lg-le 1, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja § 108 lg 1 nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse tasumist summas 581 312,90 krooni. Lisaks nõuab hageja kostjalt viiviseintressi (viivist) 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summast vastavalt arvetel kokkulepitud tingimustele ning
lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Isegi juhul, kui nõustuda kostja käsitlusega, et viivise suhtes kokkulepe puudub, ei välista see seadusest tuleneva viivisemäära kohaldamist ning hageja on arvestanud seadusjärgset viivitusintressi
järgi aastase viivise määraga 11% ning ühe päeva viivise määraga 0,03% põhivõlgnevusest. Kuna kostja tasus märtsis 2008 põhivõlgnevuse, loobus hageja 13.08.2008 eelistungil põhinõudest. Hageja palus kostjalt välja mõista lepingujärgse viivise 173 686 krooni või alternatiivselt seadusjärgse viivise 10 421 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostjal tekkis küll
lg-st 1 tulenev ostuhinna tasumise kohustus, kuid ainuüksi kohustuse olemasolu ei anna õigust täitmise nõude esitamiseks. Kohustuse täitmise nõude esitamise vältimatuks eelduseks on kohustuse rikkumine. Seega peab kehtivast võlasuhtest olema tekkinud kohustus ja see peab olema sissenõutav. Hagejal ei olnud hagi esitamisel õigus nõuda kohustuse täitmist, sest kostja ei olnud kohustust rikkunud.
lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning
lg 1 järgi kui kohustuse täitmise tähtaeg on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures tähtaja kindlaksmääramine eeldab poolte kokkulepet. Poolte vahel selline kokkulepe puudub. Asjaolu, et hageja märkis esitatud arvetele ühepoolselt maksetähtaja, ei tähenda pooltevahelist kokkulepet maksetähtaja kindlaksmääramiseks. Vastavaks kokkuleppeks ei saa lugeda kostja töötaja allkirju metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktidel ega ka arvetel.
§-st 82 tuleneb, et võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist, mille tähtaeg ei ole kindlaks määratud, põhimõtteliselt igal ajal. Hageja tegigi seda meeldetuletustega 6. ja 18.veebruaril 2008, kuid ka siin tuleb lähtuda mõistlikult vajalikust ajast. Meeldetuletustes 581 312.80 krooni tasumiseks 7-päevase tähtaja andmine ei ole mõistlik ning kostja tasus nõutud summa pikema aja jooksul, s.o 22 päeva jooksul. Kuna poolte vahel puudus kokkulepe arvete maksetähtajas, ei ole kostja rikkunud rahalist kohustust, mistõttu viivisenõude esitamine
Asjaolu, et rahaline kohustus ei olnud muutunud sissenõutavaks, välistab ka seadusjärgse viivisenõude rahuldamise. Kostja osundas hageja hea usu põhimõtetega vastuolus olevale tegevusele, kes vaatamata kostja poolt 14.03.2008 põhivõlgnevuse vähenemisele 246 048,28 kroonini, ei korrigeerinud oma vastuses puuduste kõrvaldamise kohta põhivõlgnevuse summat (tl 54-56). Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Pärnu Maakohus jättis OÜ Iriscorp hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastavalt
lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega või ka muul viisil tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Metsamaterjali müügilepingu puhul ei ole seaduses lepingu vormi ette nähtud. Vaidlust ei ole, et pooled sõlmisid suulise müügilepingu, kaup on kostjale üle antud ning vaidlus selle kvaliteedi ja koguse üle puudub. Vaidlus on selles, kas kostja, võttes vastu kauba ja saades arved ja mitte esitades vastuväiteid arvetel märgitud maksetähtaegadele ja viivistele, nõustus hageja pakutud tingimustega. Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 68 lg 4 järgi loetakse vaikimist ja tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimise ja tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast.
