) § 421 lg 1 kohaselt menetlusosaline loetakse kohtuistungilt puudunuks ka juhul, kui ta ilmus kohtuistungile, kuid ei osalenud asja 1
lg 1 kohaselt mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Hageja lepinguline esindaja ei teatanud eelnevalt istungile ilmumata jätmise põhjusest ning teatas haigestumisest kohtuistungil. Kohtule esitatud töövõimetuslehes on märgitud töövabastuse perioodiks alates 13.07.2009.a. Kuna istung toimus 15.07.2009, ei ole põhjendatud, et hageja esindaja ei saanud selleks ajast teavitada kohut enda haigestumisest eelnevalt. Kuna hageja esindaja viibis füüsiliselt kohtuistungi alguses kohtusaalis, siis on esitatud arstitõendist kohtul ka raske järeldusi teha, et hageja esindaja haigestumine oli selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis oleks takistanud tal viibimast tsiviilasja läbivaatamisel ja sisulisel arutamisel.
lg 1 p 1 alusel kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. Kostja esindaja taotles kohtuistungil asja läbi vaatamata jätmist. Kohus jätab vastavalt
lg 1 hagi läbi vaatamata määrusega
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluste puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Käesolevas asjas algas menetlus 2003.a ning seetõttu tuleb menetluskulude jaotamisel kohaldada kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. Senikehtinud (kuni 01.01.2006.a) tsiviilkohtumenetluse seadustik ei reguleerinud kohtukulude jaotamist asja läbi vaatamata jätmisel. Kohus leiab, et analoogia korras on käesoleval juhul seega mõistlik lähtuda
lg 5 sätestatud põhimõttest, et pool, kes seadusliku takistuseta jättis kohtu kutsel ilmumata või kohtu nõudmise täitmata ja põhjustas sellega asja arutamise edasilükkamise, peab sellega kaasnenud kulutused vastaspoolele hüvitama kohtukulude jaotamisest sõltumata.
lg-st 3 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) tulenevalt aga kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Kostja ega kostja esindaja ei ole esitanud kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente. Lähtudes ülalmärgitud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.