) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik JOÜ esitas 10.04.2008 maakohtule hagi ASi C ja OÜ Fv astu võlgnevuse nõudes. 20.02.2009 määrusega jättis kohus hageja nõude OÜ F(pankrotis) vastu läbivaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 423 lg 3 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 alusel. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.11.2007 müügilepingu, mille kohaselt hageja müüs kostjale vatiini ja vineeri vastavalt kostja esitatud tellimusele ja kokkulepitud hinnakirjale lepingu lisas nr 1. Hageja väljastas kostjale arveid kokku summas 417 059.50 krooni. Kostja ei ole kauba eest tasunud. Lepingu p 8.1 kohaselt on kokku lepitud viivises 0.07 % tasumata summalt päevas. Lepingu p 11.8 kohaselt on pooled kokku leppinud leppetrahvis. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 417 059.50 krooni, leppetrahv 50 000 krooni, seisuga 10.03.2008 sissenõutavaks muutunud viivis 12 994.01 krooni ja viivis kuni põhinõude täitmiseni. 09.02.2009 kell 13:30 toimus kohtuistung. Kostja seaduslik esindaja U U jättis istungile ilmumata. Kostja seaduslikule esindajale oli kohtukutse kättetoimetatud tulenevalt
Kohus on eelnevalt samas menetluses kostjale saatnud kohtukutse aadressil XXX. Nimetatud aadressilt on kostja menetlusdokumendid kätte saanud, mida kinnitab toimikus olev väljastusteade. Kohtu põhjendused
lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse 2 2-08-13483 märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja esitas kohtuistungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on 01.11.2007 sõlmitud müügileping. Hagis toodud asjaolude kohaselt on kostja hagejale võlgu 417 059.50 krooni. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist lepingu p 8.1 kohaselt ning leppetrahvi lepingu p 11.8 kohaselt. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 208 lg 1, § 113 lg 1, § 158, lepingu p 4.1.4, 7.2, 8.1, 11.8 ja
Tulenevalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt palub kostjatelt menetluskulude väljamõistmist. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 28 000 krooni, õigusabitasu 30 540 krooni (käibemaksuga) ja täituri tasu 295 krooni.
lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus märgib, et
lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt: Riigikohtu 19.04.2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-124-06). Hageja on käibemaksukohustuslasena registreeritud , seega saab hageja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabina esitatud summast maha arvestada käibemaks 3 540 krooni. Hageja on menetluskulusid kandnud hagis mõlema kostja vastu. Harju Maakohtu 20.02.2009 määrusega on kohus jätnud hageja nõude OÜ F(pankrotis) vastu läbivaatamata. Kostjate näol ei ole tegemist solidaarvõlgnikega. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on osaliselt põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõiv 18 750 krooni, kohtutäituri tasu 236 krooni ning lepingulise esindaja kulu, arvestades asja mahtu ja keerukust, 7 000 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.