3-08-1323/32

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-1323 Haldusasi Menetlusosalised O.G.i kaebus Harju maavanema tegevusetuse peale ning toimingu sooritamiseks kohustamiseks Kaebuse esitaja – O.G., esindaja Aleksei Smelov Vastustaja – Harju maavanem Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon
2. Rahuldada kaebus ja teha Harju maavanemale ettekirjutus lahendada 5 päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest seaduses sätestatud korras O.G.i poolt 15.05.2008 esitatud vaie.
3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja 80 krooni kantud menetluskulusid (riigilõiv).
4. Sekretäril saata käesolev kohtuotsus kaebajale ja vastustajale. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 30.01.2008.a. Esitatud apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 28.03.2007 võttis Loksa Linnavolikogu vastu otsuse nr 37, mille kohaselt juhindudes Eesti Jehoova Tunnistajate Koguduste Liidu poolt esitatud 25.01.2007 avaldusest detailplaneeringu algatamiseks, otsustas Linnavolikogu algatada detailplaneeringu Harju maakonnas Loksa linnas Posti tn 4/6 (katastritunnus 42401:005:0007) kinnistul. Detailplaneeringu eesmärk on kinnistu sihtotstarbe muutmine ja kinnistule ehitusõiguse määramine kogudusehoone ehitamiseks.
6. 14.12.2007 võeti Loksa Linnavalitsuse korraldusega nr 252 vastu Harju maakonna Loksa linna Posti tn 4/6 kinnistu (katastritunnus 42401:005:0007) detailplaneering. 1
7. 04.-18.01.2008 toimus detailplaneeringu avalik väljapanek. Detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitas O.G. vastuväited planeeringu lahenduse kohta. Vastuväidetes leiti, et Posti 4 katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ja menetlemine on teostatud seadust rikkudes.
8. Harju maavanem teostas järelevalvet detailplaneeringu üle ja leidis 29.04.2008 järelvalveotsuses (tl. 6-9), et järelevalve teostamise tulemusena saab asuda seisukohale, et Posti tn 4 detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud seadusi ja norme ning andis heakskiidu Posti tn 4 detailplaneeringule.
9. 15.05.2008 esitas kaebaja Harju maavanemale järelevalve peale vaide (tl. 10-14). Kaebaja leidis, et Harju maavanema järelevalve on ebaseaduslik ja et Posti 4/6 detailplaneeringu koostamisel on rikutud seadusi ja norme ning tegemist on sedavõrd oluliste menetlusvigadega ja seadusterikkumistega, et sellise menetluse tulemusena kehtestatav planeering ei saa olla õiguspärane. Kaebaja palus tühistada Harju maavanema 29.04.2008 järelevalve Posti tn 4 detailplaneeringu üle ja teostada uuesti järelevalvet.
10. Harju maavanem Värner Lootsmann väljastas kaebajale 11.06.2008 kirja, milles teatas, et Loksa Linnavalitsus on asunud seisukohale, et tagamaks vastuvõetud detailplaneeringu õiguskindlust, kordab Loksa linn kõikidele kehtivatele seadustele detailplaneeringu menetlust planeeringu avalikust valjapanekust alates. Kirjas on seletatud ka detailplaneeringu menetluse asjaolusid.
11. 7.07.2008 esitas kaebaja kohtule kaebuse, milles palub teha Harju maavanemale ettekirjutuse 5 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist lahendada kaebaja 15.05.2008 vaie.
12. 17.07.2008 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 21.07.2008 kohtuni jõudnud menetlusdokumendis kõrvaldas kaebaja puudused. Kohus võttis kaebuse 22.08.2008 määrusega menetlusse ja viis läbi eelmenetluse.
