Obsah (4)
§ 92§ 95§ 93§ 3Tsiviilasi nr 2-08-22344 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Urmas Reinola, Imbi Sidok Määruse tegemise aeg ja 8. mai. 2009, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-08-2234
§ 92
lg 4 kohaselt eestkoste.
§ 95
kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Natalja Sugakova on esitanud avalduse enda määramiseks emale eestkostjaks ja oma nõusolekut eestkostjaks määramiseks on kinnitanud ka ärakuulamisel. Valentina Hohlova on esitanud samuti avalduse enda määramiseks emale eestkostjaks ja kinnitanud seda ärakuulamisel. Klavdia Kljutško tahet eestkostja isiku suhtes ei olnud võimalik kohtul tuvastada. Küll aga avaldas ta ärakuulamisel, et elab koos Nataljaga ja Natalja aitab teda. Valentina teda ei aita ja ta ei tea, kus Valentina elab. Klavdia Kljutško õde, Valentina Pilitševa ise ei soovi olla eestkostjaks, toetab Natalja Sugakova määramist eestkostjaks. Eestkosteasutus palus Natalja Sugakova määramist Klavdia Kljuško eestkostjaks. Klavdia Kljutško ja Natalja Sugakova vahelised suhted on head, ta on olnud ema hooldaja ja saanud sellega väga hästi hakkama ning oskab olla ka hea eestkostja. Valentina Hohlova arvates ei vajagi ema eestkostet ja tal on eestkoste seadmiseks muud põhjused. Kohus leidis, et Klavdia Kljutško eestkostjaks tuleb määrata Natalja Sugakova. 4
(8)Klavdia Kljutško suhted tütre Nataljaga on usalduslikud, Natalja Sugakova elab emaga koos, ta teab oma ema soove ja vajadusi, on senini korraldanud tema igapäevaelu ja olnud talle toeks ja abiks. Eestkosteasutuse hinnangul täitis ta ema hooldajana oma ülesandeid väga hästi. Natalja Sugakova sobib oma isikuomaduste ja võimete poolest eestkostja ülesandeid täitma ja eestkostjana suudab ta edaspidi igati oma ema õigusi ja huve kaitsta. Valentina Hohlova, kes leiab, et Klavdia Kljutško ei ole piiratud teovõimega isik ega vajagi eestkostet ning saab ise oma õiguste kaitsega hakkama, ei saa olla ka isikuks, kes on võimeline täitma eestkostja ülesandeid nõuetekohaselt ning kaitsta oma ema kui piiratud teovõimega isiku varalisi ja õiguslikke huve. Tulenevalt Klavdia Kljutško psüühilisest seisundist ja eksperdiarvamusest, ei pea kohus võimalikuks lubada tal iseseisvalt tehinguid teha ja eestkostja ülesannete ring tuleb seepärast jätta piiranguteta. Eestkoste tuleb seada kõigi asjade ajamiseks. Eestkostja ülesannete ringi tulevad jätta kohtu hinnangul Klavdia Kljutško kõikide asjade ajamine, tehingute sooritamine, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi ja hoolduse ja järelevalve tagamine. Kuna Klavdia Kljutškole tuleb seada eestkoste kõigi asjade ajamiseks, tuleb ta tunnistada TsMS § 526 lg 5 kohaselt valimisõiguse tähenduses teovõimetuiks. Eksperdiarvamuse kohaselt vajab Klavdia Kljutško eestkostjat kolme aasta kestel ja kooskõlas TsMS § 526 lg 3 tuleb eestkostja määrata 3 aastaks. Lähtudes TsMS § 172 lg 2 leidis kohus, et avaldaja kantud menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Määruskaebuse põhjendused Valentina Hohlova palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada täies ulatuses. Kohus kohaldas vääralt materiaalõigusenorme ja menetlusõigusnorme. Klavdia Kljutško füüsiline terviseseisund vastab tema vanusele. Psüühilise seisundi poolest oli ja on Klavdia Kljutško adekvaatne, saab aru oma tegude tähendusest ja suudab neid juhtida, mida kinnitab avalduses esitatud nõue, mitte viia läbi vastavat ekspertiisi. Klavdia Kljutško psüühilise terviseseisundi adekvaatsust kinnitab samuti avalduses esitatud palve mitte piirata tema pangaarve käsutamise õigust. Avalduses esitatud eestkoste seadmise põhjendus, et vanem tütar tegeleks Klavdia Kljutško vara ja pangaarve käsutamisega, ei saa olla eestkoste seadmise aluseks, sellise tahteavalduse üle võib isik otsustada ka ilma eestkoste seadmiseta vastava volituse andmisega. Määruskaebuse esitaja täidab täielikult oma kohustusi ema ülalpidamisel vastavalt 5
(8)perekonnaseaduse nõuetele, mida kinnitab ka Klavdia Kljutško poolt määruskaebuse esitaja vastu pretensioonide puudumine.
