Obsah (4)

§ 31§ 38§ 14§ 71

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-2095 Otsuse kuupäev 10. juuli 2009 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Erik Pooli (Pool) kaebused Keskkonnaameti Põlva-

§ 31

lg 2 p 2 kohaselt on kaitseala piiranguvööndis keelatud veekogude kaldajoone muutmine, kui kaitse eeskirjaga ei ole sätestatud teisiti. Haanja looduspargi kaitse-eeskirja punkti 23.1. kohaselt on looduspargis ilma valitseja nõusolekuta keelatud veekogude veetaseme muutmine ning nende kallaste kahjustamine. Vastustaja on sealjuures viidanud käimasolevale kohtumenetlusele veekogu kaevamistööde asjus. Viidatud kohtumenetlus ei saa aga kaebaja arvates olla nõusolekust andmise keeldumiseks, sest kohtu menetluses oleva vaidluse esemeks ei ole konkreetselt kaldajoone muutmisega seonduv.

-st ja Haanja looduspargi kaitse-eeskirjast tulenevalt on seega põhimõtteliselt võimalik looduspargi alal asuva tiigi kaldajoone muutmine, kuid seda üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitseala valitseja otsustus selle kohta, kas anda nõusolek kaldajoone muutmiseks või keelduda sellest, peab olema seaduslik ja põhjendatud. Kaebaja leiab, et ka antud otsustuse puhul on vajalik selleks, et nõusoleku mitteandmine oleks põhjendatud, tuua välja mingi(

