila rajamise lubamist, kui sellega ei kahjustata väärtuslikku niitu ning jätkatakse niidu eest hoolitsemist. Kaebaja on tellinud ka teise eksperthinnangu ( keskkonnaekspert Arvo Järvet), mille kohaselt ei ole kaitseala valitseja Valgamaa Keskkonnateenistus kasutanud oma seisukoha kujundamisel ekspertide abi, mistõttu projekteerimistingimuste kooskõlastamata jätmine on sisuliselt motiveerimata ning tegemist on ametnike poolt Otepää looduspargi kaitse-eeskirja nõuete suvalise rakendamisega ala suhtes, kus niisuguseid nõudeid ei saanud üldse täita. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kaevatav Valgamaa Keskkonnateenistuse 05.12.2007 toiming „Kooskõlastamine“ tuleb tunnistada õigusvastaseks ning kaevatav Otepää Vallavalitsuse 13.02.2008 korraldus nr. 2-4-56 tuleb tühistada ning asi tuleb saata mõlemale haldusorganile uueks menetlemiseks. Tulenevalt Ehitusseaduse § 19 lg 3 tuleb projekteerimistingimuste koostamisel lähtuda üldplaneeringust selle olemasolu korral. Seega on projekteerimistingimuste väljastamise aluseks üldplaneering, millest kohalik omavalitsus peab juhinduma. Kaevatavas korralduses ei ole viidatud üldplaneeringule ega antud ka sellekohast analüüsi seonduvalt projekteerimistingimustega. Alles ekspertarvamuse tulemusena on jõutud seisukohale, et ehitustegevuseks on võimalik pakkuda neli asukohta arvestades looduslikke kooslusi. Kohtumenetluse käigus on tehtud mitmeid kompromissettepanekuid, kuid ei saavutatud ühist seisukohta ehitusala suhtes. Vastustajad ei ole esitanud põhistavaid argumente, millele tuginedes jätaksid ametnikud arvestamata ekspertide seisukohad. . Vastustajad ei ole esitanud põhjendusi, missugused seadusesätted välistavad Järvepera kinnistule projekteerimistingimuste väljastamise. Vastustajad ei ole rakendanud kaalutluspõhimõtet, mis on kohustuslik haldusorganile otsustuse vastuvõtmisel. Kuna ei ole rakendatud kaalutlust, ei saa olla otsustus proportsionaalne, mille kohaselt peab rakendatav abinõu olema kohene ja vajalik eesmärgi saavutamiseks. Tulenevalt hea halduse põhimõtetest on Otepää Vallavalitsus kohustatud projekteerimistingimuste menetlemisel viima läbi kohese ja õiguspärase haldusmenetluse ning kaaluma Valgamaa Keskkonnateenistuse seisukohtade õiguspärasust. Antud juhul ei ole haldusakt piisavalt motiveeritud , viidatud on üksnes Valgamaa Keskkonnateenistuse seisukohtadele. Kuna kaevatavas korralduses ja kaevatavas“ kooskõlastuses“ ei ole motiivide ja põhjenduste esitamine piisav ning kohus ei saa pidada kohtumenetluse käigus kogutud seisukohti ja arvamusi piisavaks kaevatava haldusakti ja kooskõlastuse suhtes tagantjärele, tuleb tühistada kaevatav haldusakt ning tunnistada õigusvastaseks kaevatav „kooskõlastamine“ Kohus rahuldab kaebaja taotluse anda asi haldusorganitele uueks läbivaatamiseks ning kohustada uuesti läbi vaatama Järvepera kinnistule elamu projekteerimistingimuste väljastamine ja kooskõlastamine ala nr. 1 suhtes (kaebaja esitlusteesides esitatud taotlus viimasel kohtuistungil), kuna kaebaja peab ala nr. 1 kõige sobilikumaks alaks ehitustegevuseks ning on esitanud sellekohase kompromissettepaneku. (tl.123). Asja uuel läbivaatamisel tuleb lähtuda kohtumenetluse käigus kogutud materjalidest, ekspertarvamustest ning kaalutleda ala sobivust ehitusalaks ning esitada sellekohased põhjendused , vajadusel teha uus ekspertiis. Kaebaja on märkinud , et selgusetuks jääb , millistel õiguslikel alustel on teda koheldud ebavõrdselt võrreldes Otepää Golfiga seotud kinnitute omanikega, kuna Otepää Golfi ala asub Otepää looduspargi piiranguvööndis ning omavad Järvepera kinnistute sarnast maastikulist situatsiooni. Golfi väljaku detailplaneeringuga kavandatud uusehitiste puhul on tegemist võrdse juhtumiga. Kohus asub seisukohale, et Golfi maa-alaga seonduv ei ole käesolevas asjas kaebuse esemeks, mistõttu ei tule ka sellele hinnangut anda. Igat juhtumit tuleb käsitleda iseseisvana ja ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Eeltoodut arvesse võttes tühistab kohus Otepää Vallavalitsuse korralduse nr. 2-4-56/13.02.2008 „Otepää vallas Arula külas asuvale Järvepera maaüksusele elamu ja abihoonete ehitusprojektide koostamiseks projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine“ ja tunnistab õigusvastaseks Valgamaa Keskkonnateenistuse 05.12.2007 „Kooskõlastamine“ nr. 42-12-3/54972-5 ning kohustada mõlemat haldusorganit menetlema projekteerimistingimuste taotlust Otepää vallas Arula külas Järvepera maaüksuse ala nr. 1 suhtes. Kohus on lähtunud HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.1 ja
9. Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 83 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks kohtukulud ja kohtuvälised kulud, mille hulka kuuluvad riigilõiv , eksperdikulud ja õigusabikulud. Antud juhul on esitatud taotlus kohtukulude väljamõistmiseks 21.815.- krooni (õigusabikulud summas 16.815.-(ümardus 5.-, mis on lisatud põhjendamatult) ekspertarvamus summas 5000.- . Kohtukulude hulka kuulub ka kaebaja poolt tasutud riigilõiv 80.-, seega kokku 21.895.- krooni, mis kuulub väljamõistmisele proportsionaalselt mõlemalt haldusorganilt kaebaja kasuks. Kõikide kulutuste kohta on esitatud kuludokumendid. Kohtunik Mare Priks