lg 2 sätestab, et vaikimist ja tegevusetust loetakse nõustumiseks (aktseptiks) üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- ja kutsealal kehtivatest tavadest. Vastavalt
lg-le 3 kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata, vaikimine loetakse sel juhul nõustumiseks. Arvestades asjaolusid, ei saa kostja vaikimist ja tegevusetust pärast kauba vastuvõtmist ja hagejalt arvete saamist, lugeda aktseptiks hageja poolt arvetele kirjutatud maksetähtaegade ja viivise osas. Hageja saatis kostjale kaks meeldetuletuskirja tasumata arvete kohta 06.02.2008 ja 18.02.2008 (tl 4344), kuid kostja neile ei vastanud ega avaldanud mingil moel oma tahteavaldust ega teinud tegu, mis väljendaks tema nõusolekut arvete maksetähtaegade ja viiviste suhtes. Viiviste osas esitas kostja 20.02.2008 pärast hagejalt viivisearve saamist oma vastuväite põhjusel, et puudub vastav kokkulepe (tl 47). Seega puuduvad tõendid, mis kinnitaksid pooltevahelise kokkuleppe olemasolu maksetähtaegade ja viiviste osas ning ka muud
Kostja esitas küll lisaks vaidlusalustele arvetele ka varasemad arved (tl 96-104), kuid need on väljastatud 2007 detsembris, lepingulised suhted puudutavad üksnes kahte kuud ning kohtul puuduvad tõendid pooltevahelisest metsamaterjali ostust- 3
Antud juhul kohaldub
lg 3, mis sätestab, et juhul, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul. Kostja on põhjendatult tuginenud mõistlikult vajaliku aja määratlemisel pooltevahelisele praktikale selle kohta, et ka varem tasus kostja arved hiljem kui arvel märgitud 7 päeva ning hageja aktsepteeris seda.
§-st 82 tuleneb võlausaldaja õigus nõuda juhul, kui täitmise tähtaeg ei olnud kindlaks määratud, täitmist põhimõtteliselt igal ajal, milliseks nõudeks loebki kostja hageja meeldetuletusi 06.02.2008 ja 18.02.2008, tasudes arved 05.03.2008-25.03.2008 581 312.90 krooni (tl 69-75). Hageja sellist arvete tasumise aega mõistlikuks ei pidanud. Kuigi müügilepingu olemusest tuleneb võimalikult kiire tasumise kohustus, ei ole maksete tasumine kostja poolt antud summas antud tähtaja jooksul kohtu arvates ebamõistlikult pikk ning kohus ei pea seda kostjapoolseks lepingurikkumiseks. Kuna ei leidnud tõendamist poolte kokkulepe ostuhinna tasumise tähtajas ja viiviseintressi suuruses ja kohus ei tuvastanud kostjapoolset lepinguliste kohustuste rikkumist, tuleb jätta rahuldamata hageja nõue viivise osas
Eelpooltoodud põhjustel puudub alus ka seadusjärgse viivise nõudeks. Apellatsioonkaebuse põhjendused OÜ Iriscorp palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingujärgne viivis 173 686 krooni või alternatiivselt seadusjärgne viivis 10 421 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Mõlemad pooled on majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad isikud. Arvete tähtaegsus on tavaline majandustegevuse nõue, arvete maksmine 2 kuud pärast esitamist, korduvatest meeldetuletustest ning hagiavalduse esitamisest hoolimata, ei ole õigustatud. Kostja oli hageja arvete tasumisega olulises viivituses, alus viivisnõude rahuldamata jätmiseks puudus. Maakohus kohaldas valesti
Kuivõrd kostja ei vaielnud vastu hageja esitatud arvetel toodud maksetingimustele, on sellised maksetingimused muutunud TsÜS § 68 lg 4 ning
ÜS § 68 lg 4 järgi loetakse vaikimist ja tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimise ja tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast.
lg 2 sätestab, et vaikimist ja tegevusetust loetakse nõustumuseks (aktseptiks) üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest.