1. d)asjaolu(d), miks ei ole kaldajoone muutmine võimalik ja kooskõlas Haanja looduspargi põhieesmärkidega. Juhul kui taolisi asjaolusid ei ole, puudub alus kaldajoone muutmiseks nõusoleku andmisest keeldumiseks. 4 Võrumaa Keskkonnateenistus on ületanud kaalutlusõiguse piire ning jätnud nõusoleku andmata, arvestamata sealjuures kaalutlusõiguse eesmärki ning jättes kaalumata kaebuse esitaja põhjendatud huvi. Vastustaja ei ole põhjendanud, mil moel saavad kahjustatud Haanja looduspargi põhieesmärgid, kui laiendatakse Allika kinnistu kõlvikute piire taoliselt, et maa, mida faktiliselt kasutatakse õuemaana, oleks käsitletav õuemaana ka formaalselt. Kaebajale jääb selgusetuks Võrumaa Keskkonnateenistuse poolt viidatu, et kuna kõlvikute piiride muutmine on juba tegelikkuses ilma kaitseala valitseja nõusolekuta toimunud, ei saa nad kaitseala valitsejana anda tagantjärgi nõusolekut kõlvikute piiride muutmiseks. Kaebaja leiab, et selleks, et isik saaks kasutada (silmas ei peeta ehitamist vms tegevust) oma kinnistul asuva tiigi keskel olevat saart, ei ole kaitseala valitseja nõusolek vajalik. Seega ei saa väita, et senimaani tiigisaare õuemaana kasutamine oleks olnud ebaseaduslik. Samuti ei ole kaebaja asunud muutma Allika kinnistu põhjaosas asuva tiigi kaldajoont. Keskkonnateenistus on oma kirjas jätnud üldse esitamata põhjenduse samas avalduses esitatud taotlusele anda nõusolek Allika kinnistu lääneservale metsakõlviku määramiseks ning kinnistule teede ja lõunaosas paikneva tiigi väljavoolu näitamiseks. Allika kinnistu lääneserva määratud metsamaa kõlviku kohta teatab kaebaja, et kinnistu piirile istutatud okaspuud on hädavajalikud kaitseks naaberkinnistult lähtuva katkematu jälitus- ja ahistustegevuse eest. Metsamaa kõlvik aitab tagada kaebaja põhiseaduslikku õigust kodu ja valduse puutumatusele ja privaatsusele. Ekslik on Võrumaa Keskkonnateenistuse seisukoht, et Kasekingu katastriüksusest lõunasse jääv loodusliku rohumaa kõlvik on osaliselt määratud metsamaale. Maamõõtja poolt loodusliku rohumaana määratletud kõlvikuosa oli põõsaste ja võsaga kaetud soostunud madalik, millel puudus metsana käsitletav kõrghaljastus, mistõttu ei ole tõene keskkonnateenistuse väide kõrghaljastuse eemaldamisest. Tõele ei vasta keskkonnateenistuse väide, et kinnistul näidatud teed ja kinnistu lõunaosas paikneva tiigi väljavool on rajatud ilma kaitseala valitseja nõusolekuta, sest olemas olnud taluteede taastamiseks, tiigist väljavoolava kraavi puhastamiseks ja ummistunud ülevoolutoru vahetamiseks ei vaja maaomanik kõrvalist nõusolekut, vaid kasutab õigust oma kinnistut valitseda kooskõlas seadusega. Kaebaja leiab, et ka Rõuge Vallavalitsuse tegevus, millega ei ole antud nõusolekut Allika kinnistul kõlvikute piiride ja kaldajoone muutmiseks, on õigusvastane ning põhjendamatu põhjusel, et õigusvastane on nõusoleku andmisest keeldumise aluseks olev Võrumaa Keskkonnateenistuse 18.07.2008. a kiri nr. 44-3-1/32002-4. Kuivõrd õigusvastane on Võrumaa Keskkonnateenistuse tegevus, siis on selletõttu õigusvastane ka Rõuge Vallavalitsuse tegevus, mis tugineb keskkonnateenistuse seisukohal. 10. Kaebaja leiab, et Võrumaa Keskkonnateenistuse tegevus, millega on antud nõusolek ainult osalise tugimüüri rajamiseks, s.o ainult väljaspool (väidetavat) metsamaad paikneva lõigu ulatuses, on õigusvastane ning põhjendamatu. Põhjendatud huvi toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks seisneb selles, et viidatud toiminguga on piiratud põhjendamatult kaebaja kui kinnistu omaniku õigust oma kinnistut vabalt seadusega kooskõlas kasutada ja valitseda. Võrumaa Keskkonnateenistuse väide, et müür on planeeritud rajada osaliselt metsamaale, ei vasta tõele, sest faktiliselt algab metsamaa alles mäekülje alla kavandatava tugimüüri tulevasest asukohast ülevaltpoolt ning metsamaani tugimüür 5 tegelikult ei ulatukski. Kaebaja märgib, et on juba avalduses Rõuge Vallavalitsusele öelnud, et tugimüür paikneb kogu oma pikkuses mäenõlva all ja järgib mäenõlva profiili. Kuivõrd mäenõlvast allpool on rohumaa, ei saa kavandatav tugimüür kuidagi paikneda metsamaal ja Võrumaa Keskkonnateenistuse väited ei ole tõesed. Seega on Võrumaa Keskkonnateenistus esitanud keeldumises paikapidamatu põhjenduse. Kirjas Rõuge Vallavalitsusele on Võrumaa Keskkonnateenistus öelnud, et katastriüksustel olemasolevat situatsiooni arvestades ei kahjustaks kõnealuse tugimüüri rajamine lagedal alal olevas osas kaitseala väärtusi. Seega on sisuliselt aktsepteeritud tugimüüri rajamist lagedale alale, jätmata sealjuures kõrvale enne seda toodud keeldumise aluse s.o. tugimüüri ulatumine väidetavale metsamaale. Arvestamata on jäetud sellega, et tegelikkuses paiknebki kogu kavandatav tugimüür lagedal alal. Seetõttu on nõusolek tugimüüri rajamiseks sisuliselt antud kogu pikkuses. Terves ulatuses tugimüüri rajamise keelamiseks ei ole Võrumaa Keskkonnateenistus esitanud ühtegi sisulist ja põhjendatud väidet. Pigem püüab Võrumaa Keskkonnateenistus maaomanikest füüsilistele isikutele erinevateks toiminguteks loa andmisest igal juhul keelduda põhjendades neid keeldumisi Haanja looduspargi põhieesmärkidega ja nendega väidetava vastuoluga. Kaitseala valitseja põhjendused on üldsõnalised ja sisustamata. Nii näiteks on kaitseala valitseja põhjendanud tugimüüri metsamaale rajamise võimatust metsade kaitse-eesmärgiga, milleks kaitseala valitseja arvates on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Kaebaja on arvamusel, et isegi kui ta oleks käesoleval juhul taotlenud tugimüüri rajamist osaliselt metsmaale, ei oleks sellest keeldumine Võrumaa Keskkonnateenistuse 19.09.2008.a kirja alusel põhjendatud, sest sellest ei nähtu, kuidas oleks maakividest tugimüüri rajamine takistanud bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamist. Tegemist on asjaoludega, millele vastustaja on viidanud kui nõusoleku andmisest keeldumise alustele ning vastustajal lasub ühtlasi ka kohustus oma keeldumist põhjendada ning seda taoliselt, et isikule oleks arusaadav, miks ei ole tema taotletav tegevus lubatud. Vastustajal on diskretsiooniõigus otsustada, kas anda isiku poolt taotletavale tegevusele luba või mitte, kuid vastustaja tegevus ei tohi olla meelevaldne ning ta ei tohi oma tegevusega alusetult ja põhjendamatult piirata isiku põhiseaduslikku õigust oma omandit vabalt vallata ja kasutada. Kaebaja möönab, et Haanja looduspargi piiranguvööndis on põhjendatud ja vajalik isikute tegevuse teataval määral piiramine, kuid seda üksnes juhul, kui isiku poolt taotletav tegevus võib tõepoolest ohustada looduspargi kaitse-eesmärki. Käesoleval juhul kaebaja poolt taotletav tegevus ei kahjusta kaebaja arvates mingilgi määral Haanja looduspargi kaitse-eesmärke ega sea ohtu bioloogilist mitmekesisust ja maastikuilmet, sest tugimüüri näol on tegemist praktilist tähendust ja eesmärki omava looduslikku päritolu rajatisega. Tegemist pole mitte kunstlikust materjalist ehitisega, vaid maakividest tugimüüriga, milliseid on praktilistel kaalutlustel Eestis rajatud juba aastasadu. Seega on Võrumaa Keskkonnateenistuse kirjas antud vaid osaline nõusolek jätkuks nimetatud ametkonna poolsele pahasoovlikule käitumisjoonele kaebaja suhtes ega oma mingit õiguslikku alust või põhjendust ning väljendab ametkonna juhtide isiklikku suva ja kallutatud suhtumist. Tugimüür on vajalik välja ehitada kogu pikkuses, sest mäenõlv vajab erosiooniohu tõkestamist samuti kogu oma pikkuses. Kuna tugimüür paikneb suures osas Allika talumaid läbinud endise hobusetee kõrval, rajatakse tugimüür hobuseteed ääristanud 6 kiviaia kohale, kasutades selleks ka kiviaias olnud kive. Kuna tugimüüri ehitamiseks tuleb müüri alla rajada liivapadi, tuli kiviaias olnud maakivid ajutiselt mäeküljele tõsta. Haanja looduspargi põhieesmärk on Eesti kõrgeimal kuhjelisel saarkõrgustikul asuva ala kaitse, kus maastiku, ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitse, puhkevõimaluste, turismi ja kohaliku eluolu edendamine ning loodusvarade säästlik kasutamine toimub rahvuslikes huvides. Seega on tugimüüri rajamise näol tegemist Haanja looduspargi põhieesmärkide järgimisega, sest ajaloolise kiviaia asukohta maakividest müüri rajamine on kooskõlas kaitse-eeskirjas väljaöeldud ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitsega rahvuslikes huvides. Seeläbi on kaebaja arvates alusetu Võrumaa Keskkonnateenistuse keeldumine nõusoleku andmisest tugimüüri väljaehitamisele kogu taotletud pikkuses. Kaebaja leiab, et õigusvastane ning põhjendamatu on ka Rõuge Vallavalitsuse tegevus, millega on antud nõusolek ainult osalise tugimüüri rajamiseks, s.o. ainult väljaspool (väidetavat) metsamaad paikneva lõigu ulatuse põhjusel, et õigusvastane on nõusoleku andmisest keeldumise aluseks olev Võrumaa Keskkonnateenistuse 19.09.2008. a kiri. 11. Kaebaja leiab, et Võrumaa Keskkonnateenistuse tegevus, millega ei ole antud nõusolekut Allika kinnistul asuva aida teisaldamiseks Allika kinnistul teise asukohta, on õigusvastane ning põhjendamatu. Põhjendatud huvi toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks seisneb selles, et toiminguga on piiratud põhjendamatult kaebaja kui kinnistu omaniku õigust kinnistut vabalt seadusega kooskõlas kasutada ja valitseda. Aida teisaldamise keelamine näitab ametniku käitumise meelevaldsust, sest väide kaitsealustest niitudest aida tulevases asukohas ei ole tõene. Kaitsealuste taimekoosluste puudumist aida tulevases asukohas on 2007. aasta juulis näidatud Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni töötajatele Margus Mütsile ja Jaanus Tanilsoole, kui nad käisid Allika kinnistul olukorraga tutvumas. Kaebaja juhtis M. Mutsi ja J. Tanilsoo tähelepanu asjaolule, et vundamendi maakividega tähistatud asukohast mitmekümne meetri raadiuses pole kasvamas muud kui malts ja ohakad. Haanja looduspargi kaitse korraldaja, Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regioon, teatab 03.07.2006. a kirjas nr 5.4-5/808 Võrumaa Keskkonnateenistusele, et Rõuge vallas Allika kinnistul võib anda kirjaliku nõusoleku väikeehitise püstitamiseks, kuna tegemist on endise talukohaga. Taoline seisukoht on kaitse korraldaja poolt esitatud juba enne kaebaja poolt Rõuge Vallavalitsusele aida teisaldamise taotluse esitamist. Seega on Haanja looduspargi kaitse korraldaja juba 2006. a juulis andnud sisuliselt teada seda, et Allika kinnistul ei asu mingeid kaitsealuseid liike ega kooslusi, mis takistaksid kinnistule väikeehitise püstitamist. Samuti ei ole aida teisaldamise takistuseks uus asukoht samal kinnistul, sest õuemaale võib aida üle tuua ilma maa sihtotstarvet muutmata. Üheks haldusmenetluses kehtivaks õiguse üldpõhimõtteks on õiguskindluse põhimõte, mis hõlmab ühtlasi ka õiguspärase ootuse põhimõtte. Antud põhimõtte sisuks on see, et isikul on õigus eeldada, et kui haldusorgan on tema suhtes teinud mingi otsustuse või andnud temaga seonduvalt mingi seisukoha, jääb vastav haldusorgani otsustus ja/või seisukoht isiku suhtes kehtima. Käesoleval juhul on vastustaja kaitseala valitsejana antud õiguse üldpõhimõtet eirates keeldunud nõusoleku andmisest kaebuse esitajale tema kinnistul asuva aida teisaldamiseks olukorras, kus keeldumisest kolm kuud enne on antud põhimõtteline nõusolek aida teisaldamiseks. Vastustaja 27.06.2006. a kirjast nr. 44-3-1/2232-3 ja 16.10.2006. a kirjast nr. 44-3-1/2774-4 tuleneb otseselt, et Allika 7 kinnistul ei ole väärtuslikke maastikuvaateid ja kaitseala tutvustavaid matkaradasid ning katastriüksusel ei ole registreeritud kaitsealuseid liike ega kooslusi. Antud kirjadest ei ole võimalik teha kahtepidi järeldust selles osas, kas Allika kinnistul on kaitsealuseid liike ja kooslusi või mitte. Kirjadest järeldub kaebaja arvates otseselt ja nendes on öeldud sõnaselgelt, et kaitsealuseid liike ja kooslusi Allika kinnistul ei ole. Taoline seisukoht on antud kogu Allika kinnistu, mitte selle osa kohta. Seega tekkis kaebajal antud kirjade põhjal õiguspärane ootus, et puudub takistus aida teisaldamiseks. Vastustaja on kaitseala valitsejana kahel juhul kinnitanud, et Allika kinnistul kaitsealuseid liike ega kooslusi ei ole. Samas kolm kuud viimasest kirjast hiljem on vastustaja avaldanud aga hoopis vastupidise seisukoha öeldes, et Allika kinnistu on osaliselt kohas kuhu soovitakse ait teisaldada, inventeeritud Natura 2000 elupaigana, kuna seal asuvad aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud. Sel põhjusel on vastustaja keeldunud aida teisaldamiseks nõusoleku andmisest. Vastustaja kui haldusorgani taoline käitumine on lubamatu, kui ühel hetkel kinnitatakse, et Allika kinnistul ei asu mingeid kaitsealuseid liike ning mõni kuu hiljem leitakse, et seal siiski on mingeid kaitsealuseid liike. Juhul, kui Allika kinnistu on tõepoolest osaliselt arvatud Natura 2000 elupaigaks, siis pidanuks vastavale asjaolule tähelepanu juhtima juba 2006. a juunis või oktoobris, mil vastustaja poolt anti selgesõnaline vastus, et mingeid kaitsealuseid liike ega kooslusi antud kinnistul ei ole. Vastustaja on kaebaja arvates teadlikult ja tahtlikult andnud kaebuse esitajale tema kinnistu osas valeinformatsiooni. Isegi juhul, kui aida tulevane asukoht asub osaliselt Natura 2000 elupaigal, siis on ebaproportsionaalne keelduda aida teisaldamisest, sest aida tulevane asukoht asub väidetavalt üksnes osaliselt Natura 2000 elupaigas. Kaitseala valitseja oleks pidanud tegema omapoolse ettepaneku, kuidas oleks võimalik kõnealune ait paigutada, et see ei asuks väidetaval Natura 2000 elupaigal. Kaebaja on arvamusel, et haldusorganile ei saa olla keeldumine eesmärgiks omaette. Kaitseala valitseja on organiks, kes valitseb konkreetset kaitseala ning sellest tulenevalt peaks tema ülesandeks olema leida isiku, kelle kinnistu asub kaitsealal, ja tema tegevuse jaoks võimalikke lahendusi, kuidas oleks isiku taotletavaid tegevusi võimalik teha taoliselt, et seejuures järgitaks kaitseala kaitse-eesmärke. Kaitseala valitseja tunneb kõige paremini konkreetse kaitseala iseärasusi ja peaks leidma sellest tulenevalt isiku jaoks lahenduse. Kaitseala valitseja on küll väitnud, et Allika kinnistu on osaliselt inventeeritud Natura 2000 elupaigana, kuid kaitseala valitseja kirjast ei nähtu, kuidas on vastava elupaiga olemasolu seotud aida teisaldamisest keeldumisega. Kaebaja arvates pidanuks kaitseala valitseja vastava põhjenduse oma keeldumises esitama, sest keeldumise näol on tegemist toiminguga, millega piiratakse isiku poolt taotletavate tegevuste tegemist, mistõttu on keeldumise põhjendamine ja selle aluseks olevate asjaolude kirjeldamine eriti olulise tähtsusega. Võrumaa Keskkonnateenistus on tahtlikult tekitanud olukorra, kus kinnistu kagupiiril üksikuna asetsev ja osaliselt naaberkrundile ulatuv suur palkait on alusetu teisalduskeelu pärast ja katuse läbijooksmise tõttu sunnitult pehkinud juba üle kahe aasta. Keskkonnateenistus on põhjendamatult kitsendanud maaomaniku õigusi ja põhjustanud talle kahju aida väärtuse jätkuva kahanemise läbi selle kõdunemise tõttu, sest osaliselt naaberkinnistul asetseva aida läbijooksvat katust ei saa remontima hakata enne aida äraviimist praegusest asukohast. 8 Kaebaja leiab, et Rõuge Vallavalitsuse tegevus, millega ei ole antud nõusolekut Allika kinnistul asuva aida teisaldamiseks Allika kinnistul teise asukohta, on õigusvastane ning põhjendamatu põhjusel, et õigusvastane on nõusoleku andmisest keeldumise aluseks olev Võrumaa Keskkonnateenistuse 30.01.2007.a. kiri nr. 44-3-1/2492-4. Kuivõrd õigusvastane on Võrumaa Keskkonnateenistuse tegevus, siis on selletõttu õigusvastane ka Rõuge Vallavalitsuse tegevus. Vastustajate seisukohad 12. Vastustaja Keskkonnaamet märgib, et kaebaja soovis laiendada õuemaad Allika kinnistu põhjaosas suvilast kuni tiigini hõlmates õuemaa alla ka tiigi keskel asuva saare, millel asub saun. Kaebuses peetakse asjaolu, et käimas oli ebaseadusliku sauna rajamisega seotud kohtuvaidlus mitteoluliseks õuemaa kõlviku määramisel ning kaebuse esitaja väidab, et olenemata sauna olemasolust kasutab ta saart õuemaana. Võrumaa Keskkonnateenistus ei nõustu kaebajaga, sest just ebaseadusliku sauna olemasolu saarel tekitabki vajaduse ja soovi sinna õuemaa moodustada (õuemaa oli taotluses märgitud sauna ning suvila vahelisele alale hõlmates ka saunaga tiigisaare). Eeltoodud asjaolu tõendab ka 11.01.2007.a Rõuge Vallavalitsuse taotlus kaitseala valitsejalt nõusoleku küsimiseks Allika kinnistul kõlvikute piiride muutmiseks, kus kaebaja soovib õuemaa moodustada tiigi saarele. Saare ja suvila vahelisele alale ühtset õueala toona ei soovitud. 10.09.2007.a esitas Rõuge Vallavalitsus taotluse kaitseala valitsejalt nõusoleku küsimiseks Allika kinnistule täiendava maakasutuse sihtotstarbe - elamumaa määramisele. 10.09.2007. a taotlusele lisatud avalduses leiab kaebuse esitaja, et saun moodustab ühtse kompleksi samal katastriüksusel asuvate ehitistega (suvilaga) ning kuivõrd saun asub maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusel, on osutunud vajalikuks Allika katastriüksusele täiendava sihtotstarbe (elamumaa) määramine. Taotlustest (11.01.2007. a ja 10.09.2007.
2. a)ilmneb selgesti kodaniku soov sauna asukohaga seonduvalt õuemaad (elamumaad) moodustada. Kui kaebaja soovib tiigisaarel istuda, siis seda ei keela ükski õigusakt, kuid selleks ei ole tarvis saarele õuemaa kõlvikut määrata, kuna õuemaa on hoonetealune ning nende teenindamiseks kasutatav maa. Tiigisaarel asuv saun on aga ebaseaduslik ehitis.

