Obsah (5)

§ 449§ 214§ 173§ 162§ 174

2-08-6201 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 23. detsember 2008.a, Tallinn Tsiviilasja

) § 449 lg 1 alusel nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta vaheotsuse tegemist. Kostja taotleb vaheotsuse tegemist küsimuses, kas hagi on esitatud õige isiku vastu. MENETLUSE KÄIK

2. juulil 2008.a esitatud kirjalikus seisukohas on hageja väljendanud nõusolekut kostja taotlusega vaheotsuse tegemiseks. Samas ei nõustu hageja kostja seisukohaga, et nõue on esitatud müügilepingu pooleks mitteoleva isiku vastu.
4. detsembril 2008.a toimunud eelistungil rahuldas kohus kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks protokollilise määrusega.
6. detsembril 2008.a eelistungi jätkuna toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja esindaja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 10.

§ 449

lg-st 1 tuleneb, et kui kohtu menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Vastavalt sama paragrahvi teisele lõikele on vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul ülalnimetatud eeldused vaheotsuse tegemiseks ning kostja taotlust vaheotsuse tegemiseks tuleb lugeda põhjendatuks.

1. Olemasolevate tõendite põhjal otsustades on nõude esitamine AS GART-GRUPP poolt BOÜ vastu kohtu hinnangul põhjendamatu. Tegemist ei ole kohase kostjaga.
2. Vastavalt VÕS § 208 lg-le 1 kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Lähtudes VÕS § 8 lg-tes 1 ja 2 sätestatust, on leping täitmiseks kohustuslik üksnes selle pooltele. Seega saab võlausaldaja lepingust tulenevaid nõudeid esitada teise lepingupoole (-poolte) vastu, mitte aga kolmandate isikute vastu, kes ei ole vastava lepingu pooleks ega ole võtnud muul viisil vastutust kohustuse täitmise eest (käendus, garantii, kohustusega ühinemine vms). TsÜS § 115 lg 1 kohaselt võib isik tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 116 lg 1 järgi võib esindaja tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. 3
3. Käesoleval juhul tuleneb vaidlusaluse müügilepingu sõlmimisega seonduvatest asjaoludest, et kostja on tegutsenud FastLine Shipping Ltd. esindajana. Seega lepingu saab lugeda eeldatavalt sõlmituks hageja ja FastLine Shipping Ltd. vahel. Igal juhul ei saa pidada kostjat müügilepingu pooleks. Kostja on nii
4. aprilli 2006.a e-kirjas (milles sooviti saada hagejalt pakkumist; vt toimik, lk 11, tõlge lk 12) kui ka
5. aprilli 2006.a e-kirjas (pakkumisega nõustumise kohta; vt toimik, lk 14-15, tõlge lk 16-17) selgelt viidanud tegutsemisele laeva "Gemma" omaniku FastLine Shipping Ltd. nimel. Kõnealused e-kirjad algavad järgmise lausega (inglise k): "We are general and technical managers of m/v Gemma imo 7702554, acting at the request of owners Fast Line Shipping Ltd, St.Vincnd and the Grenadines.". TsÜS § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Väljendit "acting at the request of" tuleks inglise keeles üldlevinult mõista kui tegutsemist kellegi palvel või nõudel (vt nt: Silvet, J. Ingliseeesti sõnaraamat, II.
6. trükk. Tallinn: "Valgus", 1990, lk 279; samuti Mitmekeelne õigussõnaraamat. Justiitsministeerium. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 1998, lk 132). Kohtule ei ole teada põhjuseid, miks kõnealust väljendit peaks käesoleval juhul mõistma teisiti. Lisaks eeltoodule on kostja esindaja palunud