13. 26.11.2008 määrusega otsustas kohus menetlusosaliste nõusolekul lahendada asja kirjalikus menetluses ning määras menetluslikud tähtajad. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
14. Kaebuse esitaja põhjenduste kohaselt on Harju maavanem jätnud tema vaide seaduses sätestatud korras lahendamata ja ta põhjendab oma taotlust vastustaja kohustamiseks vaide läbivaatamiseks 5 päeva jooksul järgnevalt: 1) Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 84 lg 1 kohaselt lahendatakse vaie 10 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Haldusmenetluse seaduse kohaselt on Harju maavanem kohustatud lahendama vaide vaideotsusega (HMS 85 ja 86). 2) HMS § 86 lg 1 kohaselt vaideotsus vormistatakse kirjalikult ja selles märgitakse resolutsioon vaide lahendamise kohta. Vaideotsus toimetatakse vaide esitajale ja kolmandale isikule kätte. 3)Vaide rahuldamata jätmisel peab vastavalt HMS § 86 lg 2 vaideotsus lisaks selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele olema põhjendatud ja sisaldama selgituse halduskohtule kaebuse esitamise kohta. 2 4) Harju maavanem Värner Lootsmann ei ole lahendanud kaebuse esitaja vaiet ja ei ole teinud vaideotsust. Oluline on asjaolu, et vaide rahuldamata jätmisel peab vaideotsus olema põhjendatud. Harju Maavanema 11.06.2008 kiri nr 2.1-13/1035 on teade detailplaneeringu menetluse asjaoludest. Kirjas puuduvad põhjendused, mis on kohustuslikud vaide rahuldamata jätmisel. Kirjas ei ole resolutsiooni vaide lahendamise kohta ja see ei sisalda selgitust halduskohtule kaebuse esitamise kohta. Seega Harju Maavanema 11.06.2008 kiri nr 2.1-13/1035 ei ole vaideotsus. 5) Harju maavanem ei ole teinud kaebuse esitaja vaide kohta vaideotsust ja seega ei ole vaiet lahendanud. 6) Kaebaja taotleb menetluskulude väljamõistmist vastustajalt summas 80 krooni (riigilõiv) ja 6000 krooni (õigusabikulud).
15. Vastustaja Harju maavanem vaidleb kaebusele vastu ja põhjendab oma seisukohti järgmiselt: 1) Kuigi kaebaja nõue on suunatud 15.05.2008 esitatud vaide lahendamisele, on ta sisuliselt vaidlustanud Harju maavanema väidetavat tegevusetust esitatud vaide lahendamisel. 2) Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tema 15.05.2008 vaiet ei ole käsitletud. Tegelikult anti kaebaja 15.05.2008 vaidele sisuline hinnang Harju Maavalitsuse 11.06.2008 kirjaga, milles nõustuti vaide esitaja O.G.i mitme seisukohaga, et detailplaneeringu menetlemisel on toime pandud seaduserikkumisi. Harju Maavalitsuse 11.06.2008 kirjas leiti, et planeeringumenetluses on rikutud avalikkuse kaasamise kohustust ja informeerimiskohustust. Ka Loksa Linnavalitsus võttis need puudused omaks ning kordas detailplaneeringu menetlust planeeringu avalikust väljapanekust arvates. 3) Harju Maavalitsus andis 29.04.2008 kirjaga küll Loksal, Posti tn 4 teostatavale detailplaneeringule heakskiidu, kuid 11.06.2008 kirjas aktsepteeriti mitmeid O.G.i poolt esitatud vaides tõstatatud küsimusi (planeeringu kohta ajalehes nõutava info mitteavaldamine, avalikkuse menetlusse kaasamata jätmine). Seega käsitles 11.06.2008 kiri ometi kaebaja poolt 15.05.2008 vaides tõstatatud küsimuste lahendamist. 4) 11.06.2008 kirjast nähtub, et Harju Maavalitus aktsepteerib vaide seisukohta kõnealuse detailplaneeringu senise mitteõiguspärase menetluse küsimuses. See tähendab, et Harju Maavalitsus on ka kaebaja vaidele selles kirjas sisuliselt vastanud. Sellest pidi vaide esitajale üheselt järelduma, et esitatud vaide sisuline eesmärk – tagada planeeringu õiguspärane menetlemine – on saavutatud. Ka 11.06.2008 kirjas nõustutakse, et menetluse uuendamise aluseks on Loksa Linnavalitsuse sedastatud vajadus tagada planeeringu õiguspärasus, rõhutades vajadust tagada planeeringumenetlusse avalikkuse kaasamine ja avalikkuse teavitamisnõude täitmine. 