← Eesti

2-07-23693/23

Obsah (6)§ 416§ 142§ 413§ 468§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2008, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja numbe

§ 416sätestatud nõuetele.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 12 750 krooni (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 aktsiaseltsis SEB Pank või 221013921094 aktsiaseltsis Hansapank, märkides viitenumber

  1. Asjaolud Pooled sõlmisid 06.09.2005 töövõtulepingu nr 28, mille punkti 1.1.1 kohaselt oli lepingu objektiks igale kostja (vastuhagis hageja) kinnistule aadressidel XXX, XXX ja XXX ühe kahekorruselise paarismaja ehitamine töövõtja poolt lepingus ja lepingu lisadeks olevates muudes dokumentides toodud tingimustel. Kostja on korduvalt rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi, kuna on korduvalt viivitanud maksekohustuste täitmisega. Hageja nõude suuruseks on 743 840.44 krooni. Kohus määras asja lahendamiseks kohtuistungi 26.11.
  2. Kostja (vastuhagis hageja) seaduslik esindaja juhatuse liige LAA on kinnitanud 26.08.2008 toimunud kohtuistungil oma allkirjaga, et on teadlik uuest istungi toimumise ajast s.o 26.11.
  3. Kostjat (vastuhagis hageja) on hoiatatud, et tema puudumisel võib tema kahjuks teha tagaseljaotsuse. Hageja (vastuhagis kostja) taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist ja hagi rahuldamist. Kohtuotsuse põhjendused Pooled sõlmisid 06.09.2005 töövõtulepingu nr 28, mille punkti 1.1.1 kohaselt oli lepingu objektiks igale kostja (vastuhagis hageja) kinnistule aadressidel XXX, XXX ja XXX ühe kahekorruselise paarismaja ehitamine töövõtja poolt lepingus ja lepingu lisadeks olevates muudes dokumentides toodud tingimustel. Kostja (vastuhagis hageja) on korduvalt rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi, kuna on korduvalt viivitanud maksekohustuste täitmisega. Hageja (vastuhagis kostja) nõude suuruseks on 743 840.44 krooni. 2 2-07-23693 Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja enda kohustusi ei täitnud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kostja (vastuhagis hageja) võlgnevus hageja (vastuhagis kostja) ees moodustas kokku 743 840.44 krooni. Kuna kostja (vastuhagis hageja) kohtuväliselt võlgnevust ei kustutanud, on hageja (vastuhagis kostja) pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus lükkas 26.08.2008 toimunud istungi edasi ning määras uueks kohtuistungi toimumise ajaks 26.11.2008, 26.08.2008 istungile ilmunud U OÜ seaduslik esindaja LAA ning kuni 23.10.2008 U OÜt esindanud lepinguline esindaja T S kinnitasid oma allkirjadega, et on teadlikud uuest istungi toimumise ajast s.o 26.11.
  4. Kuigi äriregistri andmete kohaselt esindavad juhatuse liikmed LAA ja PP äriühingut ühiselt võib antud juhul pidada kostjat istungi toimumise ajast teadlikuks TsÜS § 122 lg 2 alusel, millest tulenevalt kui mitu esindajat võivad esindatavat esindada üksnes ühiselt (ühine esindamine), võib igaüks neist siiski eraldi võtta esindatava nimel vastu tahteavaldusi. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb

§ 413

lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

Menetluskulud

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

§ 174

’ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt hagi esitamisel makstud riigilõiv summas 37 192.50 krooni ning õigusabikulud summas 185 825.26 krooni. Kuivõrd Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära § 1 alusel on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära alusel tsiviilasja hinnaga kuni 800 000 krooni maksimaalselt sissenõutavaks kuluks 220 000 krooni. Arvestades asja mahtu ja keerukust on kohus seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt (vastuhagis hagejalt) välja T OÜ poolt makstud riigilõivu summas 37 192.50 krooni ning õigusabikulud summas 185 825.26 krooni, seega kokku 223 017.76 krooni. Merike Varusk Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.