7. aprilli 2006.a e-kirjas tellimuse esitamise kohta koostada ja edastada arve FastLine Shipping Ltd.-le (vt toimik, lk 14, tõlge lk 16).
8. Samuti on hageja möönnud, et oli laeva varuosade müüjana (s.t majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna) teadlik asjaolust, et laeva omanikud sõlmivad laevade haldajatega lepinguid. Seejuures oli hagejale teada ka BIMCO standardne laevade haldamise leping (lepinguvorm) ja ka muud analoogsed lepinguvormid (vt toimik, lk 114 pöördel). Ka käesoleval juhul oli kostja ja FastLine Shipping Ltd. vahel
9. veebruaril 2006.a sõlmitud laevaoperaatori leping (BIMCO standardne laevade haldamise leping, vt toimik, lk 88-94, tõlge lk 147-157). Hageja ei pruukinud viimatinimetatud lepingu olemasolust ega sisust müügilepingu sõlmisel teadlik olla, selle kohta puuduvad asjas ka tõendid. Samas pidi hageja kostja ülalkäsitletud avalduste põhjal aru saama, et kostja tegutseb laeva haldamise lepingust tuleneva volituse alusel ning soovib sõlmida lepingut laeva omaniku (s.t esindatava) FastLine Shipping Ltd. nimel. Juhul kui hagejal olnuks kahtlus esindusõiguse olemasolus või ulatuses, saanuks hageja seda enne pakkumuse tegemist või kauba väljastamist (esindajalt või esindatavalt) täiendavalt kontrollida.
10. Ka olemasolevad andmed müügilepingu täitmise käigu kohta ei võimalda teha järeldust, et kostja oleks hilisemalt käitunud lepingu poolena või andnud üheselt mõista, et vastutab esindatava (FastLine Shipping Ltd.) kohustuste eest. Hagis märgitud ettemaksuarve summas 4500 EUR-i on hageja esitanud FastLine Shipping Ltd.-le ning viimane on selle ka tasunud (vt toimik, lk 96). Samuti on hageja vaidlusalused arved nr 0395/tech (vt toimik, lk 66, tõlge lk 67) ja nr 0421/tech (vt toimik, lk 69, tõlge lk 70) esitanud FastLine Shipping Ltd.-le. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, mille kohaselt kostja palve koostada arved FastLine Shipping Ltd. nimele annab selget tunnistust sellest, et müügilepingu pooleks oli kostja (kuid ilmselt kostja ja FastLine Shipping Ltd. omavahelises suhtes oli maksma kohustatud isikuks viimane). Vastasel juhul poleks kostjal hageja hinnangul olnud vajalik eraldi märkida, et arved koostataks FastLine Shipping Ltd.-le. Kohtu hinnangul on kostja pigem veelkord juhtinud hageja tähelepanu sellele, et müügilepingu järgi kohustatud isikuks on FastLine Shipping Ltd. Seetõttu on ka hageja viide VÕS § 78 lg-le 2 õiguslikult asjakohatu. Hageja käsitlusega võiks nõustuda juhul, kui kostja oleks palunud endale koostatud arved saata tasumiseks FastLine Shipping Ltd.-le või viimane oleks selliseid arveid tasunud. 4 Lisaks on kostja seonduvalt lepingu täitmisega saatnud hagejale
11. augusti 2006.a kuupäeva kandva protestikirja (vt toimik, lk 34, tõlge lk 35). Samas sisaldab ka osundatud kiri juba ülalkäsitletud selgesõnalist viidet esindussuhtele ("acting at the request of owners").
12. Hageja on leidnud, et kostja seadusjärgse esindaja (A.P ’i)