lg 3 järgi kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. Kohus
ÜS § 68 lg 4 ja
Pooled olid püsivas ärisuhtes. Ka käesolev vaidlus toimub 11 arve pinnalt. Enne nimetatud arveid tasus kostja hageja arved valdavalt nendel ette nähtud maksetingimustel. Pooled tegid omavahel müügitehinguid kokku paarikümnel korral, millest tulenevalt oli poolte vahel ühene praktika arvete maksetingimuste osas. Selline praktika on olemas ka vastaval majandus- ja kutsealal. Olukorras, kus eraldi lepingut ei sõlmita, lepitakse maksetähtaeg- ja tingimused kokku arvel. Tavaline tähtaeg selleks on 7 päeva, millist tähtaega kasutavad lugematud ettevõtted nii metsaäris kui ka muudel 4
Arvetel märgitud maksetingimused, olles tavalised nii pooltevahelises praktikas kui majanduskäibes üldiselt, muutusid
Kohus leidis selle asemel, et kostja vaikimist ei saa lugeda aktseptiks maksetähtaegade osas, kuivõrd kostja ei ole hageja meeldetuletuskirjadele vastanud ega avaldanud oma tahet, mis väljendaks nõusolekut maksetähtaegadega, ka mingil muul viisil. Kohtu käsitlus on ebaõige, kuivõrd
lg 2 ja lg 3 järgi tuleb sellisel juhul kostja vaikimise korral lugeda selline vaikimine aktseptiks ning kostja ei peagi oma nõusolekut mingil muul viisil väljendama. Kui kostja soovis, et arvel toodud maksetingimused ei muutuks kokkuleppe osaks, oleks ta pidanud esitama neile oma vastuväited.
lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse täitmise tähtaeg oli märgitud esitatud arvetel, kus oli maksetähtajana sedastatud 7 päeva. Kostja nimetatud tähtajast kinni ei pidanud ning möönis seda ka ise. Kohus leidis, et hageja aktsepteeris sellist hilinemist, kuivõrd ei esitanud sellele vastuväiteid. See ei vasta tegelikkusele. Hageja palus pärast arvetel sätestatud tähtaja möödumist arvete maksmist esmalt telefoni teel ning seejärel saatis meeldetuletused 06.02.2008 ja 18.02.
lg 3 järgi, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Hageja ei nõustu kohustuse täitmise aja puudumisega või et see oleks pidanud toimuma vastastikkuse kokkuleppe alusel. Maksetähtaeg tulenes nii poolte vahel kui majandustegevuses kasutatavast praktikast, millest kostja oleks ka pidanud arvete tasumisel lähtuma. Hoolimata nimetatud asjaolust, ei toimunud arvete tasumine ka mõistliku aja jooksul. Näiteks arve nr 80117 esitati 16.01.2008 ja tasuti 25.03.2008 - vahe 69 päeva; 16.01.2008 esitatud arve nr 80116 tasuti 27.03.2008 - vahe 71 päeva. Ka ülejäänud arvete tasumine on toimunud ca 2 kuu möödudes. 5
lg 1 sätestab, et rahalise kohustusega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kolleegium leiab, et õige on maakohtu järeldus, mille kohaselt ei ole tõendatud poolte kokkuleppe olemasolu viivitusintressi kohaldamises ja maksetähtajas. See, et hageja on kostjale esitatud arvetele kirjutanud arve tasumise tähtaja ja tasumisega viivitamisel viivise 0,5 %, ei anna alust järelduseks, et pooled on maksetähtajas ja viivise kohaldamises kokku leppinud. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest järelduks, et kostja on hageja poolt arvetel märgitud viivise määraga
alusel nõustunud.
