Kaebaja on seisukohal, et Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon on rikkunud kaebaja õigusi vaidemenetluse käigus ning põhjendamatult jätnud vaide läbi vaatamata. Kaebaja sooviks on tühistada Keskkonnaameti Põlva-valga-Võru regiooni 31.03.2009 korraldus nr. PVV 1-15/77 „Vaide läbivaatamata jätmise kohta“ ning kohustada haldusorganit läbi vaatama AS Generaator esitatud vaie Saesaare HEJ vee erikasutuse jätkamise keskkonnanõuete määramise kohta ning anda välja sisuline vaideotsus. Vastustaja leiab, et AS Generaator poolt esitatud kaebus on esitatud alusetult ning kaebeõigust omamata, mistõttu palub vastustaja jätta kohtul AS Generaator kaebus menetlusse võtmata, kuna kaebus on ilmselgelt põhjendamata ning puudub vaidlustamise ese ja alus. Juhul, kui kohus otsustab siiski AS Generaator kaebuse menetlusse võtta, palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et 06.02.2009 „Keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine“ ei ole haldusakt haldusmenetluse seaduse mõistes, mistõttu ei saa Keskkonnaameti Põlva-ValgaVõru regiooni 06.02.2009 kirjale nr PVV 6-10/586-2 vaiet esitada ning selle kirja suhtes esitatud vaiet ei saa haldusorgan sisuliselt lahendada, vaid see tuleb jätta läbi vaatamata ning isikule tagastada. Kohtu seisukohad ja põhjendused: Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon on korraldusega nr. PVV 1-15/77 31.03.2009 jätnud AS Generaator 05.03.2009 esitatud vaide Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni 06.02.2009 kirja nr.PVV 6-10/586-2 peale „Keskkonnamõju hindamise aruande heakskiit“ läbi vaatamata lähtuvalt
4 ja § 86 lg 1 ja lg 2. Vastavalt Haldusmenetluse seaduse (
) § 72 lg 1 saab vaidemenetluse korras taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist, haldusakti osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira haldusakti osalist vaidlustamist, ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. Seega, lähtudes
regulatsioonist on vaiet võimalik esitada üksnes kas lõpliku haldusakti peale või lõpliku toimingu peale. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine on üksik menetlustoiming millega ei tekitata, muudeta ega lõpetata isikute õigusi ega kohustusi. Kuna tegemist on menetlustoiminguga, kehtib selle kohta
lg 2 sätestatud eriregulatsioon, mille kohaselt haldusmenetluse toimingu saab vaidlustada koos haldusaktiga (siulise otsusega).
lg 3 kohaselt on isikul õigus eraldiseisvalt vaidlustada: viivitus, tegevusetus, ametiisiku taandamisest keeldumine, haldusakti andmise taotluse tagastamine ning muu seaduses sätestatud toiming. Nimetatud sätte kohaselt on välistatud olukord, kus isik saab haldusmenetluse kestel vaidlustada läbi vaidemenetluse igat menetlustoimingut. mistõttu ei ole haldusorganil võimalik haldusakti välja anda mõistliku aja jooksul. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine ei ole haldusakt Haldusmenetluse seaduse ja Halduskohtumenetluse seadustiku tähenduses.
lg 1 kohaselt on haldusaktiks haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekkimisele, muutmisel või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Analoogselt on sõnastatud haldusakti mõiste HKMS § 4 lg 1 Vastustaja on nõustunud, et keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine vormistatakse vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 22 lõikele 2 otsusena, mis on haldusaktile küll väga sarnane dokument, kuid halduse tegevusvormide kvalifitseerimisel haldusaktiks, toiminguks või menetlustoiminguks on olulised sisulised kriteeriumid, mitte pealkiri ega vorm. Vastustaja on soovinud rõhutada, et KeHJS § 24 lg 1 kohaselt ei pea keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmisel esitatud keskkonnanõudeid arvestama. Nimetatud sätte kohaselt peab otsustaja tegevuseloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel arvestama keskkonnamõju hindamise tulemusi ja aruandele lisatud tulemusi, kuid nimetatud paragrahvi lõike 2 kohaselt on otsustajal õigus määratud keskkonnanõuded ka arvestamata jätta. Seega, keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmise korral ning selles keskkonnanõuete määramisel ei panda kellelegi kohustusi ning ei reguleerita õigussuhteid. Õigused ja kohustused tekivad alles loa välja andmisel. Vastustaja on möönanud, et erandkorras on menetlustoiming vaidlustatav juhul, kui menetlusnõude rikkumine toob kaasa menetlusosalise subjektiivsete õiguste rikkumise sõltumata menetluse lõpptulemusest või kui menetlusnõude rikkumisel on nii oluline tähendus, et rikkumine mõjutab igal juhul hilisema haldusakti sisu, kuid käesoleval juhul ei ole vee erikasutusloa andmise menetluse korda rikutud. Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine ja selles keskkonnanõuete määramine ei ole käsitletav haldusaktina
ja HKMS mõistes ning samuti ei ole keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine ja keskkonnanõuete määramine käsitletav toiminguna
ja HKMS mõistes. Seega puudus kaebuse esitajal, AS´il Generaator, õigus vaide esitamiseks, kuna keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine ja selles keskkonnanõuete määramine ei ole haldusakt, millele vaiet saab esitada. Seega kuulub vaie läbivaatamatult tagastamisele
1 alusel Kohus nõustub vastustajaga, et vaidemenetlust saab algatada üksnes haldusakti suhtes, mitte menetlustoimingu suhtes. Kaebajal tuleb ära oodata haldusakt ning seejärel võib esitada vaide ning vaidlustada koos haldusaktiga ka eelnimetatud toimingut. Seejärel on haldusorgan kohustatud läbi vaatama ning andma asja kohta sisulise hinnangu. Tulenevalt
lg 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud vabadusi, esitada vaide.
kohaselt on edasikaebamise õigus isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud. Kohus asub seisukohale, et vastustajal tulnuks rakendada kaevatavas vaideotsuses
1 sätet, mitte
Kaebaja poolt välja toodud sisulised asjaolud ei ole käesolevas vaidluses kaebuse esemeks, seetõttu jätab kohus need tähelepanuta. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata, lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6. Menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.