Obsah (4)

§ 637§ 638§ 644§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2008 a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-08-11227 Tsivi

) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 637

lg 4 kohaselt kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.

§ 638

kohaselt on tellija kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud.

§ 644

lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. 3

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja on sisuliselt taotlenud viivise maksmise kohustusest vabastamist põhjendustega, et kostja on raskes majanduslikus olukorras, osa võlast on tasutud, hageja ei ole esitanud enne hagiavalduse esitamist kostjale viivisenõuet ning hageja ei ole tõendanud kahju seoses viivise mittesaamisega.

§ 113

lg 8 ja § 162 lg 1 kohaselt võib kohus tasumisele kuuluvat ebamõistlikult suurt viivist vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust kohustatud lepingupoole poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus on seisukohal, et taotlus viivise vähendamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on hagi esitamisel juba vähendanud sissenõutava viivise summat põhivõla suuruseni, seega on hageja kaudselt tunnistanud viivise ebamõistlikku suurust. Kostja esindaja on pärast hageja esindaja vastuväiteid esitanud kohtule AS Tootal Kinnisvara 2007 majandusaasta aastaaruande allkirjastatud eksemplari. Selle kohaselt on AS Tootal Kinnisvara

1. majandusaasta lõppenud kahjumiga. Seega on tõendatud ka kostja halvenenud majanduslik seisund. Kostja on tasunud enne hagi esitamist 50 000 krooni. Samas ei näe kohus põhjust, miks tuleks äriühing lepingulise kohustuse täitmata jätmise korral viivise maksmisest vabastada. Hageja on omandanud nõudeõiguse nõude loovutamise lepingu alusel (tl 17-20), mille kohaselt hageja nõuab kostjalt sisse nii põhivõla kui ka viivise ning annab sissenõutud summad üle nõude loovutajale tasuna. Seega asudes nõude loovutaja kohale on hagejal õigus nõuda ka viivist lepingulise kohustuse täitmata jätmise eest. See õigus ei ole kuidagi seotud nõude loovutajal või omandajal tekkinud või tekkida võiva kahjuga. Viivise nõuet ei pea võlgnikule esitama enne hagiavalduse esitamist kohtusse. Seda enam, et kostja ei ole ka pärast viivise nõudest teada saamist tasunud põhivõlga. Viivise maksmise kokkulepe on fikseeritud projekteerimislepingu punktis 9.1 määraga 0,5 % tähtaegselt tasumata summast. Projekteerimise töövõtulepingu üldtingimuste punktis 7.
2. on viivise määraks märgitud 0,05 % tasumisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva kohta, kui lepinguga pole kokku lepitud teistsugust viivise määra. Kohus loeb mõistlikuks viivise määraks, arvestades enamlevinud viivise suurust, 0,15 % tasumisega viivitatud summalt päevas.

§ 637

lg 4 kohaselt kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kostja maksekohustus tekkis 10 päeva möödumisel projektdokumentatsiooni kättesaamisest, so

1. aprillil
2. Viivis kuni hagi esitamiseni kohtusse 26.03.2008 on seega kohtu poolt vähendatuna (0,15 % x 275766 x 347 päeva) 143 536.20 krooni. Hageja on kinnitanud, et kostja on tasunud 50 000 krooni, millise summa hageja arvestas viivise katteks. Seega on kostja tasunud hagi kohtusse esitamise ajaks arvutatavast viivisest 50 000 krooni ning kohus mõistab välja viivise 93 536.20 krooni. Kohus nõustub kostja esindajaga, et hageja esindajal ei olnud õigust 10.09.2008 esitada taotlust hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivise väljamõistmiseks kohtu poolt täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Esiteks on hageja märkinud hagiavalduse esitamisel, et viivised hagiavalduse esitamise seisuga on 337 813.35 krooni, kuid kuna viivised ületavad põhinõuet, siis lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest esitab hageja kostja vastu viivise nõude üksnes põhinõudega samas suuruses. Kohtule taotluste esitamise tähtaja saabumiseni, so
3. septembrini 2008 ei olnud hageja oma seisukohta muutnud. Kohus on seisukohal, et pärast
4. septembrit 2008 toimus kirjalik menetlus kohtuvaidluste staadiumis ning taotlusi enam esitada ei saanud. TsMS § 66 kohaselt, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus ei pikenda enda määratud tähtaega. Hageja ei ole taotlenud ja kohus ei ole pikendanud taotluste esitamise tähtaega, mistõttu tuleb hageja esindaja 10.09.2008 taotlus 4 mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised kuni kohtuotsuse täitmiseni viivisemääras 0,5 % tasumata summalt kuni kohustuse täitmiseni jätta tähelepanuta. TsMS § 461 lg 4 kohaselt kohtuotsusega väljamõistetud põhinõudelt arvutatakse kuni täitmiseni viivist

§ 113

lõikes 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisti määratud. Kohus on seisukohal, et kostja peab hagejale tasumisele kuuluvalt põhivõlalt maksma viivist kohtuotsuse alusel alates kohtulahendi tegemisest, so 22. oktoobrist 2008 arvestusega 0,15 % viivitatud summalt päevas, so viivisemääraga 54,75 % aastas kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kohus ei pea vajalikuks ja võimalikuks kohtuotsuse täitmise viisi kindlaksmääramist kostja esindaja poolt taotletud moel. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et nimelt 7000 krooni on see summa, mille kostja saab igakuuliselt hagejale maksta, kusjuures makseperiood on kostja arvutuste kohaselt 3 aastat ja 2 kuud, arvestamata viivise maksmise kohustust. Ainuüksi kostja soovist maksta võlga sellisel moel ei piisa. Kohus on seisukohal, et kohtuotsust saab täita vabatahtlikult või kokkuleppel sissenõudjaga ositi või kohtutäituri kaudu ühekorraga või ositi sissenõudja nõusolekul. Seega on pooltel küllaldaselt võimalusi kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumise osas kokku leppida või tuleb kostjal alluda sundtäitmisele hagejale sobival viisil. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu põhivõla osas terves ulatuses tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus vähendas viivise määra, tuginedes kostja vastuväidetele ja tema majanduslikule olukorrale. Viivise nõue ei jäänud selle tõttu rahuldamata, et hagejal ei oleks olnud õigust lepingule tuginedes sellist nõuet kostja vastu kohtusse esitada. Eeltoodust tulenevalt peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks jätta kõik hageja menetluskulud kostja kanda, kuigi kohus vähendas oluliselt viivise määra. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 5