§ 92
lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealisele piiratud teovõimega isiku varalise ja isiklike huvide ja õiguste ning huvide kaitseks. Klavdia Kljutško ei ole selline isik.
§ 93kohaselt otsustab eestkoste seadmise kohus eestkosteasutuse avalduse alusel.
Eestkosteasutus kogub ja valmistab ette vajalikul määral andmed eestkoste seadmise otsustamiseks. Eestkosteasutus korraldab eestkostet. Käesoleval juhul ei ole eestkosteasutus sellise algatusega esinenud ja eestkoste seadmiseks mingeid andmeid kogunud. Klavdia Kljutško nimel kohtule esitatud avaldus eestkoste seadmiseks ei vasta tema tahteavaldusele, sest Klavdia Kljutško ei ole sellist soovi kunagi avaldanud. Määruskaebuse esitaja ega Natalja Sugakova ei ole Klavdia Kljutškoga tema üle eestkoste seadmist arutanud, kuna Klavdia Kljutško ei vaja eestkostet, sest tal on kaks tütart, kes võivad osutada oma emale kogu vajalikku abi. Avalduse esitamise algatas ja korraldas ainuisikuliselt Natalia Sugakova, kes võis juhinduda oma isiklikest ja omakasupüüdlikest huvidest, sh Klavdia Kljutško huvide kahjuks, mida tõendab avalduse nõue, määrata eestkostjaks Natalia Sugakova. 07.07.2005 otsusega nr 1-15/406 kõrvaldati Natalia Sugakova hooldaja kohustuste täitmisest ja tema eestkostjaks määramine on vastuolus
§-ga 96. Kohus oli Natalia Sugakova hooldaja ülesannete täitmisest kõrvaldamisest teadlik. Kohus jättis tähelepanuta määruskaebuse esitaja taotluse tunnistajatena Vladislav Kozjura, Galina Ratškovskaja ja Kivila 5 Klavdia Kljutško majanaabrite, kellel on sõltumatu teave tsiviilasja asjaolude kohta, ülekuulamiseks. Samas kuulas kohus ära Valentina Piliševa, kelle ütlused ei ole objektiivsed. Valentina Pilitševa on Natalia Sugakova tädi. Natalia Sugakova andis Valentina Pilitševale loa elada Kivila 5-123 korteris korteri omaniku loata. Kohus ei kuulanud isiklikult ära Klavdia Kljutškod, vaatamata sellele, et avaldusele kirjutas alla Klavdia Kljutško isiklikult. Määruskaebuse esitaja ei kahtle, et Klavdia Kljutško on võimeline iseseisvalt avaldama oma tahet. Samuti on ta füüsilise seisundi poolest võimeline ilmuma kohtuistungile. Kohus suhtus ühepoolselt negatiivselt määruskaebuse esitajat iseloomustavatesse tõenditesse ja erapoolikult positiivselt Natalia Sugakova iseloomustamisse. Kohus ei arvestanud määruskaebuse esitaja rahaülekandeid Klavdia Kljutško toidurahaks (maksekorraldus 08.01.2002), kulutusi Klavdia Kljutško elukohaks olnud korteri remondile (akt 10.12.2006), mis kinnitavad, et määruskaebuse esitaja hoolitseb oma 6
(8)ema eest ja osutab talle igakülgset vajalikku abi. Vastused määruskaebusele Klavdia Kljutško esindaja, Natalja Sugakova ja eestkosteasutus Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu ei nõustunud määruskaebuse põhjendustega ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohus on kohaldanud materiaalõiguse norme õigesti ning ei ole rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus on otsust põhjendanud TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt ning kohtu järeldus vastab esitatud tõenditele. Maakohus tuvastas, et Klavdia Kljutškol on piiratud teovõime TsÜS § 8 lg 2 tähenduses ning ta vajab eestkostet. Maakohus on põhjendatult tuginenud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi arvamusele, mille kohaselt avaldaja vajab eestkostet vähemalt kolmeks aastaks, kuivõrd ta ei ole võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima. Eksperdi arvamuse kohaselt avaldaja tervislik seisund ei võimalda osa võtta kohtuistungist ega teha eestkostja nõusolekuta mingeid tehinguid (t.lk. 61-64). Seega on määruskaebuses olev väide põhjendamatu, et avaldaja on teovõimeline isik, kes on suuteline tegema tehinguid ning osalema kohtuistungil. Kolleegium juhib määruskaebuse esitaja tähelepanu, et K. Kljutško on ka osalenud kohtuistungil 12.09.2008. Avaldajat esindas tsiviilasjas riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob ning menetlusse oli kaasatud ka eestkosteasutus. Seega avaldaja õigused olid tsiviilkohtumenetluses kaitstud. Määruskaebuse kohaselt
§ 3
kohaselt otsustab eestkoste seadmise kohus eestkoste-asutuse avalduse alusel, mis on osaliselt õige, sest sellise avalduse saab esitada ka isik, kelle üle eestkoste seatakse. Käesolevas tsiviilasjas on avalduse esitanud nimelt Klavdia Kljutško. Asjaolu, et esitatud avaldus ei vasta avaldaja tahteavaldusele, ei ole maakohtus tõendamist leidnud. Kolleegium ei nõustu määruskaebuses oleva väitega, et eestkosteasutus ei ole eestkoste seadmiseks mingeid andmeid kogunud. Eestkosteasutus on andnud arvamuse eestkoste seadmiseks ning sellele on lisatud dokumendid 19 lehel (t.lk.34-54). Arvamuses on eestkosteasutus tuginenud Tallinna Pensioniameti AEK 25.11.2007 otsusele nr 3847009, millega tuvastati K. Kljutškol sügav puue ning nimetatud tõendi kohaselt on dementsuse tõttu avaldaja arusaam ümbritsevast kadunud (t.lk. 34-35). Maakohus põhjendas, miks tuleb eestkostjaks määrata nimelt Natalja Sugakova. K. Kljutško ise avaldas 12.09.2008 kohtuistungil, et teda aitab faktiliselt tütar 7
(8)Natalja (t.lk. 78). Kohtuga ühisele arvamusele eestkostja isiku suhtes jõudsid nii eestkosteasutus kui ka avaldaja esindaja. Maakohtu poolt määratud eestkostja vastab seaduse nõuetele ning kolleegium nõustub kohtu seisukohaga. Apellandi väidetel jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata tema taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Kolleegium antud asjaolu ei tuvastanud. 26.11.2008 kohtuistungi protokollist ilmneb, et menetlusosalised olid nõus lõpetama tsiviilasja arutamise ning puudutatud isik ei esitanud taotlust tunnistajate ülekuulamiseks. Eestkosteasutus on põhjendatult juhtinud tähelepanu, et menetlusseadustikule vastavat taotlust tõendite esitamiseks tunnistajate ütluste näol ei ole määruskaebuse esitaja menetluse käigus esitanud. Määruskaebusest ei ilmne, milliseid asjas tähtsust omavaid asjaolusid saavad nimetatud tunnistajad tõendada. Kaebuses viidatud tunnistaja V. Pilitševa ütlusi on kohus hinnanud TsMS § 232 lg 1 nõuete kohaselt ning kolleegiumil puudub alus tõendi usaldusväärsuses kahtlemiseks. Kolleegium leiab, et määruskaebuses olevad väited ning viidatud tõendid raha ülekande, kulutuste kohta korteri remondi kohta, ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks. Kuivõrd määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb TsMS § 171 lg 1 kohaselt jätta apellatsioonimenetluse kulud määruskaebuse esitaja kanda. Mare Merimaa Imbi Sidok Urmas Reinola 8
(8)