Obsah (9)

§ 5§ 231§ 491§ 486§ 206§ 173§ 162§ 163§ 144

2-08-90228 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuli 2009. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-90228 Tsiviilasi K. S. hagi

§ 5

lg 1 ja 2 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt esitatud hagiavaldus on tõendamata, hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid lapse vajadusi 17 165 krooni eest kuus. Kohus nõustub hagejaga selles, et iga kulu kohta ei saa esitada maksmist tõendavat dokumenti. Osad kulud näiteks toidukulud, eluaseme kulud on mingis osas tõesti üldteadaolevad kulud, mis tuleb seoses lapse ülalpidamisega kanda, kuid kohus ei loe enesestmõistetavaks ja üldteadaolevaks lapse ülalpidamiskulusid igakuiselt summas 17 165 krooni, sealhulgas eluasemekulusid summas 5000 krooni ja kulutusi toidule summas 5500 krooni. Kohus andis enne asja sisulise arutamise lõpetamist pooltele, sealhulgas ka hagejale võimaluse, et kui pooled soovivad täiendada kohtulikku uurimist uute, täiendavate tõendite esitamisega, siis see võimalus antakse ja asja arutamine lükatakse edasi. Kumbki pool, sealhulgas hageja uusi ega täiendavaid tõendeid esitada ei soovinud /tl 125/. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kumbki pool esitas kohtule tõendid, mida ta pidas asja arutamise seisukohalt vajalikuks.

§ 231

lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et R. M. ülalpidamiseks tuleb teha igakuiselt kulutusi summas 6984 krooni. Kostja on nõus kandma lapse 4 ülalpidamiseks vajalikest kulutustest 1/2 so 3492 krooni. Samuti nõustus kostja sellega, et hageja peab saadavalt elatiselt tasuma tulumaksu, seetõttu tuleb tulumaksu võrra suurendada kostjalt väljamõistetavat elatist. Nimetatud asjaolule on osutanud Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-93-08 p 17, mille kohaselt elatisraha suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, et kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 järgi tasuma saadud elatiselt ka tulumaksu. Tulumaksumäär on käesoleval ajal 21%. Kostja on nõus elatise väljamõistmisega summas 4420 krooni. Kohus leiab, et osas, milles kostja võttis hagi õigeks tuleb hagi rahuldada. Kostja tunnistas kohtuistungil transpordikuludest 475.75 krooni, kommunaalkuludest 1250 krooni, toidukuludest 3000 krooni, hügieenikuludest 200 krooni, internetikuludest 100 krooni, telefoni kulu 250 krooni, kultuuriürituste kuludest 330 krooni, riiete ja jalanõude kuludest 833 krooni ja taskuraha 500 krooni kuus. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 4420 krooni. Hageja on palunud elatis välja mõista tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist kohtule so 29.12.2007.a. Kostja esitas vastuväite, milles leidis, et PkS § 70 lg 2 kohaldamiseks alus puudub, kuna hageja ei ole kordagi ennem maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist avaldanud, et kostja poolt makstav elatis on liiga väike ja ei kata lapse vajadusi, siis ei ole alust väita, et kostja on andnud elatist ebapiisavas ulatuses. Kohtule esitatud kirjalikus vastuses 7tl 74-78/ väidab kostja, et ta maksis hagejale R. M. ülalpidamist süstemaatiliselt ja regulaarselt, igakuiselt 3000 krooni kuus, kandes vastavad summad lapse onu: hageja venna I. S. arvelduskontole. Elatise maksmist tõendab kostja lisatud kontoväljavõtetega /tl 79-80/. Kostja kinnitusel katkestas ta elatise maksmise peale makseettepaneku saamist, sest oli löödud, et hageja ei üritanudki mingit kohtuvälist kokkulepet saavutada, vaid tahtis kohut käia: nõudes summat, mida kostja juba maksis /tl 75/ Riigikohus oma lahendites 3-2-1-108-07 p 11 , 3-2-1-119-07 p 13 on korduvalt osutanud asjaolule, et Perekonnaseaduse § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus vanema nõudel teiselt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatise välja, kui see vanem ei täida ülalpidamiskohustust. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus vanema nõudel mõista elatise välja kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud vanem ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Seega on mõlema sätte järgi nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Kolleegium on