§ 38

lg 4 p l kohaselt hajaasustuses ehituskeeld ei laiene olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse. Kuna õuemaa olemasolu kalda ehituskeeluvööndis annab võimaluse sinna lihtsustatud korras ehitamiseks ning arvestades, et Erik Pool oli juba saarele püstitanud ebaseaduslikult sauna, siis on üsnagi selge, miks oli kaebajal tarvis õuemaad laiendada (kuigi ta ise väidab vastupidist). Samuti sooviti 02.07.2008. a Rõuge Vallavalitsusest edastatud taotluses muuta Allika kinnistu põhjaosas asuva tiigi kaldajoont, millele nõusoleku andmisest keeldumisel on Võrumaa Keskkonnateenistus samuti viidanud käimasolevale kohtumenetlusele. Keskkonnainspektsioon peatas 18.02.2008. a Allika kinnistu põhjaosas asuva tiigi kaevetööd ning koostas Erik Poolile ettekirjutuse nr 15004008, mille kaebuse esitaja kohtus vaidlustas. Kuna kohapealsel vaatlusel 15.07.2008. a selgus, et tiigi mõõtmeid oli kaevetööde tulemusel tugevasti muudetud (s.h kaldajoont) ning teada ei olnud veel kohtu seisukoht tiigi kaevetööde jätkamisele, siis ei saanud Võrumaa Keskkonnateenistus anda nõusolekut tiigi kaldajoone muutmiseks, millega oli juba ilma kaitseala valitseja nõusolekuta algust tehtud. 9 Kaebuses toodud väide, et kaebaja ei ole asunud muutma Allika kinnistu põhjaosas asuva tiigi kaldajoont, on täiesti väär, kuna ka keskkonnainspektsioon on oma 18.02.2008. a paikliku vaatluse protokollis nr 15004008 märkinud, et muudetud on veekogu lõunakalda profiili ning samuti tuvastas Võrumaa Keskkonnateenistuse spetsialist kohapealse vaatluse käigus (15.07.2008.

1. a)sama. Kaebaja leiab eksliku olevat Võrumaa Keskkonnateenistuse seisukoha, et Kasekingu katastriüksusest lõunasse jääv loodusliku rohumaa kõlvik on osaliselt määratud metsamaale. Lisaks eelnevale on Võrumaa Keskkonnateenistus oma 18.07.2008. a kirjas Rõuge Vallavalitsusele selgitanud, et „Kohapealsel vaatlusel selgus, et maamõõtja poolt osaliselt metsamaale looduslikuks rohumaaks määratud kõlvikul oli värskelt teostatud pinnasplaneerimistöid ning taimestikku antud kõlvikul ei kasvanud. Suurem osa metsamaal olnud kõrghaljastusest oli eemaldatud ning kasvama jäetud vaid paar suuremat puud“. Juba eelnevalt oli toimunud kinnistu omaniku poolt loodusliku olukorra muutmine (ebaseaduslik raadamine), mida tõendab ka kaebaja 10.06.2008. a avalduse sisu "Palun mõõdistada minule kuuluval katastriüksusel toimunud situatsiooni muudatused. Muudatused on toimunud seoses kinnistu elamisväärseks muutmisega." Kaebaja väidab, et maamõõtja poolt loodusliku rohumaana määratletud kõlvikuosa oli põõsaste ja võsaga kaetud soostunud madalik, millel puudus metsana käsitletav kõrghaljastus, mistõttu ka keskkonnateenistuse väide kõrghaljastuse eemaldamisest ei ole tõene. Olles eelnevalt korduvalt Allika kinnistul viibinud, ei nõustu Võrumaa Keskkonnateenistus antud küsimuses kaebajaga, kuna metsamaa piiri oli tegelikkuses muudetud ning lagedaks muudetud alale veetud pinnast ja kive. Lisaks jääb selgusetuks, kuidas saab maamõõtja, kes peab tegelikku olukorda kaardistama, kaebaja väitel soostunud, põõsaste ja võsaga kaetud ala määrata looduslikuks rohumaaks (mis keskkonnateenistuse kohalviibimise ajal (15.07.2008.
2. a)oli pinnasplaneerimistööde väli). Asjaolu, et varem oli looduslikuks rohumaaks määratud kohas olnud metsamaa tõestab 2002. a ortofoto ning 02.07.2008. a koos taotlusega Rõuge Vallavalitsuse poolt keskkonnateenistusele saadetud 2006.a Allika katastriüksuse katastriplaan. Rõuge Vallavalitsuse poolt edastatud katastriplaanidelt on selgesti näha Allika kinnistu idaosas 2006. a ja 2008. a metsamaa kõlviku piiri kulgemise erinevused. Kaebuses väidetakse, et Võrumaa Keskkonnateenistus on jätnud 18.07.2008. a kirjas üldse esitamata põhjenduse Allika kinnistu lääneserva metsamaa kõlviku määramisele nõusoleku andmisest keeldumisele. Võrumaa Keskkonnateenistus leiab, et antud süüdistus on vale, kuna on 18.07.2008. a kirjutanud: „Allika kinnistu lääne serva on määratud metsamaa kõlvik. Tegemist on pinnasvallile istutatud okaspuudega. Pinnasvalli osas on keskkonnainspektsioon teinud ettekirjutuse likvideerimiseks. Antud asjas toimub samuti käesoleval ajal kohtumenetlus“. Võrumaa Keskkonnateenistus oli arvamusel, et enne otseselt pinnasvalli teemat puudutava kohtuotsuse teada saamist ei olnud põhjendatud omavoliliselt rajatud pinnasvalli peale istutatud puude jaoks kõlviku piiride muutmine metsamaaks, kuna pinnasvall oli inspektsiooni ettekirjutuse kohaselt ette nähtud likvideerida. Allika kinnistule teede ning kinnistu lõunaosas asuvast tiigist väljavoolu kõlvikute piiride näitamisele ei andnud Võrumaa Keskkonnateenistus samuti nõusolekut, kuna tegemist oli kaitseala valitseja nõusolekuta rajatud rajatistega. Tiigi väljavoolu 10 tõkestamine (ülevoolutoru vahetamine) oli samuti seotud kohtumenetlusega. Uued teed tekkisid Kasekingu kinnistult Allika kinnistu hoonete suunas peale Kasekingu kinnistule ehitusõiguse saamist. Kaebuses leitakse olevat väär keskkonnateenistuse väide, et kinnistul näidatud teed ning kinnistu lõuna osas paikneva tiigi väljavool on samuti rajatud ilma kaitseala valitseja nõusolekuta, kuna kaebuse esitaja leiab, et olemas olnud taluteede taastamiseks, tiigist väljavoolava kraavi puhastamiseks ja ummistunud ülevoolutoru vahetamiseks ei vaja maaomanik kõrvalist nõusolekut, vaid kasutab õigust oma kinnistut valitseda seadusega kooskõlas. Allika kinnistule rajatud teede puhul ei olnud tegemist olemas olnud taluteede taastamisega (ka 2006. a katastriplaanil on kujutatud ainult üks tee, mis viib Allika kinnistu lõunaosast kinnistul asuvate hooneteni), vaid uute teede rajamisega. Teeseaduse § 19 lg 4 kohaselt projekti või teetööde kirjelduse vajaduse eratee ehitamiseks või remontimiseks otsustab tee omanik. Kuigi teeseadus jätab teeomanikule otsustamisvabaduse tee projekti või teetööde vajaduse kirjelduse vajalikkuse üle, siis omades kinnistut kaitsealal tuleb täiendavalt järgida ka kaitsealal tegevust reguleerivaid õigusakte (looduskaitseseadus, kaitse-eeskiri). Haanja looduspargi kaitse-eeskirja punkti 23 alapunkti 3 kohaselt on kaitseala piiranguvööndis looduspargi valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste püstitamine ja teede, õhuliinide ning muude kommunikatsioonide rajamine. Võrumaa Keskkonnateenistus on seisukohal, et 18.07.2008. a teostatud menetlustoiminguga (kõlvikute piiride muutmiseks kaitseala valitseja nõusoleku andmisest keeldumine) ei ole põhjendamatult piiratud kaebaja kui kinnistu omaniku õigust oma kinnistut vabalt seadusega kooskõlas kasutada ja valitseda, kuna kaebuse esitaja on kaitseala valitseja nõusolekut omamata (vastuolus õigusaktidega) Allika kinnistut enda soovi järgi valitsenud. Arvestades, et tegevused, milleks kaitseala valitseja nõusolekut küsiti, olid tegelikult reaalselt eelnevalt ära tehtud, on 18.07.2008. a väljastatud kaitseala valitseja seisukohas Rõuge Vallavalitsusele vastustaja arvates olulised asjaolud esitatud. Samuti ühtis kaitseala valitseja seisukoht Allika kinnistul kõlviku piiride muutmise kohta kaitseala kaitse korraldaja (Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni) arvamusega. Võrumaa Keskkonnateenistuse 18.07.2008. a kirjas on selgitatud, et osade kõlvikute piiride muutmise vajadus (näiteks kinnistu põhjaosa tiigi kaldajoone muutmine, sauna asukoht tugisaarel ning lääneossa metsamaa kõlviku määramine) oli tingitud ilma kaitseala valitseja nõusolekuta püstitatud rajatistest ja tegevustest, mille õiguspärasuse üle otsustamiseks oli käimas kohtumenetlus. Võrumaa Keskkonnateenistuse arvates ei olnud otstarbekas enne kohtuotsuse teada saamist ennatlikult anda nõusolekut kõlvikute piiride muutmiseks, kui tegevused ja rajatised, millest kõlvikute piiride muutmise vajadus tingitud oli, tunnistatakse õiguspäraseks. (31.10.2008. a kohtuotsusega haldusasjas 3-08-258 loeti keskkonninspektsiooni ettekirjutus nr 1500508 õigeks, mille tulemusel tuleb nt muldvall, millele kaebuse esitaja taotles metsamaa kõlviku määramise nõusolekut, kinnistu lääneosast hoopis likvideerida). Kõlvikute piirid, mille muutmiseks kaitseala valitsejalt nõusolekut taotleti olid juba tegelikult Allika kinnistul muudetud. Seda fakti on Võrumaa Keskkonnateenistus oma 18.07.2008. a kirjas Rõuge Vallavalitsusele ka nentinud: „lähtudes eeltoodust ning asjaolust, et kõlviku piiride muutmine ja tegevused, mille tulemusel kõlvikute piirid on muutunud, on juba tegelikkuses ilma kaitseala valitseja nõusolekuta toimunud, ei saa Võrumaa Keskkonnateenistus anda tagant järgi nõusolekut kõlviku piiride 11 muutmiseks“.