5) Vastustaja leiab, et ka 11.06.2008 kirjas on antud kaebaja esitatud vaidele sisuline vastus, s.h on täidetud HMS § 83 lõike 1 nõue, mille kohaselt kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. 6) Kuna Loksa Linnavalitsus oli ka ise detailplaneeringus olevaid puudusi tunnistanud ja asunud neid likvideerima (menetlust alates avalikust väljapanekust korrates), väljendas Harju Maavalitsus sisuliselt oma 11.06.2008 kirjaga O.G.i 15.05.2008 vaidega nõustumist, kuivõrd aktsepteeris planeeringumenetluse tagasiviimist avaliku väljapaneku staadiumini. Sellega muutus sisuliselt ka kehtetuks 29.04.2008 järelevalvega (kaebuse lisa 3 1) väljendatud heakskiit ning muud selle järelevalve heakskiidu aluseks olnud argumendid kaotasid oma sisu. 7) Asjaolu, et kaebaja aktsepteeris Harju Maavalitsuse 11.06.2008 kirja vaidele antud vastusena ning Loksa Linnavalitsuse poolt uuendatud planeeringumenetlust, kinnitab muuhulgas asjaolu, et O.G. osales Loksa Linnavalitsuse poolt korratud detailplaneeringu menetluses, esitades vastuväiteid ka 06.-20.06.2008 korratud avaliku väljapaneku käigus. 8) Pärast Loksa Linnavalitsuse poolt Posti tn 4 detailplaneeringumenetluse kordamist teostati Harju Maavalitsuse 03.09.2008 kirjaga nr 2.1-13/1035 uus Posti tn 4 maa-ala detailplaneeringu järelevalve, milles käsitleti veelkordselt ka korratud detailplaneeringu menetlemise käigus O.G.i poolt esitatud vastuväiteid. 9) Loksa Linnavalitsuse poolt korratud detailplaneeringumenetluses esitasid vastuväited O.G. ja V. V. Vastustaja leiab, et Harju Maavalitsuse 03.09.2008 kirjas käsitletakse suures osas küll sama temaatikat, mida vastustas O.G. oma 15.05.2008 vaides, kuid 03.09.2008 kirjas antakse vastus mitte O.G.i vaidele, vaid Loksa Linnavalitsuse poolt korratud detailplaneeringu uuendatud menetluse käigus toimunud avaliku väljapaneku käigus laekunud O.G.i ja V. V. vastuväidetele. 10) Maavanema 29.04.2008 kirjaga teostatud järelevalve sisuks oli muuhulgas detailplaneeringule heakskiidu andmine ning planeeringu tagastamine edasiseks menetlemiseks. Kuivõrd Loksa Linnavalitsus otsustas kõnealuse detailplaneeringu juba enne O.G.i vaide menetlemist avaliku väljapaneku eelsesse staadiumisse tagasi viia ning sellest alates kõiki toiminguid uuesti korrata, kaotas 29.04.2008 kirjaga teostatud järelevalve ka ainuüksi selle fakti läbi oma sisulise tähenduse ning selle expressis verbis kehtetuks tunnistamise fakt ei oleks järelevalve küsimuses 29.04.2008 otsustatu toimet enam mõjutada saanud. 11) Vastustaja ei nõustu kaebusest nähtuva kaebaja arvamusega, et haldustoimingut saab vaide lahendamiseks pidada üksnes siis, kui see on vormistatud vaideotsusena ning selles on vaide kohta sõnaselgelt HMS §-s 85 vaide läbivaataja volituste formulatsiooni kordavad otsustused. Haldustoimingu käsitlemine vaide menetlemise ja lahendamise toiminguna sõltub eelkõige sellest, kas selle toiminguga tehtu kinnitab vaidega vaidlustatava toimingu õiguspärasust ja kehtivust või mitte. Kõnealusel juhul järeldub Harju Maavalitsuse 11.06.2008 kirjast üheselt, et Harju Maavalitsus nõustub Loksa Linnavalitsuse seisukohaga vajaduse osas tagada planeeringu koostamisse avalikkuse kaasamine ja teavitamiskohustuse täitmine, toetab detailplaneeringu menetluse kordamist alates avalikust väljapanekust ning seetõttu peab 15.05.2008 vaide taotluse sisu – muuta ära 29.04.2008 detailplaneeringule antud heakskiit – õigustatuks. 