1. aprilli
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kolleegiumi varasema seisukoha kohaselt (vt Riigikohtu
3. novembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-04) on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt PKS § 61 lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist. Eeltoodu alusel analüüsib kohus esmalt, kas hageja ja kostja vahel oli kokkulepe elatise maksmiseks ja kui oli, siis milline see oli. Hageja tunnistas kohtule, et “… kostja hakkas maksma elatist
5. aasta detsembrist, siis maksis ta
6. aastal 2000 krooni kuus, kuid maksed ei laekunud regulaarselt. Mõnikord ei tulnud raha ja mõnikord tuli topelt. Sama ebaregulaarne maksmine jätkus ka
7. aastal. Aga laps tahab süüa iga kuu /…/ 3000 krooni hakkas kostja maksma
8. 06.2009.a. maksega, enne maksis vähem. Seda, et need summad kanti hageja venna arvele, me tunnistame. See oli tingitud sellest, et hagejal ei olnud Eesti 5 Vabariigi pankades arvet. Rahad laekuvad väga ebaregulaarselt aga lapse ülalpidamiseks on kogu aeg raha vaja. Nii on see kogu aeg olnud. Raha tuleb kostja käest pidevalt küsida ja selle maksmist meelde tuletada.“ /tl 122, 123/. Kohtule on esitatud konto väljavõte /tl 79/, kust nähtub, et hageja venna I. S. arvele on kostja tasunud elatist 2008 aastal kokku 5 korral. Hageja kohtuistungil antud ütlustest tuleneb, et ka
9. aastal tasus kostja elatist sama moodi – ebaregulaarselt ja hageja venna arvele, kuna hagejal endal puudus arveldusarve Eesti Vabariigi pankades. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, et elatist R. M. ülalpidamiseks kostja poolt tasutakse I. S. arvele. Hageja väite, et kostja maksis elatist ebaregulaarselt ja kostjale tuli elatise maksmist pidevalt meelde tuletada, võttis kostja kohtuistungil õigeks /tl 124, 125/. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel ei olnud kokkulepet elatise ebaregulaarseks maksmiseks ning elatise ebaregulaarne laekumine ei rahuldanud hagejat. Kuna kostja on maksnud hageja kasuks elatist ebaregulaarselt, siis tuleb kohustatud isikult st kostjalt elatis välja mõista tagasiulatuvalt ühe aasta eest ennem hagi esitamist. Tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda kostja enda poolt esitatud asjaoludest. Kohus ei pea võimalikuks elatise väljamõistmisel tagasiulatuvalt ühe aasta eest ennem elatisehagi esitamist elatise väljamõistmist summas 4420 krooni, sest hagejal oli võimalus pöörduda kohtusse varasemalt, mida hageja ei teinud. Kostja on kirjalikus vastuses kohtule väitnud, et maksis hagejale R. M. ülalpidamist süstemaatiliselt ja regulaarselt, igakuiselt 3000 krooni kuus. Kohtu eelistungil võttis kostja õigeks, et 10 000 krooni, mis on kostja poolt tasutud 18.08.2008.a. on kostja kingitus R. M.ile ja seda ei tule käsitleda makstud elatisena. Seega on kostja
10. aastal tasunud elatist 22 000 krooni hageja kasuks lapse ülalpidamiseks. Kostja on korduvalt kinnitanud, et
11. aastal tasus ta elatist 3000 krooni kuus ja katkestas
12. aastal elatise maksmise seetõttu, et hageja nõudis makseettepanekus summat, mida kostja juba niigi maksis. Eeltoodu aluseks peab kohus põhjendatuks elatise väljamõistmist
13. aasta eest summas 3000 krooni kuus. Kuna hageja peab elatise saajana tasuma tulumaksu, siis tuleb nimetatud summale juurde arvestada tulumaks. Seega on väljamõistetava elatise suuruseks 3630 krooni (3000+21%). Kohus arvestab elatise väljamõistmisel tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist asjaoluga, et kui kostja maksis hagejale elatist ilma kohtuotsuseta, siis ei lasunud hagejal tulumaksu maksmise kohustust. Elatise väljamõistmisel kohtuotsusega lisandub hagejal koheselt tulumaksu maksmise kohustus. Tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise suurus ajavahemikul 29.12.2007.a. kuni 28.12.2008.a on 43 560 krooni (12x3630). Kostja on hagejale tasunud elatist nimetatud ajavahemikul 22 000 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summa tuleb maha arvestada kui kostja poolt täidetud kohustus ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 21 560 krooni (43 560-22 000).

