← Eesti

3-08-2388/16

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2009.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-08-2388 Haldusasi V.P kaebus Ida Politseiprefektuuri prefekti xx.xx.xxxx toimingu tunnistamiseks ja õigusvastaseks vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Menetlusosalised kaebuse esitaja V.P, vastustaja Ida Politseiprefektuur Menetlusvorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja enda kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 3-08-2388 V.P esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Ida Politseiprefektuuri prefekti xx.xx.xxxx otsus, millega jäeti algatamata distsiplinaarmenetlus politseiametnik Jevgeni Mikša suhtes ja teha vastustajale kohustav ettekirjutus politseiametnik Jevgeni Mikša suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks. Kaebaja leiab, et distsiplinaarmenetluse algatamata jätmisega rikutakse tema õigusi, sest politseiametniku mittenõuetekohane käitumine jäi tähelepanuta. See annab võimaluse ametiseisundi kuritarvitamiseks ja kahjustatud võivad saada ka teiste inimeste õigused. Kuna xx.xx.xxxxx ei teinud Ida Politseiprefektuuri politseiprefekt otsust politseiametnik Jevgeni Mikša suhtes distsiplinaarmenetluse algatamata jätmise kohta, vaid nimetatud kuupäeval selgitas Ida Politseiprefektuuri politseiprefekt Tarmo Kohv vastuseks V.P 17.10.2008 avaldusele kirjaga nr.xx, et politseiametnik Jevgeni Mikša käitumises ei tuvastatud süülise teo tunnuseid, mis annaksid aluse distsiplinaarjuurdluse algatamiseks, siis tuleb käsitleda Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti vastust avaldusele toiminguna halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 4 lg 2 mõttes. Kaebusest nähtuvalt pöördus V.P 17.10.2008 Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti poole taotlusega, milles palus langetada otsus politseiametnik Jevgeni Mikša´le distsiplinaarkaristuse määramise kohta, kuna ta koostas 16.09.2009 kaebajale väärteoprotokolli ning 14.10.2008 otsusega mõisteti kaebajalt välja rahatrahv 900 krooni. Väärteoasjas tehtud otsuse vaidlustas kaebaja Viru Maakohtus. 03.11.2008 vastuses V.P 17.10.2008 avaldusele teatas politseiprefekt, et ta ei leidnud politseiametnik Jevgeni Mikša tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Väärteoprotokolli koostamise käigus kirjutas politseiametnik Jevgeni Mikša üles kaebaja sidevahendid, aga samuti helistas ta 10.10.2008 kaebaja mobiiltelefonile ja teatas, et inimestel on tema suhtes pretensioone. Politseiametnik Jevgeni Mikša ei selgitanud, milles seisneb tema süüline käitumine, vaid palus kohale ilmuda, mida kaebaja pidas väga imelikuks ning ta teatas politseiametnik Jevgeni Mikša´le, et kui ta on midagi rikkunud, siis tuleb teda kutsuda kohale ametliku kutsega. Kaebaja ilmus Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonda vastuvõtule 19.10.2008 ja sai teada, et tema autoga on parklas mõlgitud teist sõiduautot. Kaebaja kinnitab, et ta ei ole kahjustanud parklas asuvat sõiduautot ning ei tea, miks otsustati, et tema põhjustas auto mõlkimise. Kaebaja leiab, et politseiametnik Jevgeni Mikša rikub tema inimõigusi, kuna politseiametnik Jevgeni Mikša helistas talle neli päeva pärast liiklusõnnetuse möödumist ning palus ilmuda kohapeale midagi eelnevalt selgitamata. Kaebaja väitel on Ida Politseiprefektuur rikkunud tema õigusi, kuna politseiametnik Jevgeni Mikša ebaseaduslik käitumine jäeti prefekti poolt tähelepanuta, mis soodustab ametiseisundi kuritarvitamist. Vastustaja Ida Politseiprefektuur teatas vastuseks V.P kaebusele Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti xx.xx.xxxx toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, et V.P kaebus on alusetu ning vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastuses kaebusele selgitatakse, et 17.10.2008 esitas V.P Ida Politseiprefektuuri politseiprefektile kaebuse politseiametnik Jevgeni Mikša tegevuse peale ja palus karistada teda distsiplinaarkorras selle eest, et Narva politseiosakonna konstaabel Jevgeni Mikša helistas 16.09.2008 ja 10.10.2008 tema mobiiltelefonile ega selgitanud helistamise põhjust, millega alandas kaebaja inimväärikust ja šokeeris teda. Xx.xx.xxxx kirjaga nr.xx vastas Ida Politseiprefektuur V.P kaebusele, milles selgitas talle, et Narva politseiosakonna konstaabel Jevgeni Mikša käitumises ei tuvastatud süülise teo tunnuseid, mis annaksid aluse distsiplinaarjuurdluse algatamiseks. Kontrollides V.P kaebuse aluseks olevaid asjaolusid, tuvastas Ida Politseiprefektuur, et 16.09.2008 koostas Narva politseiosakonna konstaabel Jevgeni Mikša V.P´le väärteoprotokolli ning pärast seda lubas tal lahkuda. Pärast V.P lahkumist avastas Jevgeni Mikša, et väärteoprotokollis puudub märge selle kohta, kas V.P vajab väärteomenetluses kaitsjat. Eeltoodud põhjusel helistas Narva politseiosakonna konstaabel Jevgeni Mikša V.P´le ja selgitas talle, et väärteoprotokollis tuleb teha parandus ning samal päeval parandas kaebaja omakäeliselt väärteoprotokolli. 06.10.2008 sai Narva politseiosakonna konstaabel Jevgeni Mikša väljakutse seoses sellega, et 2

