← Eesti

2-09-11273/8

2-09-11273 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Kohtuasja number 2-09-11273 Otsuse kuupäev Jõhvi,

  1. juuni 2009.a kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi S. N. hagi J.N.vastu elatise nõudes. Hagihind 19 575 krooni. Kohtuistungi kuupäev
  2. juuni 2009.a Istungil osalenud isikud Hageja S. N. Kostja J. N. Resolutsioon
  3. Hagi rahuldada.
  4. Välja mõista J.N. (isikukood xxx) S. N. (isikukood xxx) kasuks elatis tütre I.N. (isikukood xxx) ülalpidamiseks summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.07.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  5. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
  6. Kohtuotsus elatise väljamõistmises kuulub täitmisele viivitamatult. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, 50050 Tartu) 30 päeva jooksul, alates kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD 1

(3)2-09-11273
  1. märtsil 2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu sõlmiti 31.03.2006.a ja lahutati 17.06.2008.a. Abielust on 28.05.2006.a sündinud tütar I.. Laps on hageja ülalpidamisel, kostja perekonda materiaalselt ei toeta.
  2. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis lapse ülalpidamiseks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummääras, so. mitte vähem kui 2 175 krooni kuus. MNETELUSE KÄIK
  3. Hagi koos lisadega on kostjale kätte toimetatud, kuid kostja ei esitanud kohtule kirjalikku vastust hagile.
  4. 28.04.2009.a teatas kohus hagejale kostja poolt hagile mittevastamisest ja selgitas hagejale õiguse tagaseljaotsuse tegemiseks taotluse esitamiseks. Taotlust tagaseljaotsuse tegemiseks hageja esitanud ei ole. KOHTUISTUNG
  5. Kohtuistungil teatas hageja, et kostja on täitnud lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Sellepärast palus hageja välja mõista elatusraha alates 01.07.2009.a summas 2 175 krooni kuus.
  6. Kostja nõustus hageja poolt nõutus ajast alates elatise maksmisega summas 2 175 krooni. Kostja ei nõustunud asja kompromissiga lõpetamisega ja teatas, et soovib maksta elatusraha kohtuotsuse alusel. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  7. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  8. Sünnitunnistuse järgi lapse I. N. vanemateks on hageja ja kostja (tl 4). Hagiavalduse ja Rahvastikuregistri 17.03.2009.a tõendi järgi laps elab hageja juures. Kostjal ei ole vaidlust lapse hageja juures elamise üle.
  9. Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükkis
  10. Vastavalt PkS §50 lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kooskõlas PkS §60 lg1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Alates 14.05.2004.a kehtima hakanud PkS §61 lg 4 redaktsiooni kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis 2009.a moodustab 2 175 krooni kuus.
  11. Kuigi hagiavalduses väitis hageja, et kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siiski kostja pangakonto väljavõtetega on tuvastatud, et alates hagi esitamisest kostja on kandnud hagejale lapse ülalpidamiseks üle kokku 10 175 krooni, s.h märtsis 5 800 krooni, aprillis 2 175 krooni ja juunis 2 200 krooni. Kostja poolt tasutud summa jagatuna nelja kuuga (märts-juuni) teeb keskmiselt 2 544.50 krooni kuus. Kuna kostja maksis elatusraha hageja poolt nõutud summast suuremas ulatuses, siis tegelikult täitis kostja lapse ülalpidamiskohustuse nõutaval viisil. Tulenevalt PkS §61 lg1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus muu 2
(3)2-09-11273 hulgas ka eestkostja nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud eestkostja kasuks. Eeltoodust tulenevalt tuleks hagi üldse rahuldamata jätta.
  1. Kostja on võtnud hagi õigeks. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Vastavalt TsMS §440 lg1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja soovi arvestades kohus rahuldab hagi alates hageja poolt nõutud ajast, s.o 01.07.2009.a summas 2 175 krooni kuus. TsMS §468 lg1 p1 alusel kohus tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks.
  2. Kohus selgitab pooltele, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Menetluskulud
  3. Kooskõlas TsMS §162 lg1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Alates 15.07.2008.a kehtima hakanud TsMS §1741 lg1 alusel asja menetluse lõpetamise korral kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Riigilõivuseaduse §22 lg1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Kohtuistungil teatasid pooled, et neil ei ole menetluses kulusid tekkinud. Sellepärast TsMS §1741 lg4 alusel ei või hageja nõuda kostjalt menetluskulude hüvitamist TsMS §174 lg1-lg3 sätestatud korras. Tulevikus menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise nõude esitamise vältimiseks, jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema anda kanda.
  4. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel §434, §438, §440 lg1, §453 lg1, lg2, §468 lg1 p1, §632 lg1 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.