§ 491

lg 3 sätestab, et lapse elatisnõudes toimuva maksekäsu kiirmenetlusele kohaldatakse maksekäsu kiirmenetluse kohta üldiselt sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti.

§ 486

lg 4 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest alates. Võlgnik V. M. esitas vastuväite maksekäsu kiirmenetluses 05.02.2009.a. Kohus võttis hagi menetlusse

1. aprillil 2009.a Eeltoodu alusel on hagi esitatud alates 29.12.2008a. ja alates sellest ajast tuleb elatis kostjalt välja mõista hageja kasuks summas 4420 krooni. Kostja oli kohtuistungil nõus maksma elatist summas 4420 krooni kuus hageja kasuks alates
2. juulist
3. a., kuid kohus leiab, et alates ajast, mil kostjale oli teada (maksekäsu kiirmenetluses maksettepaneku saamisel), et hagejat ei rahulda tema poolt makstava elatise 6 suurus ja korrapärasus, on põhjendatud elatise väljamõistmine summas 4420 krooni alates 29.12.2008a. Vastuväite esitamisel makseettepanekule pidi kostja arvestama asjaoluga, et hagimenetluses on hagejal õigus oma nõuet suurendada või vähendada vastavalt

§ 206lg 1.

Kostja on tasunud hageja kasuks elatist 2009 aasta jaanuarist kuni 2009 aasta maini kokku summas 15 000 krooni /tl 119, 120/. Alates

1. detsembrist
2. a. kuni
3. juunini 2009.a tuleb kostjal tasuda hageja kasuks elatist 26 520 krooni (6x4420). Kostjal on seisuga 28.06.2009a. tasumata elatis summas 11 520 krooni (26 520-15 000). Nimetatud summa ulatuses tuleb elatis välja mõista kostjalt hageja kasuks perioodi 29.12.2008.a. kuni 28.06.2009.a eest. Alates
4. juunist 2009.a tuleb kostjalt välja mõista elatis hageja kasuks summas 4420 krooni. Kohus leiab, et kostjal on piisavalt varalisi võimalusi elatise maksmiseks tagasiulatuvalt ennem hagi esitamist summas 21 560 krooni ja alates 29.12.2008.a. summas 4420 krooni. Kostja on õigeks võtnud elatise suuruse summas 4420 krooni. Samuti arvestab kohus, et kostja seletuse kohaselt maksab ta igakuiselt laenukohustusi vähemalt summas 35 000 krooni ja on võtnud sõbra käest laenu 1 miljon krooni. Kostja, kes saab endale lubada sellises ulatuses kohustusi, on võimeline maksma elatise võlgnevust
5. aasta eest summas 21 560 krooni ja igakuist elatist summas 4420 krooni. Menetluskulud Vastavalt

§ 173

lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kohtul menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja leidis, et kuna hageja on põhjustanud talle tarbetut kohtuskäimist, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 163

lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Kohus on rahuldanud hagi elatise väljamõistmise osas 51,5 % ulatuses alates elatisehagi esitamisest. Kuna hageja nõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ühe aasta eest ennem elatisehagi esitamist rahuldatakse 42% ulatuses ning kostja ei ole taotlenud kostja kohtukulude väljamõistmist hagejalt, vaid on palunud menetluskulud jätta poolte endi kanda, siis leiab kohus, et on põhjendatud poolte menetluskulude jätmine täielikult poolte endi kanda. Vastavalt

§-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud

§ 144

. 7 Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 8