) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja loobub hagist.
lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja esitas kohtule avalduse hagist loobumiseks, kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). Vastavalt
lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesolevas asjas on hageja loobunud hagist seetõttu, et kostja tasus hagejale kogu võlgnevuse peale hagiavalduse esitamist. Tähelepanuta tuleb jätta kostja vastuväited, mis puudutavad asjaolu, kas hagiavalduse esitamine hageja poolt oli põhjendatud või mitte. Kostja oli hageja ees võlgnevuses ning tasus nõutava summa alles pärast hagi esitamist kohtusse. Seega on põhjendatud jätta menetluskulud
lg 5 alusel kostja kanda.
lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 7250 krooni ja hageja esindaja õigusabi kulu 11 040 krooni.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud). Kuigi hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest ja selle lisast 1, on õiguslikult põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv suuruses 3625 krooni, sest hagejal on
lg 2 p 2 alusel õigus taotleda kohtult poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas (3625 + 11 040) 14 665 krooni.
lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. 02.03.2009 2 avalduses on hageja avaldanud soovi, et tagastataks pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust hagist loobumise tõttu. Kohus on seisukohal, et käesoleva määruse jõustumisel tuleb OÜ Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi arveldusarvele nr 221022193143 Swedbankis tagastada pool tema poolt hagiavalduse esitamisel 19.12.2008 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Swedbankis viitenumbriga nr 2900072699 tasutud riigilõivust summas 3625 krooni. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.