§ 14

lg 4 sätestab, et kui kaitseala valitseja nõusolekul toimuda võivaid tegevusi (nt kõlvikute piiride muutmine) ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootus sellise tegevuse õiguspärasuse osas. Võrumaa Keskkonnateenistus on seisukohal, et kaitseala valitseja ei saa tagantjärele anda nõusolekut tegevustele, mis on juba reaalselt teostatud, kuna pole võimalik hinnata algselt olukorda ning selgitada, kas soovitava tegevusega võidakse kaitseala kaitse-eesmärke kahjustada. Kaebuse esitaja on korduvalt Allika kinnistul rakendanud praktikat "teen ära ja siis seadustan".

1. Kohtule esitatud skeem kavandatava tugimüüri asukoha kohta erineb oluliselt taotlusele lisatud skeemist. Kasekingu kinnistu piires paiknes müür skeemi järgi metsamaa serval, kuid Allika kinnistul rohkem kui poole pikkuse ulatuses metsa tingmärgiga kaetud alal. Võrumaa Keskkonnateenistuse spetsialist Pille Saarnits käis Kasekingu ja Allika kinnistutel olukorraga tutvumas. Kohapealsel vaatlusel selgus, et maaomanik oli maapinda ümber kujundanud. Ümberkujunduse käigus oli teostatud ebaseaduslik raadamine ning metsamaa piir oli muutunud nii, et skeemil märgitud müüri asukohta tekkinud järsak oli ühtlasi ka metsamaa ja lageda ala piiriks (rohumaast ei saa rääkida, kuna kogu endine niiduala oli värskelt planeeritud - taimi sellel alal ei kasvanud). Müüri rajamiseks kavandatud kivid olid veetud metsa alla, kujundatud järsaku pervele. Kõnealusel alal ei ole erosiooniohtlikku mäenõlva, nagu väidab kaebuse esitaja. Tugimüür oli kavandatud Kasekingu kinnistul oleva hoone juurdepääsu tee rajamise käigus omavoliliste pinnasetööde käigus kujundatud järsaku kindlustamiseks. Jääb arusaamatuks, miks taotles kaebuse esitaja sisuliselt tagantjärgi luba maakividest müüri rajamiseks, kui muud tegevused (niidukoosluse planeerimine, maapinna kujundamine, metsa raadamine) olid juba teostatud ilma loata. Kuna kivid olid kuhjatud metsa alla, ei olnud täit selgust, kuhu müür rajatakse ja kas hetkel olemasolev pinnasekujundus on lõplik. Kujunenud olukorras võttis kirja koostaja aluseks taotlusele lisatud skeemil märgitud olukorra, kuna looduses toimunud kõlvikupiiride muutust polnud taotluses käsitletud ning selle täpset asukohta polnud võimalik fikseerida. Kaitseala valitseja andis nõusoleku müüri rajamisele väljaspool metsamaad paikneva lõigu ulatuses, kuna looduses metsaga kaetud alal ei olnud mingit erosiooniohtlikku ja kindlustamist vajavat nõlva, millest maaomanik oma taotluses rääkis. Ilma põhjuseta metsamaale rajatiste püstitamine ei ole looduskaitseliselt põhjendatud. Vastustaja märgib, et kaitseala valitseja ei rääkinud oma kaalutlusotsuses väidetavast metsamaast, vaid taotlusele lisatud maaomaniku skeemist. Keskkonnateenistus ei ole jätnud arvestamata, et tegelikkuses paikneb kogu kavandatav tugimüür lagedal alal, vaid vastanud taotlusele, kus osa müüri on kavandatud metsaga alale. Kivid olid paigutatud ka metsaga alale. Kaebaja on kohtule esitanud teistsuguse skeemi, kui need, mille alusel kaitseala valitsejalt taotleti kivimüüri rajamisele nõusolekut. Kohtule esitatud skeemil on ilusti aga näha kaebuse esitaja poolt omavoliliselt teostatud raie piir. 12 Kaebaja kinnitab, et tõele ei vasta keskkonnateenituse väide, et müür on planeeritud rajada osaliselt metsamaale, kuna faktiliselt algab metsamaa alles mäekülje alla kavandatava tugimüüri tulevasest asukohast. Võrumaa Keskkonnateenistus ei nõustu kaebajaga, kuna kaebuse esitaja taotlusele lisatud skeemil oli pool müüri joonistatud metsamaale - seega maaomaniku taotluse järgi planeeris ta osa müüri rajada metsamaale. Metsaga kaetud metsamaa algab tõesti käesoleval ajal kivimüüri asukohast, kuid juriidiliselt asub metsamaa piir siiski maaomaniku taotlusele lisatud skeemil näidatud kohas, kuna raadamiseks ei ole Erik Pool nõusolekut taotlenud (alus Metsaseadus § 32). Metsaseaduse § 24 alusel on metsaomanik pärast raiet või metsa hävimist metsamaal kohustatud metsa uuendama juhul, kui maaomanikul ei ole kavas ala metsamaa kategooriast raadamise kaudu välja arvata. Kui kaebaja on seisukohal, et kogu kavandatav müür paikneb väljaspool metsamaad ja oli lihtsalt taotlusele lisatud skeemile valesti kantud (et ebaseaduslikku raadamist pole toimunud ja metsapiir on kogu aeg paiknenud sellel kohal, kus see praegu on), oleks tulnud peale n.ö eksituse ilmnemist täpsustada taotlusele lisatud skeemi. Kaitseala valitseja on selgelt väljendunud, et arvestades katastriüksustel olemasolevat situatsiooni (järsak rajatud, maapind kujundatud), ei kahjustaks tugimüüri rajamine lagedale alale kaitseala väärtusi. Kaitseala valitseja on väljendanud selgelt ka seisukoha, et ei toeta müüri rajamist metsa alla, kuna seal puudub igasugune erosioonioht ja metsaaluse põhjendamatu rikkumine on vastuolus looduskaitse põhimõtetega. Kaebusest selgub, et kaebaja ise on seisukohal, et kavandatava müüri asukohal on osaliselt tegemist siiski metsamaaga (kaebaja leiab ise, et tal ei ole lubatud müüri rajamine kogu ulatuses, ehkki kaitseala valitseja on andnud nõusoleku müüri rajamisele väljaspool metsamaad). Haanja looduspargi piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine kaitse-eeskirja § 231 alusel, mitte ainult kaitseala valitseja arvates. Võrumaa Keskkonnateenistus ei ole keeldunud nõusoleku andmisest tugimüüri ehitamiseks kogu taotletud pikkuses vaid keeldunud nõusoleku andmisest tugimüüri ehitamisest metsamaale. Tugimüür on väike osa kaebaja poolt kõnealusel alal teostatud maastikku muutvatest tegevustest. Vastustajale jääb selgusetuks, miks taotletakse luba ainult sellele tegevusele.
2. Rõuge Vallavalitsuse poolt 03.01.
3. a Võrumaa Keskkonnateenistusele esitatud kirjale lisatud maaomaniku taotlusest selgus, et ait on kavas püstitada väljapoole olemasolevat õueala ebaseaduslikult kaevatud tiigi äärde. Maaomaniku poolt esitatud skeemil oli laiendatud õueala piiri meelevaldselt, kõlvikupiiri muutmine (õueala laiendus) ei ole kooskõlastatud kaitseala valitsejaga (alus

§ 14lg 1 p 1; Haanja looduspargi kaitse-eeskiri § 12 lg 3).

