Obsah (6)

§ 187§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 5. jaanuar 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja numb

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Hageja poolt 08.12.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista poolte vahel 16.08.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse. Kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustusi nõuetekohaselt ning hageja saatis kostjale kirjalikke meeldetuletusi. Kostja täiendava tähtaja jooksul kohustusi ei täitnud ning hageja ütles 30.10.2008 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista 103 313.88 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 74 471.20 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 11 041.14 krooni, leppetrahv 14 894.24 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulu 1 200 krooni ja seisuga 01.12.2008 viivis 1 707.30 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 01.12.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25 % tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 12.12.2008. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud 102 113.88 krooni ja lisanduva viivise nõude osas. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud 16.08.2006 tarbijakrediidilepingu ja selle lisad. Kostja ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud ning leping on lõppenud hageja poolt lepingu ülesütlemisega. 2 VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on kokku leppinud intressimääras 25 % krediidisummalt ühe aasta kohta ning tulenevalt VÕS § 415 lg 1 on hageja õigesti arvestanud viivisemääraks 25 % põhivõlalt aastas. Leppetrahvi nõudes on pooled kokku leppinud üldtingimuste p 6.

1. Kuna sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud kuni 01.12.2008 k.a, tuleb kohtuotsusega välja mõista viivis alates 02.12.
2. Kohus leiab, et õiguslikult põhjendamata on võla sissenõudmisega seotud kulud 1 200 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulude nõude aluseks on üldtingimuste p 9.
3. Võla sissenõudmisega seotud kulu – kulud, mida laenuvõtja peab tasuma lepingust tulenevate kohustuste rikkumisel – kujutab oma olemuselt lepingu rikkumisega seotud kahju. VÕS § 113 lg 5 kohaselt võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise. Eeltoodud seisukohti on väljendanud ka Riigikohus (19.12.2007 otsus nr 3-2-1-122-07, punkt 14). Kohtu hinnangul on üldtingimuste p 9.3 tühine tüüptingimus tulenevalt VÕS § 42 lg 3 p 5 ning VÕS § 113 lg 5, kuna ette nähtud hüvitis on ebamõistlikult suur ning teiselt lepingupoolelt on sellega võetud võimalus tõendada tegeliku nõudekirjade väljastamisega kaasnenud kulu suurust. Samuti on selle sättega kokku lepitud VÕS § 113 lg 5 sätestatust erinevalt, mis samas on aga tarbijat kahjustav. Hagi summas 102 113.88 krooni kuulub rahuldamisele vastavalt VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1 ja § 402 alusel.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub suuremas osas rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

§ 174

¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud hagiavalduses menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 4 782 krooni, millest 32 krooni moodustab riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 4 750 krooni. Taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 4 782 krooni. Meeli Kaur kohtunik 3