lg 2 järgi vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Maakohus on kokkuleppe puudumise õigesti tuvastanud ja kolleegium ei korda selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Õige on kaebuse väide, et pooled olid ka enne vaidlusaluseid müügilepinguid tehinguid teinud, kuid ebaõige on kaebaja väide, et eelnevalt on kostja tasunud hagejale arvetele kirjutatud tähtajaks. Vastavalt kostja 28.03.2008 õiendile (lk 96) on poolte vahel eelnevalt olnud 5 tehingut ja tasumine on toimunud umbes kahe kuni kolme nädala jooksul pärast arve esitamist. Kostja ei ole kunagi tasunud 6
lg-s 1 sätestatud määras, tuli maakohtul tuvastada, kas hageja nõue on muutunud sissenõutavaks olenemata maksetähtaja osas kokkuleppe puudumisest poolte vahel. Kolleegium leiab, et maakohtu järeldus, et hageja nõue ei olnud muutunud sissenõutavaks, ei ole õige. Hageja nõue on sissenõutav hetkest, kui kostjal on kohustus see täita.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kuna pooled ei olnud kokku leppinud täitmise tähtpäevas ja samuti ei tulene see võlasuhte olemusest, siis tuleb kolleegiumi arvates kohaldada
lg-t 3, mis sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kolleegium leiab, et ostetud metsamaterjali eest tasumiseks mõistlik tähtaeg on 2 nädalat. Eeltoodud tähtaeg on piisav, et pärast kauba vastuvõtmist ja arve saamist korraldada raha ülekandmine pangaasutuse kaudu. Ka maakohus on vaidlustatud otsuses tuginenud nõude sissenõutavuse üle otsustamisel
lg-le 3, kuid teinud ebaõige järelduse, et mõistlik aeg raha maksmiseks oli pärast hageja poolt 06.02.2008 ja 18.02.2008 meeldetuletuste esitamist. Kolleegium leiab, et mõistlikuks ei saa pidada, et esitatud arvete alusel tasutakse mitu kuud hiljem ja alles pärast mitmekordseid meeldetuletusi. Kostja ei ole põhjendanud, miks oli talle kauba eest tasumiseks vajalik mitmekuine tähtaeg. Järelikult oli hagejal õigus nõuda kostjalt raha maksmist pärast kahe nädala möödumist arvete esitamisest. Sellest ajast muutus hageja nõue sissenõutavaks ja kuna kostja raha ei maksnud, on hagejal õigus nõuda
Viivise arvutamisel lähtub kolleegium hageja 12.08.2008 hagi muutmise avalduses toodud andmetest kostja poolt raha maksmise aja kohta. Kostja neile kuupäevadele vastuväiteid esitanud ei ole. Väljamõistetava viivise suurus on alljärgnev: • Arve nr 71 225 31.12.2007, summa 91 174,77 krooni, tasuda tuli 14.01.2008, tasuti 21.01.2008, viivitus tasumisel 6 päeva. Viivis 164,10. • Arve nr 71 226 31.12.2007, summa 3 864,50 krooni, tasuda tuli 14.01.2008, tasuti 21.01.2008, viivitus tasumisel 6 päeva. Viivis 7 krooni. • Arve nr 71 235 31.12.2007, summa 98 454,19 krooni, tasuda tuli 14.01.2008, tasuti 05.03.2008, viivitus tasumisel 50 päeva. Viivis 1 476,80 krooni. • Arve nr 71 236 31.12.2007, summa 92 496,48 krooni, tasuda tuli 14.01.2008, tasuti 05.03.2008, viivitus 50 päeva. Viivis 1 387,50 krooni. • Arve nr 80 103 08.01.2008, summa 4 720 krooni, tasuda tuli 22.01.2008, tasuti 24.01.2008, viivitus 1 päev. Viivis 1,40 krooni. • Arve nr 80110 10.01.2008 56 268,54 krooni, tasuda tuli 24.01.2008, tasuti 07.03.2008, viivitus 42 päeva. Viivis 709 krooni. • Arve nr 80 111, 14.01.2008, summa 88 045,41 krooni, tasuda tuli 28.01.2008, tasuti 13.03.2208, viivitus 44 päeva. Viivis 1 162,20 krooni. • Arve nr 80 114, 16.01.2008, summa 9 326,72 krooni, tasuda tuli 30.01.2008, tasuti 25.03.2008, viivitus 54 päeva. Viivis 151,10 krooni. • Arve nr 80 115, 16.01.2008, summa 37 605,18, tasuda tuli 30.01.2008, tasuti 25.03.2008, 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.