Õueala esialgsed piirid on näha Maa-ameti kaardirakendusest. Allika kinnistu maa sihtotstarve on maatulundusmaa, kavandatava uue aida asukohta ei saa käsitleda ka kui kinnistu keskosas paikneva õuealaga ühtset hoonetekompleksi, seetõttu olnuks enne aida teisaldamist vajalik aida kavandatavale asukohale hoonestusõiguse seadmine. 13 Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakond oli alustanud väärteomenetlust Allika kinnistul toimunud ebaseaduslike toimingute kohta. Enne menetluse lõppu, mis tuvastaks, milline situatsioon kinnistul õueala laienduse ümbruses üldse olema hakkab (kas tiik jääb, kas saun jääb), ei olnud otstarbekas otsustada ka hoonestusala piire. Kuna kavandatavas aida uues asukohas puudus hoonestusõigusega maa, ei olnud kaitseala valitsejal juriidiliselt võimalik anda nõusolekut aida teisaldamisele maaomaniku poolt märgitud asukohale. Kaebuses on vastustaja arvates täiesti ekslikult väidetud, et kaitseala valitseja ei anna nõusolekut aida lammutamiseks ja teisaldamiseks, kuna aida tulevane asukoht asub osaliselt 2002.a inventeeritud Natura elupaigal. Kaalutlusotsuse aluseks aida teisaldamise küsimuses ei ole olnud registreeritud Natura elupaik sellel alal. Kaalutluse aluseks on asjaolu, et Võrumaa Keskkonnateenistus kaitseala valitsejana ei saanud väljastada seadusega vastuolus olevat kaalutlusotsust. Maatulundusmaale ei saa püstitada hoonet väljapoole olemasolevat õueala. Kavandataval aida asukohal õueala ei olnud ei reaalselt ega seaduslikult. Kaalutluse aluseks oli ka vajadus oodata ära keskkonnainspektsiooni poolt teostatava menetluse tulemus. Inventuuri andmed Natura elupaiga kohta on kaalutlusotsuses ainult asjaolu, millele täiendavalt tähelepanu pöörata.

1. a Pärandkoosluste ühingu poolt teostatud inventuuri järgi on kõnealusele õueala laiendusele osaliselt inventeeritud Natura 2000 elupaik 6510 (aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud). Tegemist on Haanja Looduspargi Administratsiooni poolt tellitud inventuuriga, mille olemasolust ei olnud kirja koostaja teadlik oma eelmisi kirju koostades (kolm kuud varem). Elupaikade andmebaas on jooksvalt täienev, sinna lisatakse pidevalt uusi andmeid ja täpsustatakse olemasolevaid. Kui inventuuri andmed on ebatäpsed või elupaik on hävinud (nagu antud juhul seoses ebaseadusliku tiigi kaevamisega juhtunud oli - maltsad ei kasvanud seal mitte
2. a inventuuri tegemise ajal, vaid seoses tiigi kaevamisega), on elupaiga andmebaasist kustutamiseks vajalik siiski selle puudumine looduses fikseerida. Jaanuarikuus ei olnud kirja koostajal võimalik kontrollida inventuuri andmete paikapidavust kavandataval uuel aida asukohal, seetõttu on kaalutlusotsuses üksnes viidatud võimalusele, et aida teisaldamine võib kahjustada kaitse-eesmärke, mitte väidetud seda kindlalt. Vastustaja märgib, et ekslik on ka kaebuse esitaja väide, et aida teisaldamisest on keeldutud ning välja pole pakutud võimalikke lahendusi. Aida teisaldamisest ei ole keeldutud, vaid seatud on tingimus, et seda ei ole võimalik teostada enne detailplaneeringu kehtestamist (millega määratakse hoonestusõigusega maa) ja keskkonnainspektsiooni poolt teostatava menetluse lõppu (mille käigus selgub, milline situatsioon jääb tiigi ja sauna osas kinnistul juriidiliselt kehtivaks). Võimaliku lahendusena on välja pakutud arendustegevusega seotud alale detailplaneeringu koostamine, millega oleks korraga võimalik lahendada nii kõlvikupiiride küsimus kui fikseerida tiikide asukohad. Väide, et aida tulevases asukohas ei asu Natura 2000 kooslust, ei ole asjakohane, kuna Natura koosluse olemasolu ei ole kaalutlusotsuse tegemisel olnud määrav asjaolu. Võimalik Natura kooslus on kõnealuselt kohalt hävinud maaomaniku poolse ebaseadusliku tegevuse käigus. 14 Täiesti vale on vastustaja arvates kaebuse esitaja seisukoht, et kolm kuud enne aida teisaldamise menetlust on talle antud põhimõtteline otsus aida teisaldamise võimalikkuse osas. Riikliku Looduskaitsekeskuse kiri Võrumaa Keskkonnateenistusele nr 5.4-5/808 03.07.
3. a ei ole seotud aida teisaldamise küsimusega. See kiri on saadetud vastuskirjana keskkonnateenistusele (mitte arendajale) seoses teise menetlusega 3 kuud enne kui kaebuse esitaja on üldse esitanud taotluse aida teisaldamise osas Rõuge Vallavalitsusele. Lähtudes ülaltoodust ei saa kaebuse esitajal kõnealuse kirjaga mingil juhul olla tekkinud õiguspärast ootust aida teisaldamisega seoses. Kõnealune kiri on vastuskiri vastustaja 19.06.2006.a kirjale nr 44-3-1/2232-2, mis on Allika kinnistu jagamise menetluse osa. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri käskkirjale 30.05.2006.a nr 663 punkt 1 peab kaitseala valitseja Keskkonnateenistus enne kaalutlusotsuse tegemist selgitama välja kaitse korraldaja Riiklik Looduskaitsekeskuse seisukoha. Sama käskkirja punktid 3 ja 4 sätestavad vastavalt, et Riiklik Looduskaitsekeskus vastab 5 tööpäeva jooksul, ning kui ta ei ole seda teinud ega vastamise tähtaja pikendamist taotlenud, loetakse haldusakti andmist või toimingu teostamist toetav arvamus antuks. Lähtudes ülaltoodud käskkirjast ning telefonitsi toimunud vestlustest Riikliku Looduskaitsekeskuse töötaja Silver Näkiga, väljastas keskkonnateenistus Allika kinnistu jagamist pooldava seisukoha oma kirjaga 27.06.
4. a nr 44-3-1/2232-
5. 04.07.2006.a saabus kirjalikult ka Riikliku Looduskaitsekeskuse seisukoht antud küsimuses. Vastustaja nõustub kaebuse esitaja väitega, et õuemaale võib aida üle tuua ilma (maatulundus)maa sihtotstarvet muutmata, kuid vastustaja väidab, et aida kavandatav uus asukoht ei olnud õuemaal, vaid kitsa ribaga õuemaaga väga meelevaldselt kokkujoonistatud alal. Seega kaebaja väide, et aida teisaldamise takistuseks ei ole uus asukoht samal kinnistul, on vastustaja arvates täiesti vale. Asjaolu, et Võrumaa Keskkonnateenistuse 27.
6. a ja 16.10.
7. a kirjades ei ole nimetatud Natura elupaiku ja kolm kuud hiljem 30.01.
8. a kirjas on, tuleneb sellest, et kirja koostaja sai vahepealsel ajal oma käsutusse teise asutuse (Haanja Looduspargi Administratsioon, asutus mis lakkas eksisteerimast seoses Riikliku Looduskaitsekeskuse moodustamisega
9. a alguses) poolt tellitud
10. a inventuuri andmed. Kaalutlusotsuse tegemisel tuleb arvestada kõiki hetkel teadaolevaid andmeid ja asjaolu, et varasemates kirjades mainitud ei olnud ja ei saa olla argumendiks. Vale on vastustaja arvates kaebuse esitaja seisukoht, et keskkonnateenistus on keeldunud aida teisaldamisest, tuues põhjuseks Natura elupaiga olemasolu. Aida teisaldamisest ei ole keeldutud vaid seatud tingimused, elupaiga olemasolu on kõrvalseisev asi, mida tuleb samuti kaaluda, kuid see ei ole antud juhul olnud kaalutlusotsuse tegemisel määrav. Asjaolu, et Allika kinnistu ei asu väärtuslikel maastikuvaadetel ega avatud maastikul ning et seda ei läbi avalikku huvi omavad matkarajad, ei oma antud kaalutlusotsuse puhul tähendust. Aida teisaldamine ei olnud antud hetkel antud asukohale võimalik, kuna kavandataval asukohal puudus hoonestusõigusega maa. Vale on vastustaja arvates kaebuse esitaja avaldus, et kaitseala valitsejale on keeldumine eesmärgiks omaette ja ei ole pakutud võimalikke lahendusi. Vastupidi, vanade asustusalade kasutuses olek toetab maastike mitmekesisust. Sellele vaatamata 15 ei saa kaitseala valitseja teha kaalutlusotsuseid, mis on vastuolus kehtiva seadusandlusega. Kaebuse esitajale on pakutud lahendust kogu oma mahukas arendustegevus seadustada detailplaneeringu abil. Vastustaja märgib, et Võrumaa Keskkonnateenistus ei saa antud juhul võtta vastutust aida katuse läbijooksmise tõttu viimase kahe aasta jooksul tekkinud pehkimise asjus, kuna aida teisaldamine ei ole viibinud Võrumaa Keskkonnateenistuse tegevuse tõttu. Arvestades eeltoodut palub vastustaja jätta Erik Pooli kaebused Võrumaa Keskkonnateenistuse tegevuse õigusvastaseks tunnistamise nõudes rahuldamata ning jätta menetluskulud kaebaja enda kanda.
11. Vastustaja Rõuge Vallavalitsus on seisukohal, et ta ei oleks saanud teistsuguseid otsuseid teha. Allika kinnistu asub Haanja looduspargi piiranguvööndis.