12) Kaebaja 15.05.2008 vaides taotletu (tühistada Harju Maavalitsuse 29.04.2008 kirjaga teostatud järelevalve) ei ole lahus vaadeldav oma eesmärgist, milleks on Loksal Posti tn 4/6 detailplaneeringumenetluses õiguspärasuse tagamine. Seega, kui vaiet käsitlenud Harju Maavalitsus nõustus Loksa Linnavalitsuse seisukohaga planeeringumenetluse osalise kehtetuks tunnistamisega ning selle uuesti alustamisega avalikust väljapanekust, siis ta aktsepteeris ka vaide eesmärgist johtuvat sisulist taotlust varasemalt detailplaneeringumenetlust heakskiitva otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 13) 03.09.2008 kirjaga teostatud järelevalve ei käsitle kaebaja poolt 15.05.2008 vaides esitatud argumente, vaid muuhulgas ka kaebaja poolt detailplaneeringu uues, alates planeeringu avalikust väljapanekust korratud menetluses esitatud vastuväiteid. Seega ei ole 03.09.2008 kirjaga teostatud järelevalve ka käsitletav kaebaja 15.05.2008 vaide täitmisena, kuivõrd vaide sisuline eesmärk Posti 4/6 detailplaneeringu õiguspärasuse 4 tagamiseks oli saavutatud Loksa Linnavalitsuse poolt menetluse uuesti alustamisega ning uuesti läbiviidud menetluse käigus käsitleti ka kaebaja argumente. 14) Kokkuvõtlikult, vastustaja väited taanduvad järgmistele seisukohtadele: a) Loksa Linnavalitsus oli juba enne vaide menetlemist aktsepteerinud mitmeid vaides osutatud detailplaneeringumenetluse puudusi ning uuendanud planeeringumenetlust, mistõttu 11.06.2008 kirjas vaide esitajale antud vastuses ei olnud alust teha HMS kohast otsustust (s.h vaiet rahuldada ning 29.04.2008 teostatud järelevalvet kehtetuks tunnistada), sest selleks ajaks oli teisenenud õigusliku olustiku tõttu järelevalve juba muutunud kehtetuks ning õiguslikke tagajärgi mitteloovaks. Seega muutis Loksa Linnavalitsuse uuendatud menetlus kaebaja 15.05.2008 vaie esemetuks; b) kuna Loksa Linnavalitsus uuendas sõltumatult maavanema poolt 29.04.2008 teostatud järelevalvest detailplaneeringumenetlust ning viis uued menetlustoimingud alates avalikust väljapanekust uuesti läbi, teostas maavanem 03.09.2008 kirjaga järelevalve uuendatud planeeringumenetluse üle. Uuel 03.09.2008 järelevalvel ei ole seost 29.04.2008 järelevalvega, samuti ei tunnistatud sellega kehtetuks 29.04.2008 järelevalvet, kuna viimatinimetatu oli õigusliku toime kaotanud juba Loksa Linnavalitsuse poolt planeeringumenetluse uuendamisest. 15) Vastustaja palub jätta menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED
16. Käesolevas asjas on vaidluse sisuliselt selle üle, kas vastustaja on läbi viinud vaidemenetluse või mitte ja langetanud vaideotsuse. Nähtuvalt vastustaja seisukohtadest, leiab ka tema, et sisuliselt on vaidlustatud Harju maavanema tegevusetust vaidemenetluse läbiviimisel. Vastustaja on seisukohal, et vaidele anti sisuline hinnang Harju Maavalitsuse 11.06.2008 kirjaga, milles ei olnud alust teha HMS kohast otsustust, sest selleks ajaks oli muutunud õigusliku olustiku tõttu järelevalveotsus muutunud kehtetuks ning õiguslikke tagajärgi mitteloovaks. Sisuliselt muutis Loksa Linnavalitsuse poolt detailplaneeringu menetluse uuesti alustamine kaebaja vaide esemetuks. Kaebaja leiab, et seda kirja ei ole võimalik tulenevalt vaideotsuse sisule ja vormile seaduses sätestatud nõuete täielikust eiramisest ja kirja enda sisust informeeriva kirjana pidada vaideotsuseks ja et ta ei ole kunagi seda sellisena aktsepteerinud.