(4)3-08-2388 avarii toime pannud sõiduk lahkus sündmuskohalt, mis leidis aset Narvas Tallinna mnt.19C asuva kaupluse „Rimi“ esisel parkimisplatsil. Avarii pealtnägija tundis foto järgi ära avarii toimepanija, kelleks osutus V.P. Nimelt mõlkis kaebaja 06.10.2008 „Rimi“ kaupluse juures parkimisplatsil teist sõiduautot ja lahkus sündmuskohalt. Sellega seoses helistas Narva politseiosakonna konstaabel Jevgeni Mikša 10.10.2008 Narva politseiosakonna lauatelefonilt V.P´le, et leppida kokku kokkusaamise aeg. Narva politseiosakonna konstaabel Jevgeni Mikša ettepanekule vastas kaebaja, et ta ei soovi temaga suhelda ning tuleb kohale juhul, kui talle saadetakse kutse. 13.10.2008 väljastati kaebajale kutse ilmuda Narva politseiosakonda. Vastustaja on seisukohal, et ta ei ole kaebaja õigusi rikkunud ega tema vabadusi piiranud. Vastustaja märgib, et väärteomenetluse läbiviimisel kehtib põhimõte, et menetlus oleks teostatud võimalikult kiirelt ja ökonoomselt. V.P poole pöördumine telefoni teel ei saanud rikkuda tema õigusi ning arvestades, et ta ei reageerinud telefonikõnele, vaid ilmus Narva politseiosakonna 13.10.2008 kutse alusel 19.10.2008 Narva politseiosakonda, siis vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et Ida Politseiprefektuur on oma tegevusega viinud kaebaja šokiseisundisse ning alandanud tema inimväärikust. KOHTU PÕHJENDUSED V.P palub kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p-ga 1 tühistada Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti xx.xx.xxxx otsus, millega politseiprefekt jättis algatamata distsiplinaarmenetluse politseiametnik Jevgeni Mikša suhtes. Samuti taotleb kaebaja Narva politseiosakonna konstaabel Jevgeni Mikša suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist. Kooskõlas HKMS § 7 lgga 1 kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Käesoleva kaebusega vaidlustab kaebaja Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti poolt Narva politseiosakonna konstaabel Jevgeni Mikša suhtes distsiplinaarmenetluse algatamata jätmist, mis ei saa puutuda kaebaja subjektiivsetesse õigustesse, sest kaebajal puudub seadusest tulenev õigus nõuda politseiametniku karistamist distsiplinaarkorras. Politseiametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise ja distsiplinaarkaristuse määramise õigus on politseiteenistuse seaduse § 44 lg-st 1 tulenevalt politseiameti juhil. Mis puutub kaebajale politseiametniku poolt telefoni teel tehtud ettepanekusse kohtuda kaebaja poolt põhjustatud liiklusavarii toimumisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks, siis selline ettepanek ei ole ebaseaduslik ja vastupidist ei ole kaebaja tõendanud. Kuna Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna konstaabel Jevgeni Mikša poolt telefoni teel tehtud ettepanek ilmuda avariiga seotud asjaolude väljaselgitamiseks Narva politseiosakonda ei saanud rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, siis on kaebus esitatud avalikes huvides. Eeltoodut kinnitab ka fakt, et vastuses kohtu järelepärimisele, milles seisneb kaebaja põhjendatud huvi Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, vastas kaebaja, et prefekti selline otsus annab võimaluse inimeste õiguste rikkumiseks ja nende väärikuse alandamiseks, sh kaebaja suhtes (t.lk.53). Kuna HKMS § 7 lg 1 esimene lause (kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi) ei anna õigust pöörduda halduskohtusse avalikes huvides, siis pole vaidlustatud toiming halduskohtu poolt kontrollitav. Nimetatud säte annab võimaluse taotleda kohtulikku kaitset oma subjektiivsete õiguste rikkumise korral. Riigikohtu 29.01.2001 lahendis nr.3-3-1-64-00 on asutud seisukohale, et kui kohus leiab, et vaidlustatud akt või toiming ei riku kaebuse esitaja õigusi, siis jätab kohus pärast asja kohtuistungil läbivaatamist oma otsusega kaebuse rahuldamata ega anna hinnangut õigusakti või toimingu õiguspärasusele. 3
(4)3-08-2388 Kuna kaebaja õigusi ei ole vastustaja poolt mitte millegagi rikutud, siis tuleb kooskõlas HKMS § 26 lg 1 p-ga 6 jätta kaebus rahuldamata. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 31.07.2009 Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.