§ 14

sätestab täpselt, missuguste tegevuste teostamiseks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Kaitseala valitsejalt nõusoleku saamine on vältimatu eeltingimus vallavalitsuse edasise otsustuse suhtes ja esitatud seisukoht on haldusorgani jaoks kohustav. Rõuge Vallavalitsus ei või otsustamisel piirduda ainult kinnistu omaniku taotluses esitatud andmetega. 16. Rõuge Vallavalitsuse 06.02.2007. a otsuse tühistamise ja õigusvastaseks tunnistamise nõudes märgib Rõuge Vallavalitsus, et

§ 14

lg 1 p 6 kohaselt peab aida teisaldamiseks küsima nõusoleku kaitseala valitsejalt. Vastuseks 06.02.

1. a Rõuge Vallavalitsuse pöördumisele ei andnud Võrumaa Keskkonnateenistus 30.01.
2. a kirjaga nõusolekut aida lammutamiseks ja teisaldamiseks asendiplaanil märgitud asukohale. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Seda on Rõuge Vallavalitsus ka teinud, viidates keskkonnateenistuse kirjale. Kirjale oli lisatud ka koopia Võrumaa Keskkonnateenistuse seisukohast. Seni kuni looduspargi valitseja pole muutnud oma seisukohta, ei ole vallavalitsusel võimalik teistsugust otsust teha.
3. Rõuge Vallavalitsuse 23.07.
4. a otsuse tühistamise ja õigusvastaseks tunnistamise nõudes märgib Rõuge Vallavalitsus, et

§ 14

lg 1 p 1 kohaselt peab katastriüksuse kõlvikute piiride muutmiseks küsima nõusoleku kaitseala valitsejalt. Vastuseks 02.07.

1. a Rõuge Vallavalitsuse pöördumisele ei andnud Võrumaa Keskkonnateenistus 18.07.
2. a kirjaga nr 44-3-1/32002-4 nõusolekut kõlvikute piiride muutmiseks ja katastriüksuse põhjaosas asuva tiigi kaldajoone muutmiseks, samuti Allika kinnistu lääneservale metsakõlviku määramiseks ning kinnistule teede ja lõunaosas paikneva tiigi väljavoolu näitamiseks. HMS § 56 lg 1 kohaselt on Rõuge Vallavalitsus viidanud Keskkonnateenistuse kirjale. Kirjale oli lisatud ka koopia Võrumaa Keskkonnateenistuse seisukohast. Seni kuni looduspargi valitseja pole muutnud oma seisukohta, pole vallavalitsusel võimalik otsust muuta.
3. Rõuge Vallavalitsuse 29.01.
4. a otsuse tühistamise ja õigusvastaseks tunnistamise nõudes märgib Rõuge Vallavalitsus, et

§ 14

lg 1 p 6 kohaselt peab väikeehitise püstitamiseks küsima nõusoleku kaitseala valitsejalt. Vastuseks 18.07.2008.a Rõuge Vallavalitsuse pöördumisele andis Võrumaa Keskkonnateenistus 16 19.09.2008 kirjaga nõusoleku tugimüüri rajamiseks väljaspool metsamaad paikneva lõigu suhtes. Metsamaale tugimüüri rajamiseks kaitseala valitseja nõusolekut ei andnud. HMS § 56 lg 1 kohaselt on Rõuge Vallavalitsus viidanud keskkonnateenistuse kirjale. Kirjale oli lisatud ka koopia Võrumaa Keskkonnateenistuse seisukohast. Seni kuni looduspargi valitseja pole muutnud oma seisukohta, pole vallavalitsusel võimalik otsust muuta. Kohtu põhjendused ja otsus

1. Kohus on seisukohal, et endise Võrumaa Keskkonnateenistuse poolt kooskõlastuse andmisest keeldumiste (osalise keeldumise) puhul on tegemist menetlustoimingutega, mis teostati Rõuge Vallavalitsuse poolt Erik Pooli taotluste alusel läbiviidud haldusmenetluste raames. Menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine halduskohtus ei ole reeglina võimalik. Haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. (Riigikohtu 18.02.2002 otsus nr 3-3-1-8-02 ja Riigikohtu 06.03.2007.a otsus nr 3-3-1-94-06). Menetlustoimingu vaidlustamise lubatavuse üle otsustamisel tuleb arvestada menetlustoimingu tähtsust ja väidetava rikkumise olulisust menetluse põhinõuete täitmisel (Riigikohtu 28.02.2007 otsus nr 3-3-1-86-06). Tuvastamiskaebusega halduskohtusse pöördumiseks peab kaebuse esitajal olema põhjendatud huvi, mis eeldab isiklikku puutumust vaidlusaluse haldusakti, toimingu või halduslepinguga. Haldusakti, toimingu või halduslepingu õigusvastasuse tuvastamine peab olema talle kasulik ehk aitama koheselt või edaspidi kaasa õiguste teostamisele või kaitsmisele. Tuvastamiskaebuse esitamisel peab kaebaja näitama, kuidas akti õigusvastasuse kindlakstegemine parandab tema olukorda (Riigikohtu 29.01.2009 otsus nr 3-3-1-7808). Osundatud kohtupraktikale tuginedes loeb halduskohus kaebaja nõuded lubatavaks, kuna kaebaja taotluste suhtes lõpliku otsustuse langetaja Rõuge Vallavalitsus on oma otsustustes tuginenud ainult Võrumaa Keskkonnateenistuse seisukohtadele ja ei ole neid omapoolsete kaalutlustega täiendanud. Kuna kaebaja on vaidlustanud ka Rõuge Vallavalitsuse lõplikud otsustused, siis esineb tal põhjendatud huvi kohtult taotletava konstateeringu suhtes, sest kohtult taotletav konstateering on vajalik vallavalitsuse otsustuse õiguspärasuse üle otsustamisel.
2. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Rõuge Vallavalitsus on Erik Pooli taotluste alusel läbi viinud haldusmenetluse. Rõuge Vallavalitsus tunnistab kirjalikus vastuses kaebusele (tl 142), et E. Poolile saadetud kirjade puhul on sisuliselt tegemist haldusaktidega. Haldusmenetluse tulemusena antakse reeglina välja haldusakt ehk sisuliselt rahuldatakse taotlus või jäetakse see rahuldamata. Konkreetse taotluse lahendamine on käsitletav üksikjuhtumi reguleerimisena. Üksikaktide ja haldustoimingute materiaalne eristamine ei sõltu sellest, millises vormis ja korras haldusorgan akti teatavaks teeb, vaid õigusakti sisust, ehk selle regulatsiooni konkreetsusest. Käesoleval juhul on Rõuge Vallavalitsus Erik Pooli taotlused lahendanud kirjadega ja ei ole välja andnud asjakohaseid haldusakte. Haldusakt on iga otsustus, mis vastab HKMS § 4 lg 1 tunnustele (Riigikohtu 20.12.2001 otsus nr 3-3-118-01). Enamus haldusakti tingimustest on vaidlusaluste kirjade puhul täidetud – tegutsevaks subjektis on haldusorgan (Rõuge Vallavalitsus), tegevus toimub avalikõiguslikus suhtes, tegevus kujutab endast tahteavaldust õigussuhte reguleerimiseks ja tahteavaldus on suunatud haldusevälisele isikule. HMS § 51 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi 17 reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Osundatud faktilistel ja õiguslikel asjaoludel käsitleb halduskohus vallavalitsuse kirju haldusaktidena ja esitatud kaebust haldusaktide tühistamiskaebusena.
3. Tähtaegselt on kaebus esitatud Rõuge Vallavalitsuse 29.01.2009.a otsuse tühistamiseks. Kaebaja on vallavalitsuse 06.02.2007.a otsuse ja 23.07.2008.a otsuse puhul eiranud HKMS § 9 lõikes 1 sätestatud tühistamiskaebuste esitamiseks ettenähtud 30 päevalist tähtaega. Kaebaja on 20.10.2008.a (tl 16), 21.10.2008.a (tl 31) ja 23.10.2008.a (tl 48) esitanud kaebused tolleaegse Võrumaa Keskkonnateenistuse toimingutele. Rõuge Vallavalitsuse haldusaktide vaidlustamiseks on kaebus esitatud 04.02.2009.a (II kd tl 7). Tartu Halduskohtu 05.05.2009.a määrusega (tl 151-152) on määruses toodud motiividel kaebetähtaeg haldusaktidele ennistatud. Haldusmenetluse üldpõhimõtetest, samuti ka PS §-st 15 tulenevalt on haldusaktis vaidlustamisviite märkimine üldine nõue. Ka vaidlustamisviite puudumine haldusaktis võib olla kaebetähtaja ennistamise aluseks, kui viite äratoomine võinuks viia kaebuse kiiremale esitamisele (Riigikohtu 09.05.2007 otsus nr 3-3-1-23-07). Halduskohus jääb ka asja sisulisel lahendamisel seisukoha juurde, et kaebetähtaja ennistamine on põhjendatud ja vaidlus tuleb lahendada sisuliselt. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul kaalub kaebaja subjektiivsete õiguste kaitse vajadus üles õiguskindluse põhimõtte, kuna õiguskindlust vallavalitsuse otsuste suhtes ei rikuta, sest vastustajad on muuhulgas oma kaalutlusi põhjendanud toimunud kohtuvaidlusega (haldusasi 3-08258), milles osalesid kõik käesoleva vaidluse menetlusosalised ja mille lahend on jõustunud käesoleva kohtumenetluse ajal.
4. Vastutus õiguspärase haldusakti väljaandmise eest lasub lõplikul otsustajal, kes on kohustatud välja selgitama kõik olulised asjaolud, kohaldades sealjuures vajadusel uurimispõhimõtet (Riigikohtu 10.06.2003 otsus nr 3-3-1-38-03). Kuna käesoleval juhul ei ole vallavalitsus uurimispõhimõtet kohaldanud ja on oluliste asjaolude hindamisel lähtunud keskkonnateenistuse seisukohtadest, tuleb vastustajate kaalutlusi hinnata koostoimes vastavalt HMS § 56 sätestatule, nagu on osundanud vallavalitsus.
5. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koosmõjust tuleneb, et halduskohus on pädev ainult isiku subjektiivseid õigusi rikkuva õigusvastase haldusakti tühistamiseks. HKMS § 26 lõike 1 punkti 3 kohaselt kuulub toiming õigusvastaseks tunnistamisele, kui kaebajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses väljendatud põhjendatud huvi. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Osundatud õiguslikul alusel tuleb kronoloogiliselt kontrollida, kas vallavalitsuse haldusaktid olid õiguspärased konkreetse haldusakti andmise ajal ja kas keskkonnateenistus viis menetlustoimingud läbi õiguspäraselt.
6. 04.09.
7. a esitas E. Pool Rõuge Vallavalitsusele avalduse (tl 36) nõusoleku saamiseks Allika kinnistul asuva aida teisaldamiseks naabri aia äärest saunsuvila 18 õuealale. Avalduse kohaselt jääb aida asukoht tiigist 30 m ja metsaalast 10 m kaugusele. E. Pool esitas 2007.a jaanuaris Rõuge Vallavalitsusele kirjaliku nõusoleku taotlused väikeehitise (ait) lammutamiseks (tl 86-87) ja väikeehitise (ait) püstitamiseks (tl 83-85) katastriüksuse plaanil (tl 88) näidatud asukohta. Rõuge Vallavalitsus edastas taotluse aida teisaldamiseks nõusoleku saamiseks kaitseala valitseja Võrumaa Keskkonnateenistusele (tl 82). Võrumaa Keskkonnateenistuse 30.01.
8. a kirjaga nr 44-3-1/2/92-4 ei antud nõusolekut aida lammutamiseks ja teisaldamiseks (tl 39) enne detailplaneeringu kehtestamist ja keskkonnainspektsiooni poolt teostatava väärteomenetluse lõppemist, kuna nimetatud tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärke. Rõuge Vallavalitsus teatas 06.02.
9. a kirjaga nr 7.2-12/7-2 (tl 40) E. Poolile, et Võrumaa Keskkonnateenistuse 30.01.
10. a kirja nr 44-3-1/2492-3 alusel ei ole vallavalitsusel võimalik anda nõusolekut Allika kinnistul asuva aida teisaldamiseks Allika katastriüksuse piires õuealale. Rõuge Vallavalitsuse 06.02.2007.a otsus (tl 40) ei vasta haldusmenetluse seaduses haldusaktile esitatud nõuetele sisuliselt ja vormiliselt ning on vastuolus HMS §-des 5458 sätestatuga ning kuulub tühistamisele. Kohus on seisukohal, et vastustajate poolt välja toodud argumendid ei anna alust taolise kaebajat koormava otsuse tegemiseks. Nagu juba osundatud peab haldusakt HMS § 54 kohaselt olema kooskõlas haldusakti andmise ajal kehtiva õigusega. Kehtivast õigusest ei tulene, et kaebajal oli õigus aida teisaldamiseks üksnes kehtestatud detailplaneeringu alusel, nagu on leidnud keeldumises Võrumaa Keskkonnateenistus. Ka vastustaja Keskkonnaameti esindaja tunnistas viimasel kohtuistungil, et detailplaneeringu nõue on vastustaja poolt esitatud ilma õigusliku aluseta (tl 194). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kaebaja suhtes oleks keskkonnainspektsiooni poolt alustatud väärteomenetlust Allika kinnistul toimunud ebaseaduslike toimingute suhtes seoses aida teisaldamisega või õueala laiendusega või, et mingi väärteoasi oleks 30.01.2007.a seisuga olnud üldse keskkonnainspektsiooni menetluses. Kaebaja on kohtule tõendina esitanud 27.03.2009.a väärteomenetluse lõpetamise määruse (tl 174), milles käsitleti väidetavalt ebaseaduslikult tee ehitamist