17. Vaidemenetluse läbiviimist reguleerib haldusmenetluse seaduse
18. peatükk ja §§-d 71-
19. Nähtuvalt kohtule esitatud tõenditest ei ole vastustaja alates vaide esitamisest sisuliselt läbi viinud ühtegi seaduses sätestatud toimingut vaide menetlemiseks ega võtnud seisukohta vaide seaduspärasuse ja lubatavuse suhtes. Kohus ei nõustu vastustajaga, et tema 11.06.2008 kiri kaebajale on käsitletav kaebaja poolt 15.05.2008 esitatud vaide lahendamisena. Kohus nõustub siinkohal kaebaja poolt esitatud seisukohtadega vaideotsuse vormi ja sisu osas. Nähtuvalt kirja sisust, ei käsitle vastustaja kaebaja 15.05.2008 vaiet ilma igasuguse põhjenduseta mitte vaidena, vaid taotlusena. Veelgi enam, sisuliselt ei ole vastatud enamikule vaides esitatud seisukohtadele ning võetud seisukohta vaides esitatud taotluste kohta. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et Loksa Linnavalitsuse poolt detailplaneeringu menetluse uuendamine on käsitletav vaid lahendamisena. Vaie ei ole esitatud käesoleval juhul mitte Loksa Linnvalitsuse, vaid vastustaja tegevuse kohta. Kohus on seisukohal, et nimetatud kirja ei ole võimalik käsitleda vaideotsusena ega ka muu vaidemenetlust lõpetava dokumendina. 5
20. Kohus on tulenevalt eelpooltoodust seisukohal, et vastustaja ei ole menetlenud kaebaja esitatud vaiet seaduses sätestatud korras ning seetõttu on kaebaja kohustamistaotlus vaide lahendamiseks põhjendatud. Kohus rahuldab selle ning teeb vastustajale HKMS 26 lg 1 p 2 tuginedes ettekirjutuse lahendada kaebaja vaie 5 päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest seaduses sätestatud korras. Kohtu hinnangul ei vabasta asjaolu, et vaie on muutunud esemetuks, vastustajat vaide menetlemisest seaduses sätestatud korras ja vaide esitajale seadusele vastava seisukoha esitamisest.
21. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolev kaebus rahuldati ja otsus tehti vastustaja kahjuks. Kaebaja on esitanud taotluse menetluskulude – riigilõivu summas 80 krooni ja õigusabikulude summas 6000 krooni väljamõistmiseks vastustajalt. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja tasutud riigilõivu summas 80 krooni. Vastavalt HKMS § 93 lg 1 mõistab kohus välja ainult need kantud menetluskulud, mille suhtes on kohtule tähtaegselt esitatud kuludokumendid. Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, et menetluskulude kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega, kust nähtub, et menetluskulud on menetlusosalise poolt reaalselt kantud. Advokaadi kinnitus arvete tasumise kohta ei ole piisav tõend. Sellele seisukohale on Riigikohtu halduskolleegium asunud korduvalt (viimati näiteks
22. novembri
23. a otsuses asjas nr 3-3-1-47-08,
24. märtsi
25. a otsuses asjas nr 3-3-1-5-08,
26. septembri
27. a otsuses asjas nr 3-3-1-39-08,
28. septembri
29. a otsuses asjas nr 3-31-52-08 ja
30. novembri
31. a otsuses asjas nr 3-3-1-48-08). Lähtudes Riigikohtu eelpoolmainitud seisukohast, leiab kohus, et kaebaja poolt kohtule esitatud 08.12.2008 arve (tl. 63) ei ole käsitletav seaduses sätestatud kuludokumendina ning kohus jätab nimetatud kulud summas 6000 krooni HKMS § 93 lg 1 alusel välja mõistmata.
32. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Esitatud apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Daimar Liiv Kohtunik 6