13. juuni 2006.a e-kirjas (vt toimik, lk 24-25, tõlge lk 26-27) sisalduv kinnitus kostja võlgnevuse olemasolu kohta on käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena (VÕS § 30 lg 1). Kohus peab vajalikuks esmalt märkida, et nimetatud e-kirjast ei ole võimalik järeldada, et kostja esindaja oleks kinnitanud võlgnevuse olemasolu hageja ees seonduvalt laevale "Gemma" tarnitud varuosadega. Kirjas kinnitatakse küll arvete mittemaksmise fakti, kuid jääb selgusetuks, kes on arvete tasumiseks kohustatud isik. Seetõttu ei saa e-kirja kindlasti pidada ka võlatunnistuseks. Kohus nõustub kõnealuses küsimuses üldjoontes kostja seisukohtadega. Iseenesest on õige hageja käsitlus, et VÕS § 30 lg 1 kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, vaadeldav võlatunnistusena. Lähtudes sama paragrahvi kolmandast lõikest, ei peaks võlatunnistus olema käesoleval juhul antud kirjalikus vormis, kuna võimalik võlg oleks tekkinud kostja majandustegevusest. Samas on võlatunnistuse andmisel kui tehingu tegemisel oluline, et isiku vastav tahteavaldus oleks suunatud konkreetse õigusliku tagajärje kaasatoomisele (TsÜS § 67 lg 1). Tahteavalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda ülalosundatud TsÜS §-s 75 sätestatust. Sisuliselt sama tuleneb ka VÕS § 29 lg-test 1 ja 4 nende kogumis. Kohtu hinnangul ei ole võimalik
14. juuni 2006.a e-kirjast välja lugeda, et selle saatja oleks soovinud tunnistada kostja võimalike kohustuste olemasolu hageja ees ning andnud lubaduse need täita.
15. Seonduvalt poolte väidetega märgib kohus täiendavalt järgmist. Pooled on analüüsinud oma käsitlustes kostja ja FastLine Shipping Ltd. vahel
16. veebruaril 2006.a sõlmitud laevaoperaatori lepingut (BIMCO standardne laevade haldamise leping, vt toimik, lk 88-94, tõlge lk 147-157). Kohtu hinnangul ei oma esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevad konkreetsed õigused ja kohustused käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast esmast tähtsust. Oluline on eelkõige laeva haldamise lepingu olemasolu ja see, kas hageja pidi asjaolusid arvestades aru saama, et kostja sõlmib müügilepingu kolmanda isiku (FastLine Shipping Ltd.) nimel. Iseenesest võib kõnealuse lepingu punktist 7.2 järeldada, et kostja teeb lepinguga seotud kulutusi FastLine Shipping Ltd. eest või nimel. Seetõttu on põhimõtteliselt õigustatud kostja poolt välja toodud paralleel VÕS § 628 regulatsiooniga, mis puudutab kulude hüvitamist käsundiandja poolt käsundisaajale. Nõustuda tuleb ka kostja väitega, et käsundisaaja ei ole reeglina kohustatud tegema tehinguid enda nimel. Käsundisaaja tegutseb käsundiandjalt saadud volituse alusel ja selle raamides. Kostja vastuväidetes sisalduv viide TsÜS § 118 lg-le 2 ei ole käesoleva vaidluse kontekstis õiguslikult asjakohane. Nimetatud norm peaks kaitsma hageja usaldust volituse olemasolu suhtes ning võiks olla põhimõtteliselt rakendatav hageja ja FastLine Shipping Ltd. vahelises vaidluses.
17. Eelnenust nähtuvalt on hageja poolt hagiavalduses esitatud ostuhinna tasumise nõue suunatud vale isiku vastu. Arvestades kostja poolt nõude põhjendatusele esitatud vastuväidet, jätab kohus hagi rahuldamata. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks analüüsida käesolevas otsuses hageja poolt esitatud väited ja tõendid nõude olemasolu ning võimaliku nõude suuruse kohta. Samuti märgib kohus, et käesoleva lahendi resolutsioon ega otsuses tuvastatud asjaolud ei ole õiguslikult siduvad asjas menetlusosaliseks mitteoleva FastLine Shipping Ltd. suhtes (

§ 214lg 3 ja § 457 lg 1).

19.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

5 Vastavalt

§ 174

lg-tele 1 ja 2 võib kostja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE KOHTUNIK 6