§ 71

lõike 1 tunnustel, kuid milles on väärteomenetlust inspektsiooni poolt alustatud alles 12.04.2007.a. Seega puudus vastustajal 30.01.2007.a alus kooskõlastuse andmisest keeldumiseks ka seonduvalt käimasoleva väärteomenetlusega. Kohtute infosüsteemi andmetel ei olnud haldusasjas nr 3-08-258 vaidluse esemeks samuti kaebajale tehtud väärteootsus vaid keskkonnainspektsiooni ettekirjutused. Isegi kui keskkonnainspektsiooni menetluses oli 30.01.2007.a seisuga E. Pooli väärteoasi, ei ole vastustaja osundanud ühelegi õigusaktile või faktilisele asjaolule, mis andis talle õiguse vaidlusalusest kooskõlastusest keeldumiseks menetletava väärteoasja tõttu. Vastustaja ei ole põhjendanud, millised väärteomenetluse konkreetsed asjaolud takistasid aida teisaldamist lubavat või sisuliselt põhjendatud keelavat otsustust langetada. Samuti ei nähtu vastustaja keeldumisest, millega ja kuidas võidakse kahjustada kaitseala kaitseeesmärke, ja millisest õigusaktist tuleneb alus kaitseala kaitse-eesmärkidel aida teisaldamiseks nõusoleku andmisest keeldumiseks. Kohus ei saa nõustuda ka vastustaja Keskkonnaameti seisukohaga, et aida planeeritav uus asukoht ei ole õuemaal, mille tõttu puudus vastustajal alus kooskõlastuse 19 andmiseks. Kohtule esitatud Allika katastriüksuse plaani (tl 88) kohaselt on kaebaja taotlenud väikeehitise püstitamist õuemaale. Katastriüksuse plaan on kooskõlas maakatastriseaduse § 10 lõikes 1 sätestatuga ja on 01.11.2006.a katastris registreeritud. Seega on vastustaja Keskkonnaameti poolt asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud tuvastatud ebaõigesti ka selles osas, mille tõttu ei saa ka see asjaolu olla aluseks aida teisaldamiseks nõusoleku mitteandmisel. Vastustaja Keskkonnaamet ei ole osundanud õigusaktile, mis annab talle aluse vaidlusalusest nõusoleku andmisest keelduda juhul, kui Maakataster on katastriüksuse maakatastris registreerinud ilma kaitseala valitseja nõusolekuta.

§ 14

lõike 1 punkt 6 kohaselt peab kaebajal olema küll vastustaja nõusolek kaitsealal väikeehitise püstitamiseks, aga see säte ei kohusta kaebajat teostama toiminguid seonduvalt maakatastri andmete seadustamisega. Taolist kohustust ei tulene ka vastustaja täiendavas vastuses osundatud (tl 121) maakatastriseaduse §-st

1. Ka Rõuge Vallavalitsuse 06.02.2007.a vastusest kaebajale (tl 40) tuleneb, et vallavalitsus käsitleb aida asukohta erinevalt Keskkonnaametist õuealana, kuna teisaldatava aida uus asukoht asub vallavalitsuse vastuse kohaselt Allika katastriüksuse õueala piires. Kumbki vastustajast ei ole osundanud, et Allika katastriüksuse plaan (tl 88) oleks ebaseaduslik või ei saaks olla aluseks kaebaja poolt esitatud väikeehitise (aida) teisaldamise taotlusele. Rõuge Vallavalitsus ei ole käesolevas haldusasjas väitnud, et Allika katastriüksuse plaan oleks 01.11.2006.a maakatastris registreeritud õigusvastaselt. Seega ei ole vastustaja Keskkonnaameti 30.01.2007.a toiming (tl 39) kooskõlas kehtiva õigusega, mille tõttu on sellele tuginev vallavalitsuse õigusakt samuti ka materiaalõiguslikult vastuolus kehtiva õigusega ja kuulub tühistamisele, sest õigusvastane haldusakt rikub haldusakti adressaadi subjektiivseid õigusi. Kohus ei nõustu kaebajaga, et Riikliku Looduskitsekeskuse Põlva- Valga-Võru regiooni 03.07.2006.a kirjas (tl 41) toodud motiivide alusel sai kaebajal tekkida õiguslik ootus, et aida teisaldamine on lubatav. Samuti ei saa selles kirjas toodud seisukohti käsitleda taolistena, mis annaks aluse vastustajatele õigusliku etteheite tegemiseks õiguskindluse põhimõtte eiramises. Nõustuda tuleb aga sellega, et vastustaja Võrumaa Keskkonnateenistuse vaidlusalusest keeldumisest ei tulene kaalutlusi looduskaitsekeskuse poolt esitatud kaalutluste asjakohasuse kohta.
2. 02.07.
3. a edastati Rõuge Vallavalitsusele Erik Pooli avaldus katastriüksuse situatsiooni muutmiseks (tl 68) ja Allika katastriüksuse plaan Allika katastriüksuse kõlvikute piiride muutmiseks ja katastriüksuse põhjaosas asuva tiigi kaldajoone muutmiseks, samuti Allika kinnistu lääneservale metsakõlviku määramiseks ning kinnistule teede ja lõunaosas paikneva tiigi väljavoolu näitamiseks. Rõuge Vallavalitsus esitas 02.07.2008.a taotluse Võrumaa Keskkonnateenistuselt seisukoha saamiseks (tl 67) Allika katastriüksuse kõlvikute piiride määramiseks või muutmiseks. Võrumaa Keskkonnateenistus teatas 18.07.
4. a kirjas (tl 25) vastuseks Rõuge Vallavalitsuse 02.07.2008.a avaldusele, et ei anna tagant järgi nõusolekut kõlvikute piiride muutmiseks Allika kinnistul. Samuti ei andnud keskkonnateenistus nõusolekut kaldajoone ja Allika kinnistu lääneservale metsakõlviku määramiseks ning kinnistule teede ja lõunaosas paikneva tiigi väljavoolu näitamiseks. 20 Rõuge Vallavalitsuse 23.07.
5. a kirjaga nr 10.1-9/525-3 (tl 26) teatati E. Poolile , et kuivõrd kaitseala valitseja ei ole andnud nõusolekut kõlvikute piiride muutmiseks, ei pea Rõuge Vallavalitsus võimalikuks nõustuda Allika katastriüksuse piiride muutmisega. Rõuge Vallavalitsuse 23.07.2008.a otsus (tl 26) ei vasta haldusmenetluse seaduses haldusaktile esitatud nõuetele sisuliselt ja vormiliselt ning on vastuolus HMS §-des 5458 sätestatuga ning kulub tühistamisele. Halduskohus on seisukohal, et Võrumaa Keskkonnateenistuse keeldumine Allika kinnistu piiride muutmiseks nõusoleku andmisest on keeldumises toodud kaalutlustel õigusvastane, mis on viinud ka vallavalitsuse poolt õigusvastase haldusakti andmisele. Vastustaja keskkonnateenistus on nõusoleku andmist põhjendanud eelkõige asjaoluga, et tegevused, milleks on vajalik kõlvikute piiride muutmine on tegelikkuses toimunud enne vastustajalt kooskõlastuse taotlemist. Samuti on vastustaja õigesti osundanud

