3-09-410/3

3-09-410 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a Tallinn Haldusasja number 3-09-410 Haldusasi L.L.i kaebus piiriäärsete alade elanike lihtsustatud piiriületuse korda puudutava välislepingu pikendamiseks kohustamise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja: L.L. RESOLUTSIOON
3. Tagastada L.L.i kaebus HkMS § 11 lg 31 p 5 alusel.
4. Saata käesolev määrus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord: Käesolevale määrusele võib kaebuse esitaja esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna halduskohtu kaudu (HkMS § 11 lg 8, § 471 lg 2).
6. veebruaril 2009 saabus Tallinna Halduskohtule L.L.i kaebus, milles kaebuse esitaja vaidlustab Eesti riigiorganite otsust mitte pikendada Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelist välislepingut, mis puudutas piiriäärsete elanike lihtsustatud piiriületuse korda. Vaatamata sellele, et kaebus on koostatud äärmiselt lohakalt ning seal esitatud põhjendused ja viited on üksnes üldsõnalised, on võimalik kaebust mõista selliselt, et kaebuse esitaja soovib, et Eesti Vabariik kas pikendaks Vene Föderatsiooniga välislepingut, mille kohaselt oleks teatud piiriäärsetel aladel elavatel isikutel võimalik ületada riigipiiri lihtsustatud korras.
7. Tutvunud kaebusega, leiab kohus, et L.L.i kaebus tuleb tagastada HkMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Nimetatud sättest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.
8. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib HkMS § 7, mille
9. lõike kohaselt võib halduskohtu poole pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on halduskohtu poole pöördumise eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine avaliku võimu kandja poolt haldusfunktsioonide täitmisel.
10. Konkreetsed taotlused, millega halduskohtu poole pöörduda saab, on seejuures loetletud HkMS § 6 lõigetes 2 ja 3 ning seal sätestatu kohaselt saab kaebusega halduskohtult taotleda haldusakti või selle osa tühistamist, peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist, haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist, avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist või avalik- 3-09-410 õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist. Haldusaktiks on HkMS § 4 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks, samuti haldusleping ning halduskohtus vaidlustatavaks toiminguks HkMS § 4 lg 2 kohaselt on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes.
11. Kohus leiab, et kaebuse tagastamine HkMS § 11 lg 31 p 5 alusel on õigustatud, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla subjektiivset õigust nõuda kaebusega taotletava toimingu sooritamist või haldusakti andmist. L.L. on halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustanud eelkõige Siseministeeriumi tegevuse(tuse) välislepingu sõlmimisel. Kohus leiab, et välislepingute sõlmimise näol ei ole tegemist materiaalses mõttes riigi haldusfunktsiooni täitmisega ning otsustused välislepingu sõlmimise või mittesõlmimise, samuti välislepingu pikendamise või lõpetamise kohta ei halduskohtus vaidlustatavad. Välislepingu sõlmimisest keeldumise näol ei ole tegemist keeldumisega haldusakti andmisest. Seega ei ole kaebuse esitaja poolt vaidlustatu näol tegemist ei haldusaktidega ega halduskohtus vaidlustatavate toimingutega. Lisaks sellele ei saa kaebuse esitajal olla subjektiivset õigust nõuda riigilt rahvusvaheliste lepingute sõlmimist.
12. Kaebuse esitaja on muuhulgas ka märkinud, et piirivalveametnikud rikuvad piiril teostatava läbiotsimisega isikute inimõigusi. Kohus leiab aga, et kuivõrd nimetatud väide ei ole seotud ühegi konkreetse HkMS §-s 6 nimetatud taotlusega ning liiatigi ei ole kaebuse esitaja täpsustanud, millised ja millal tehtud toimingud tema subjektiivseid õigusi (inimõigusi) rikuvad, siis ei saa kaebust mõista selliselt, et kaebuse esitaja vaidlustab mingisuguseid konkreetseid piirivalveametnike toiminguid. Kristjan Siigur Kohtunik