§ 14

lõike 1 punktile 1, mis keelab kaitsealal ilma valitseja nõusolekuta kõlvikute piiride muutmise. Kohus nõustub selles osas vastustaja seisukohaga. Kohus ei nõustu aga vastustaja seisukohaga, et see saab olla põhiliseks motiiviks, miks vastustaja oli õigustatud mitte kooskõlastama kõlvikute piiride muutmist. Vastustaja peaks seega täiendavalt tuginema õigusaktile, mis reguleerib olukorda, kus taotluse esitaja soovib

§ 14

lõike 1 punktist 1 tulenevalt seadustada kõlvikute piiride muutmise taotluse esitamist tinginud olukorda. Kui vastustaja keeldumine on absoluutne, peaks vastustaja tulenevalt haldusorgani selgituskohustusest teatama taotluse esitajale, kuidas ta peab kooskõlastuse taotlemise asemel käituma. Vastustaja on ühe motiivina sisuliselt leidnud, et kaebaja on teostanud ebaseadusliku raadamise. Samas on vastustaja spetsialist 15.07.2008.a tuvastanud, et suurem osa metsamaal olnud kõrghaljastusest oli eemaldatud. Kohus ei õigusta väidetavat ebaseaduslikku raadamise toimepanemist, aga selles osas kõlvikute piiride muutmiseks keeldumiseks peaks vastustaja osundama õiguslikule alusele, mis annab talle aluse kõlviku piiri muutmise kooskõlastusest keeldumiseks juhul, kui kaebaja on väidetavalt toime pannud ebaseadusliku raadamise. Seda aga vastustaja teinud ei ole, mille tõttu ei ole vastustaja otsustus kontrollitav. Kõlvikute piiride muutmiseks nõusoleku andmisest keeldumine ei tohi olla karistava iseloomuga kaebaja poolt väidetavalt teostatud ebaseadusliku raadamise eest. Kohtute infosüsteemist kättesaadava Tartu Ringkonnakohtu 04.03.2009.a otsuse (haldusasi nr 3-08-258) kohaselt on tühistatud Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna 07.01.2008.a ettekirjutuse nr 15000508 punkt 3, millega kaebajat kohustati likvideerima pinnasrajatis Allika kinnistu edelaosas ja tühistatud Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna 05.03.2008.a ettekirjutuse nr 15004008, millega kaebajat kohustati peatama ja mitte jätkama pinnatöid Allika kinnistu põhjaosa tiigi ja kalda alal. Seega ei saa vastustaja keeldumises osundatud alusel keelduda kinnistu põhja osas asuva tiigi kaldajoone muutmise ja kinnistu lääne serval asuva metsamaa kõlviku kaardile kandmise kooskõlastamisest. 21 Kaebaja poolt esitatud väärteomenetluse lõpetamise 27.03.2009.a määrusega (tl 174) on tõendatud, et kaebaja ei ole rajanud kinnistule ebaseaduslikku teed, mille tõttu ei saa vastustaja keelduda kõlvikute piiride muutmisest seonduvalt vastustaja poolt ebaseaduslikuks loetud teega. Vastustaja ei ole esitanud kaalutlusi, miks kinnistu lõunaosas paikneva tiigi väljavoolu ei saa kanda kaardile, mille tõttu ei ole keeldumine selles osas kontrollitav ja on õigusvastane. Tartu Ringkonnakohtu 04.03.2009.a otsuse (haldusasi nr 3-08-258) kohaselt on jõus Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna 07.01.2008.a ettekirjutuse nr 15000508 punkt 2, millega kaebajat kohustati likvideerima Allika kinnistu põhjaosas asuva tiigi saarelt saun. Seega on vastustaja selles osas õigustatult tuginenud ebaseadusliku sauna olemasolule, kuid kuna see ei ole ainus vastustaja kaalutlus, siis ei saa olla ainult sauna olemasolu vastustaja keeldumist seadustav.

1. 08.08.
2. a esitas E. Pool Rõuge Vallavalitsusele taotluse nõusoleku saamiseks Allika kinnistul oleva elumaja kõrval asuva mäenõlva jalamile maakividest tugimüüri rajamiseks (tl 6), mis on vajalik mäenõlva pinnase erosiooni tõkestamiseks. Tugimüüri plaani kohaselt (tl 8) oleks müüri asukoht osaliselt ka Kasekingu kinnistul. Rõuge Vallavalitsus edastas 18.08.2008.a E. Pooli taotluse tugimüüri rajamiseks nõusoleku saamiseks kaitseala valitsejale Võrumaa Keskkonnateenistusele (tl 78). Võrumaa Keskkonnateenistuse 19.09.
3. a vastuse kohaselt (tl 7) anti nõusolek Kasekingu ja Allika katastriüksustele tugimüüri rajamiseks ainult väljaspool metsamaad paikneva tugimüüri lõigu ulatuses. Vastuse kohaselt ei anta muus osas nõusolekut, kuna taotlusele lisatud skeemilt nähtub, et osa müürist on kavas rajada metsamaale. Metsamaale müüri rajamine on aga vastuolus looduskaitseliste põhimõtetega. Kaebuse kohaselt teavitas vald kaebajat keskkonnateenistuse vastusest suuliselt, mida on kinnitatud ka vallavalitsuse 29.01.2009.a kirjas ( II kd tl 32). Seega lõppes selle teavitusega haldusmenetlus kaebaja 08.08.2008.a taotluse suhtes. 23.01.
4. a pöördus E. Pool avaldusega Rõuge Vallavalitsuse poole tugimüüri ehitamiseks loa saamiseks. Kuigi vastustaja ei ole seda taotlust kohtule esitanud, saab taotluse sisust järeldada, et kaebaja taotles ehitusloa väljastamist. Rõuge Vallavalitsuse 29.01.
5. a kirjaga nr 7.2-12/601-4 ( II kd tl 32) teavitati E. Pooli, et tuginedes Võrumaa Keskkonnateenistuse 19.09.
6. a kirjale ei saa Rõuge Vallavalitsus väljastada kirjalikku nõusolekut tugimüüri ehitamiseks kogupikkuses, vaid ainult selles osas, mis jääb väljapoole metsamaad. Rõuge Vallavalitsuse 29.01.2009.a otsus ( II kd tl 32) ei vasta haldusmenetluse seaduses haldusaktile esitatud nõuetele sisuliselt ja vormiliselt ning on vastuolus HMS §-des 54- 58 sätestatuga ning kuulub tühistamisele. Lisaks sellele on vallavalitsus eiranud haldusmenetluses menetlusnõudeid, kuna kaebaja 23.01.2009.a avalduse lahendamiseks ei ole olulisi asjaolusid välja selgitatud ja vald on lähtunud keskkonnateenistuse 19.09.
7. a seisukohast. 22 Rõuge Vallavalitsuse poolt Võrumaa Keskkonnateenistusele 18.
8. 2008.a edastatud kaebaja taotlusele lisatud ühe asendiplaani kohaselt (tl 80) planeeris kaebaja tugimüüri ehitamist tõepoolest osaliselt segametsa maale. Samas kaebaja poolt lisatud teise plaani (tl 81) kohaselt ei olnud tugimüüri planeeritud metsamaale. Kaebaja poolt 23.01.2009.a avaldusele lisatud 20.10.2009.a maakividest tugimüüri plaani ( II kd tl 30) kohaselt ei ole tugimüüri planeeritud rajada metsamaale. Seega ei saanud Rõuge Vallavalitsus kaebaja 23.01.2009.a ehitusloa väljastamise taotluse lahendamisel tugineda keskkonnateenistuse 19.09.2008.a kooskõlastusest andmisest keeldumisele. Sisuliselt on vald kaebajale koormava haldusakti välja andnud ilma Haanja looduspargi valitseja seisukoha väljaselgitamiseta, mis on vastuolus

§ 14

lõike 1 punktiga 6 ja mille tõttu on tegemist kaalutlusveaga haldusaktiga, kuna vald on alusetult lähtunud varasemas menetluses keskkonnateenistuse poolt antud seisukohast ja kaebaja poolt esitatud plaanidest. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub põhjendatud huvi Võrumaa Keskkonnateenistuse 19.09.2008.a toimingu (tl 7) õigusvastasuse kindlakstegemiseks, kuna selle toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine ei saa aidata kaebajat tema õiguste realiseerimisel tulevikus. Isikul saab olla haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi, kui tal on selle haldusaktiga otsene ja isiklik puutumus ning soovitud tuvastus andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. Kaebaja ei saa kohtu poolt taotletavast konstateeringust õiguslikku kasu, kuna keskkonnateenistuse selle toimingu alusel ei saanud ega tohtinud vallavalitsus anda kaebaja jaoks koormavat haldusakti ja keelduda ehitusloa väljastamisest.

1. HKMS § 26 lõike 1 punkt 1 sätestab, et kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel on halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi. Osundatud õiguslikul alusel tühistab kohus vallavalitsuse haldusaktid ja on seisukohal, et vallavalitsus peab E. Pooli taotlused uuesti läbi vaatama ja andma välja uued otsused.
2. HKMS §-de 92 lõike 1 ja 93 lõike 1 alusel jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda, kuna pooled ei ole esitanud kohtukulu nimekirju ja taotlenud seeläbi menetluskulu vastaspoolelt välja mõistmist. Roby Koik kohtunik 23